Articles
Lugeja küsib: Tööandjal ei olnud mulle ajutiselt tööd anda, olin kuu aega kodus ja sain ainult miinimumpalga. Töölepingus on mu töötasu oluliselt suurem ja enne kojujäämist töötasu vähendamisest juttu ei olnud. Kas tööandjal oli õigus mulle nii vähe maksta?
Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Valdmets:
Töölepingu seaduse § 35 sätestab töötasu maksmise regulatsiooni töö mitteandmise korral. Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Seega töötajale tuleb töötasu maksta alati, kui töötamine on takistatud tööandjast tuleneval põhjusel ning töötaja on sel ajal töötamiseks võimeline ja töö tegemiseks valmis. Näiteks peab tööandja maksma töötajale töötasu olukorras, kui tööandja ei luba töötajat tööle. Töötasu ei pea maksma isikule, kes on töökohalt omavoliliselt lahkunud või on kodus haige.
Juuli Laanemets
Helve Toomla, jurist
••Minu vanemahüvitis lõpeb jaanuaris. Soovin jääda edasi lapsehoolduspuhkusele oma põhitöökohas, kuid töötada samal ajal väikese koormusega teises asutuses põhikoha lapsehoolduspuhkust katkestamata.
Kas sedasi töötamine on seaduslik ja millise lepingu peaksin teise asutusega sõlmima?
Põhikohas töölepingu sõlminu võib pärast vanemahüvitise lõppemist lapsehoolduspuhkuse ajal töötada kuskil mujal ükskõik millise lepingu alusel ja mis tahes koormuse ning tasuga, kellegi luba tal selleks vaja ei ole.
Kui aga küsija on ametnik, tuleks arvestada avaliku teenistuse seaduse paragrahvi 73, mille järgi ametnik võib teise tööandja juures töötada vahetu ülemuse lubatud koormusega ja ajal, juhul kui niisugune töötamine ei kahjusta teenistuskoha mainet.
Pärast vanemahüvitise saamise õiguse lõppemist makstakse kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni lapsehooldustasu ja muid peretoetusi, millele vanemal on riiklike peretoetuste seaduse alusel õigus. Seda ka kuskil mujal töötamise korral.
Täpsemat teavet toetuste kohta saab sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16 106 ja sama asutuse kodulehelt www.ensib.ee.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Tööandja küsib: Töötaja puhkab puhkuste ajakava kohaselt 21.08. - 16.09.2012.
30.augustil teatas ta, et laps on haigestunud ning talle on väljastatud arsti poolt hooldusleht, mis kindlasti jätkub ka pärast ettenähtud puhkuse lõppu. Töötaja soovib jätkata puhkuse kasutamist kohe pärast hoolduslehe lõppemist. Kas töötajal on õigus seda nõuda?
Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ann Tiitson:
Töölepingu seaduse kohaselt on töötajal õigus puhkust katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada töötaja isikust tulenevatel olulistel põhjustel. Tegemist on olukordadega, kus töötaja jääb puhkuse ajal või enne puhkusele minekut haigeks, läheb rasedus- ja sünnituspuhkusele või on haige lapsega kodus.
Seega võimaldab töölepingu seadus puhkust katkestada ka seoses hoolduslehel viibimisega.
Töölepingu seaduse § 69 lg 6 kohaselt on töötajal õigus nõuda kasutamata jäänud puhkuseosa kasutamist vahetult pärast puhkuse lõppu või poolte kokkuleppel muul ajal.
Töötajal on kohustus tööandjat oma ajutisest töövõimetusest teavitada esimesel võimalusel, et tööandjal oleks võimalus töötaja puhkuse pikenemisega arvestada.
Kristiina Viiron
Keskmist palka teenivas kolme lapsega peres jääb sissetulek pereliikme kohta alla vaesusmäära.
Mõni päev tagasi andis maksu- ja tolliamet teada teise kvartali keskmise väljamakse suuruse – 823 eurot. Paraku peavad pooled töölkäijad leppima märksa madalama palgaga: teise kvartali mediaanväljamakse ehk summa, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid tehti võrdselt, oli 655 eurot. Seega pani rohkem kui 260 000 inimest (väljamakseid tehti 527 599 inimesele) teise kvartali igas kuus taskusse netosummana alla 522 euro.
Arutelu üliõpilaste õppetoetuste vajaduspõhise süsteemi üle on viimastel kuudel toonud püüne peale veel ühe summa – 280 eurot ehk vaesuse määra (aluseks 2010. aasta arvutus). Igaüks, kelle sissetulek pereliikme kohta jääb alla selle summa, elab juba vaesuses. Kui neil eespool kirjeldatud 260 000 inimesel tuleb oma palka jagada kellegagi, kellel sissetulek puudub, näiteks lapse või lastega, ongi pere vaesuses.
Kui aga arvestada, et Euroopa standardi järgi elab vaesuses pere, kelle sissetulek jääb alla 60% riigi keskmisest mediaanpalgast pereliikme kohta, on vaesuse määraks veelgi suurem summa – 313 eurot. Seega ei pruugi vaesusest pääsemiseks piisata enam keskmisestki sissetulekust. Näiteks kolme lapsega peres, kus mõlemad vanemad teenivad keskmist palka, jaguneb sissetulek viie inimese vahel ja igaühe kohta tuleb 260 eurot. Sissetulekute hulka tuleb lisada ka lastetoetus (kolmelapselisele perele 92,9 eurot), aga seegi ei too peret vaesuse määrast välja.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Kui inimesel on töölepingu järgi kaheksatunnine tööpäev ehk kella 9-17ni, siis kas sellise tööaja puhul arvutatakse ka pooletunnine lõunapaus tööaja sisse ja tööl tuleb olla kuni 17.30ni?
«Kui töölepingus on tööaja algus ja lõpp kellajaliselt kokku lepitud, siis tuleb seda ka järgida ja tööandja ei saa töötajalt nõuda töötamist kella 17.30ni,» kinnitas tööinspektsiooni töösuhete osakonna peajurist Meeli Miidla-Vanatalu. Ta lisas, et töölepingu tingimuste muutmine on võimalik ainult poolte kokkuleppel. Kui töötaja on aga juba pikemat aega, vaatamata töölepingus kokkulepitule, kella 17.30ni tööl olnud, võib seda lugeda käitumisega väljendatud nõusolekuks. «Seega võib järeldada, et pooled ongi kokkulepet muutnud ja töötaja tööaeg on 09.00 kuni 17.30,» leidis jurist.
Töölepingu seaduse § 47 teise lõike kohaselt peab tööandja võimaldama töötajale iga kuuetunnise töötamise kohta vähemalt 30-minutilise tööpäevasisese vaheaja. Siit tekib aga juristi sõnul küsimus, et kuidas tööandja seda kohustust töötamisel kella 9 kuni 17 täita saab.
«Tavaliselt ei arvestata tööpäevasisest vaheaega tööaja hulka, mis töötamisel üheksast viieni tähendaks töötaja jaoks tööajana arvestatavaks ajaks ainult 7,5 tundi. Kui tööandja arvestab tööaega sel moel viiel päeval nädalas, on töötaja tööaeg 40-tunni asemel 37,5 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. See tähendab, et töötaja töötab osalise tööajaga või tööandja lihtsalt ei võimalda töölepinguga kokkulepitud täistööajaga töötamist,» selgitas Miidla-Vanatalu.
Ta lisas, et on veel võimalus, et tööandja arvestab tööpäevasisese vaheaja siiski tööaja sisse. «Seaduse kohaselt arvestatakse tööpäevasisene vaheaeg tööpäeva hulka, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik töötajale vaheaega anda ja tööandja loob võimaluse puhata ja einestada tööajal. Sel juhul arvestab tööandja kõik kaheksa tundi tööajana ja töötaja töötabki 9-17 ja vastuolu seaduse ning töölepingus kokkulepitu vahel ei esine.»
Toimetas: Hanneli Rudi
Page 1161 of 1608
