Articles
Küsimus: Seaduses on sätestatud, et sotsiaalmaksu makstakse kuu eest makstud tasult juhul, kui töötaja kasvatab alla 3-aastast või kolme või enamat alla 19-aastast last.
Kuidas arvestada lapse vanust? Näiteks, kui esitan deklaratsiooni jaanuari 2011 eest, kas siis kuuluvad erandisse kõik töötajad, kelle laps on 31.01.2011 seisuga alla 3-aastane? Kuidas käituda töötajaga, kelle laps sai 3-aastaseks näiteks 15.01.2011? Või töötajaga, kelle laps sai 3-aastaseks 15.12.2010? Palk on arvestatud detsembri eest, jaanuari väljamaksega.
Vastus: Maksustamisperioodiks on kalendrikuu ja rakendub kassapõhine maksuarvestus. See tähendab, et tööandja õigus maksusoodustusele lõpeb lapse 3-aastaseks saamisele järgnevast kuust. TSD 2011.a. jaanuari kohta kuuluvad erandisse kõik töötajad, kelle lapsed olid jaanuaris kasvõi üks päev alla 3-aastased.
Maksu-ja tolliameti foorumis vastavad küsimustele MTA spetsialistid.
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Helve Toomla, jurist
•• Agendilepingu puhul peaks agent (töötaja) tegutsema käsundiandja huvides iseseisvalt. See tähendab, et tal on õigus kujundada oma tegevust põhiliselt vabalt ja määrata oma tegutsemisaeg tulenevalt võlaõigusseadusest (VÕS). Kuidas aga suhtuda sellesse, kui ettevõte kehtestab sisekorraeeskirja, mille järgi peaksid agendid viibima kontoris kella 8.30–17.00? Sisekorraeeskirja ei ole agent agendilepingu lisana allkirjastanud. Kas eeskirja täpse tööaja osa täitmata jätmist saab pidada agendi süüliseks käitumiseks VÕS-i § 688 lg 4 p 2 mõttes?
Sisekorraeeskirja ja kindla töö-aja kehtestamine agendile viitab sellele, et tegemist võib olla sisuliselt hoopis töö-, mitte aga agendilepinguga ja agendileping on vormistatud tegeliku töösuhte varjamiseks.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Töövaidluskomisjonides tuleb aeg-ajalt ette vaidlusi, kus menetlus on tulnud lõpetada nõuete aegumise tõttu. Mida see tähendab ja millised on olulisemad aegumistähtajad, selgitas raamatupidaja.ee-le Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni
töövaidluskomisjoni juhataja Jevgeni Kupri.
Aegumine töövaidlusasjades on sätestatud “Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse” (ITLS) paragrahvis 6. Sama paragrahvi lõikes 1 on sätestatud üldiseks aegumise tähtajaks neli kuud. See tähendab, et isikul, kes soovib oma töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse või esitada nõue töövaidluskomisjoni, on nendeks tegevusteks üldjuhul aega neli kuud alates ajast, mil isik sai teada või pidi oma õiguste rikkumisest teada saama.
Paragrahvi 6 lõiked 2 ja 3 sätestavad erandid. Lõige 2 sätestab töövaidluskomisjoni poole pöördumise tähtaja töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks. Tähele tasub panna, et töölepingu ülesütlemise vaidlustamise avalduse esitamise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemiseavalduse saamisest, mitte aga töölepingu lõpetamise kuupäevast.
Lõige 3 sätestab töötasu nõude esitamise tähtaja. Töötasu nõude esitamise tähtaeg on 3 aastat. Avaldus on soovitav esitada ikkagi kohe võlgnevuse tekkimisel, mitte oodata pikemat aega, kuna kolme aasta möödudes ei pruugi sama tööandjat enam eksisteeridagi. Töövaidluskomisjonile avalduse esitamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata asjaolule, et tähtaega arvestatakse mitte avalduse postiasutusse esitamise päevast, vaid selle jõudmisest töövaidluskomisjoni.
Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et töövaidluskomisjon ise aegumist ei kohalda vaid taotluse peab esitama aegumist taotlev pool. Samuti peab silmas pidama , et aegumise taotlus tuleb esitada enne asja sisulise arutamise algust. See tähendab, et taotlus tuleb esitada enne, kui komisjon asub asja sisuliselt arutama või lisada taotlus juba oma kirjalikus vastuses vastaspoole avaldusele.
stamp
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Agne Narusk
Seadus lubab nõuda lepingu puudumisel tasu, mida saavad teised sama ala tegijad.
Ehkki töölepinguseadus (TLS) näeb ette, et töötasu tuleb kokku leppida kirjalikult, pole töötajatel sugugi alati sellesisulisi kirjaridu ette näidata. Hiljem võib kokkuleppe tõendamine osutuda ülimalt keeruliseks.
See, et tööandja maksab suusõnaliselt kokku lepitud töötasu niikaua, kuni tal majanduslikult hästi läheb, hiljem aga „mäletab teisiti”, pole sugugi harv nähtus, on kogenud Pärnu töövaidluskomisjoni juhataja Ilona Küüts.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Kadri Ibrus
Kui mitmes töökohas töötades üheski miinimumpalka kätte ei saa, jääd kindlustuseta.
Viimastel andmetel elab Eestis 83 882 inimest, kellel ei ole ravikindlustust. Palju on olnud segadust, kes nad kõik ikkagi on ja miks on neid nii palju. Tuleb välja, et nende seas on hulganisti ka inimesi, kes küll töötavad ja sotsiaalmaksu maksavad, kuid haigekassa reegli tõttu ikkagi kindlustusest ilma jäävad.
Üks neist on tallinlanna Gunnel Koba, kahe eelkooliealise lapse ema, kes elab vabaabielus. Võiks ehk oletada, et ju ta ei saa kindlustust, kuna ei tööta. Kuid ei, ta on väga aktiivne, seotud mitme huvitava ja ühiskonnale kasuliku projektiga ning tema eest makstakse ka sotsiaalmaksu. Asi on selles, et kõigis töökohtades jääb ta palk alla miinimumi, kuigi kokku saadav summa ületab selle. „Kui ta ka saaks mõnel kuul ühelt tööandjalt miinimumpalga, on tal õigus ravikindlustusele alles pärast kolmekuulist ootamist, sest haigekassa nõue on selline. „Olen laste kõrvalt kogu aeg väikse koormusega töötanud, et end vormis hoida. Teen korraga mitut asja: osalen projektides, õpetan välismaalastele eesti keelt ja kirjutan ajakirjale Loodusesõber artikleid. Ma ei tahaks praegu täiskoormusega tööle minna, ka need tööd, mis praegu ette võetud, nõuavad laste kõrvalt omajagu pingutust,” selgitas Koba.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Page 1227 of 1608
