Articles

Agne Narusk

30-mi­nu­ti­li­se­le söö­gi­pau­si­le tu­leb töö­ta­ja lu­ba­da siis, kui tö­öaeg on pi­kem kui kuus tun­di.

„Kas oled mär­ga­nud üht muu­da­tust töö­le­pin­gu­sea­du­ses, mis seos­tub tööp­äe­va ­si­ses­te va­he-ae­ga­de­ga?” küsib per­so­na­li­juht Kris­ti Mi­ki­ver oma Ex­pert2Ex­pert tee­mab­lo­gis www.per­so­na­li­juh­ti­mi­ne.ee. „Ni­melt ei lä­he enam tööp­äe­va­si­se­sed va­hea­jad tö­öa­ja hul­ka. Va­ra­se­malt läk­sid n-ö koh­vi- ja suit­su­pau­sid tö­öa­ja hul­ka ning lõuna­paus mit­te, kuid enam se­da eri­sust ei ole. See­ga on põhimõtte­li­selt võima­lik vas­ta­va­te pau­si­de võrra tö­öae­ga pi­ken­da­da.”

Oleks hu­vi­tav tea­da, kui pal­jud asu­tu­sed ja et­tevõtted se­da võima­lust ka ka­su­ta­vad, kut­sub ta üles tea­da and­ma.

Ka va­nas töö­le­pin­gu­sea­du­ses polnud tegelikult kir­jas, et tö­öand­ja peaks and­ma koh­vi-, suit­su- või tua­le­ti­pau­se, ütleb enda-ni­me­li­se õigu­sa­bi ju­ha­ta­ja He­li Raid­ve. „Ja ku­na pol­nud kir­jas, et neid peaks and­ma, siis loo­mu­li­kult ei ol­nud kir­jas ka see, et neid peaks tö­öa­ja hul­ka ar­ves­ta­ma,” võrd­leb ta kaht töö­le­pin­gu­sea­dust (TLS). „Tä­na­seks keh­ti­vu­se kao­ta­nud töö- ja puh­kea­ja sea­du­se pa­rag­rah­vis 19 oli kir­jas ai­nult see, et tö­öand­ja võib an­da li­saks nn lõuna­va­hea­ja­le muid va­heae­gu, mis ar­va­tak­se tö­öa­ja hul­ka.”

Paanikaks pole põhjust

Uue TLS-i pa­rag­rah­vi 47 teisest lõikest tu­leb töö­ta­ja õigus saa­da pi­ke­ma kui kuue­tun­ni­se töö­ta­mi­se koh­ta vä­he­malt 30 mi­nu­tit va­heae­ga. Se­da va­heae­ga – va­nas mõttes lõuna­pau­si – ei ar­vestada reeg­li­na tö­öa­ja hul­ka, sel­gi­tab He­li Raid­ve. Kui aga tööise­loom on sel­li­ne, et töö­ta­ja­le ei ole võima­lik se­da va­heae­ga kui­da­gi an­da, siis peab tö­ö-and­ja hoo­lit­se­ma sel­le eest, et tub­li tö­öi­ni­me­ne saaks töö­ko­hal ja tö­öa­jast pu­ha­ta ning süüa. Na­gu öel­dud, lä­heks nn püsti­ja­lalõuna või kon­to­ri­laua ta­ga ei­ne­sta­mi­ne siis tö­öa­ja hul­ka.

„Uus sea­dus on üles ehi­ta­tud va­nast eri­ne­valt. Kõike se­da, mi­da võib te­ha, ei ole sea­du­ses­se kir­ja pan­dud, ku­na on ele­men­taar­ne, et kõik, mis po­le kee­la­tud, on lu­ba­tud,” sel­gi­tab Raid­ve. „See­ga loo­mu­li­kult võib tööand­ja ka prae­gu an­da töö-päe­va­si­se­seid va­heae­gu koh­vi­ta­mi­seks, suit­se­ta­mi­seks jms, mis ar­va­tak­se tö­öa­ja hul­ka.

Uue töö­le­pin­gu­sea­du­se tu­lek ei muut­nud keh­te­tuks töö­ter­vis­hoiu- ja tö­öo­hu­tu­se sea­dust, mil­le kol­mas pa­rag­rahv ütleb muu­ hul­gas nii: „Suu­re füüsi­li­se või vaim­se töö­koor­mu­se, pi­ka-a­ja­li­ses sun­da­sen­dis töö­ta­mi­se või mo­no­toon­se töö pu­hul peab tö­öand­ja võimal­da­ma tööp­äe­va või töö­va­he­tu­se jook­sul töö­ta­ja­le tö­öa­ja hul­ka ar­va­ta­vad va­hea­jad.” Ikka on õigus saa­da sil­ma­de puh­ka­mi­seks pau­se neil, kes ku­va­ri­ga töö­ta­vad, juhul kui pole võima­lik va­hel­du­seks täi­ta teist­su­gu­seid tööüle­san­deid, mis teraseid silmi ei eelda.

Tasub teada

Kehtivuse on kaotanud kuus seadust
Uue TLS-i jõustumisega muutus kehtetuks:

•• EV töölepinguseadus
•• palgaseadus
•• töö- ja puhkeaja seadus
•• puhkuseseadus
•• Eesti NSV töökoodeks
•• töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse töösuhet puudutavad sätted.

Allikas: tööinspektsioon
Vaata: www.ti.ee

Tiina Saar

Töökoha kaotus sunnib võrdselt võidurelvastuma nii müügimeest kui ka kopajuhti. Järeleandmisi ei tehta kandideerimisel kellelegi, sest valida on paljude seast.

Töö­tu­ru­le on si­se­ne­nud uus liik töö­tuid – ot­se kõrg­koo­list rii­gi-a­me­tis­se pot­sa­ta­nud amet­nik­ke, kel po­le ku­na­gi ol­nud tar­vi­dust end „müüa”, se­das­tas hil­ju­ti CV-On­li­ne’i tu­run­dus­juht Rai­mo Mat­ve­re, kes peab iga päev sil­mas in­ter­net­ti üles pan­dud elu­loo­kir­jel­du­si.

Et tö­öa­la­ne ene­semüük po­le eest­las­te tu­ge­vaim külg, nä­gin karjää­rinõus­ta­ja­na ka „Tö­öot­si­ja” saa­tes. Viie­teist saa­te ja­gu sal­ves­tu­si on näi­da­nud, et vä­ga häs­ti os­ka­vad end esit­le­da vaid loov­ju­hi kan­di­daa­did, kel­le CV-d ära­ta­sid lu­ge­des hu­vi ja in­terv­juul jät­kus jut­tu kaue­maks.

Eest­la­se elu­loo­kir­jel­dus on napp ja la­koo­ni­li­ne. Ena­mas­ti on puu­du töö­ko­ge­mu­se täp­ne kir­jel­dus ning tö­öand­ja jaoks nii olu­li­ne tea­ve sel­lest, mil­li­sest vald­kon­nast on pä­rit va­ra­se­mad tö­öand­jad. Al­les vest­lu­sel sel­gub, et töö­soo­vi­jal on va­ra­sal­ves pei­dus märk­sa roh­kem, kui es­ma­pil­gul pais­tab – kas või töövä­lis­te ko­ge­mus­te­na.

Õn­ne­tu­seks praa­gi­tak­se iga­vad elu­loo­kir­jel­du­sed ju­ba esi­me­ses voo­rus väl­ja ja va­ra­sal­ve si­su jääb­ki avas­ta­ma­ta.

Mi­nu kui karjää­rinõus­ta­ja pea­mi­ne küsi­mus tö­öot­si­ja­te CV-sid lu­ge­des on aga see, et mis ajen­dil on ini­me­ne oma va­li­kuid tei­nud. Üsna sa­ge­li ei lä­he kok­ku ha­ri­dus­va­li­kud ja töö­ko­ge­mus. Soo­tuks har­va koh­tab sel­li­seid tö­öot­si­jaid, kes tea­vad, mi­da ta­ha­vad, kes põle­vad ki­rest te­ha just se­da, mi­da nad tee­vad. Ena­mas­ti ollakse ra­hul­du­nud sel­le­ga, mis on, või siis va­he­ta­tud töö­koh­ti il­ma suu­re­ma juurd­le­mi­se­ta, mil­le poo­lest on järg­mi­ne eel­mi­sest pa­rem. Häm­mas­ta­valt vä­he on 30–40-aas­ta­sed saa­nud in­nus­tust, ideid ja ees­ku­ju kaa­sa oma va­ne­ma­telt.

Kõige kur­ve­mad on ehk kar-jää­riu­nis­tu­sed. Suu­rem osa tö­öot­si­jaid ih­kab sta­biil­sust ja „nor­maal­se­t” tööd. Nad on ra­hul sel­le­ga, mi­da saa­vad, peaa­si, et mi­da­gi oleks. Või ja­hi­vad koh­ti, mis neid pi­kas pers­pek­tii­vis ik­ka­gi õnne­li­kuks ei tee. Tööõnn on kau­ge ja kum­ma­li­ne ter­min vä­ga­gi pal­ju­de jaoks.

Kuhu on kadunud mänguilu?

Küsin ala­ti karjää­rinõus­ta­mi­se­le tul­nu­telt lap­sepõlve unis­tus­te koh­ta. Just sel het­kel muu­tub kam­mit­se­tud asend loo­mu­li­kuks, mi­da­gi mur­dub ja val­lan­dub, tö­öot­si­jad hak­ka­vad rää­ki­ma ilu­sa­test maail­ma­dest, suur­test as­ja­dest, loo­vast ene­se­teos­tu­sest, mis mil­le­gipä­rast jäi te­ge­ma­ta. Kas ei us­ku­nud nad ise pii­sa­valt en­das­se või tõi elu kaa­sa oo­ta­ma­tud keerdk­äi­gud. Nii nad siis ela­vad inert­sist se­da tö­öe­lu, mis pa­ra­ja­gu on.

En­ne kui me ei hak­ka juurd­le­ma sel­le üle, mil­list tööd rõõmu­ga teek­si­me, mil­leks me te­ge­li­kult val­mis ole­me ja kust ot­sast se­da kõike õppi­ma peaks hak­ka­ma, ei juh­tu­gi meie tö­öe­lus mi­da­gi head. Sest, na­gu öel­dud, keskpä­ra­se CV-ga tö­öot­si­ja­te jaoks jää­vad uk­sed su­le­tuks.

Sa­ma mus­ter kor­dub tö­öin­terv­juul, kus va­li­ku­te tead­lik­ku­sel, sel­gel ene­seväl­jen­du­sel ning oma an­ne­tel põhi­ne­val ene­semüügil on veel kõvas­ti aren­gu­ruu­mi. Näi­teks võib karjää­rinõus­ta­mi­sel sel­gu­da, et aas­taid fi­nant­sis­ti ame­tit pi­da­nud sä­rav nai­ne on te­ge­li­kult kirg­lik nor­ra kee­le asu­ta­ja ning on se­da se­ni pi­da­nud oma veid­raks ho­biks. Sa­mal ajal oleks ta ilm­selt maail­ma rõõmsaim ini­me­ne, kui saaks oma tö­öe­lu sel­le kee­le­ga si­du­da.

Jul­gus­tan ini­me­si nä­ge­ma oma ho­bi­des ene­se­teos­tust. Prae­gu­ne aeg nõuab, et me kõike ühe­le kaar­di­le ei pa­neks. Sel­lel nn ka­lei­dos­koo­bi­karjää­ri ajas­tul võib tö­öel­lu va­balt tuua teist vär­vi kil­de, mil­le­ga oma el­lu tä­hen­dust, ela­tist ja aren­gut tuua.

Tee unistuste töökohani

•• Tiina Saarelt ilmus hiljuti raamat tööõnnest – „Tee unistuste töökohani”. Kas unistuste töökoha saame siis, kui tööle klaperjahti peame? Või siis, kui vaikselt elu ja enese üle mõtiskleme, küsib raamatu autor. Ainuüksi julgus sundida praegusel ajal inimesi rahast ning töökoha kaotamise hirmust kaugemale vaatama väärib seda, et raamat kätte võtta ja läbi lugeda. Ja kindla peale võiksid seda teha need, kes on püsiva töö kaotanud ja juurdlevad, millega üldse edasi minna.
Agne Narusk

Eesti Töötukassa juhatuse liige Erik Aas ei usu, et koondamishüvitistest ilmajäämine oleks massiline.

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) teatas täna, et paljud tööandjad ei pruugi täita neile töötuskindlustuse seadusesse lisatud kohustust taotleda töötukassast osa koondamishüvitisest koondatule, kes on sama tööandja juures töötanud enam kui viis aastat, vahendasid Kuku raadio uudised.

Kui tööandja ei teavita koondamisest töötukassat, võib töötaja jääda osaliselt ilma seaduses ettenähtud hüvitisest. EAKLi hinnangul võivad selle tõttu kannatada tuhanded koondatud.

Erik Aas ütles KUKU raadiole antud intervjuus, et ei näe olukorda nii mustades värvides. Et hüvitis võib olla saamata tuhandetel inimestel, on tema sõnul oletus. Aas selgitas, et tööandja peab töötukassale vastava avalduse esitama 5 päeva jooksul töösuhte lõpetamisest.

Töötukassa juhatuse liige märkis, et kolmandik avaldustest on sellised, kus tähtaeg on mööda lastud. Siis tuleb tööandjal esitada töötukassale ennistamise avaldus, misjärel seda hinnatakse ja Aasa sõnul üldiselt hüvitise mitte määramise otsuseid, tulenevalt tähtaja möödumisest, pole olnud.

Aas soovitas koondatul, kel koondamisrahadega probleeme, esmalt vestelda tööandjaga, tuletada meelde, et tuleb esitada avaldus. Tööandjale on tema sõnul avalduse esitamine läbi e-töötukassa väga mugavaks tehtud. Kui tööandja ei esita avaldust ka pärast seda, kui töötaja temaga ühendust võtnud, siis tuleb kaaluda kohtu kaudu asja ajamist. Selleks on Aasa sõnul juba vajalik kvalifitseeritud õigusabi.

Toimetas: Raul Sulbi

Kui tööandja ei teavita koondamisest Töötukassat, võib töötaja jääda osaliselt ilma seaduses ettenähtud hüvitisest. Samuti võib see vähendada Töötukassa andmeid koondatute arvu kohta. Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) hinnangul ei saa välistada, et probleem on ulatuslik ja seetõttu kannatavad sajad, kui mitte tuhanded koondatud.

Nimelt ei pruugi paljud tööandjad täita neile töötuskindlustuse seadusesse lisatud kohustust taotleda töötukassast osa koondamishüvitisest koondatule, kes on sama tööandja juures töötanud enam kui viis aastat. Teatavasti muutis uue töölepingu seaduse jõustumine 1. juulist ka koondamishüvitiste maksmise korda.

“Ametiühinguliikmed on meilt korduvalt küsinud, kuidas nüüd koondamishüvitist makstak­se”, ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Harri Taliga. “Ilmselt on palju tööandjaid, keda huvitab vaid nende makstava hüvitise vähendamine ühe kuu töötasuni ning kellele ei lähe korda, et staažikad töötajad peavad saama lisaks veel ühe või kahe kuu töötasu töötukassast, kellele vajalikud andmed saab esitada ainult tööandja”.

Töötukassa andmetel oli juulis ja augustis mitusada juhtumit, kus tööandjad ei taotlenud õigeaegselt ja korrektselt koondamishüvitiste väljamaksmist. Samas ei pruugi väga paljud tööandjad olla kursis muudatustega töötuskindlustuses, sh kohustusega esitada töötukassale avaldus ja nõutud dokumendid koondamishüvitise taotlemiseks.

“EAKL alustas ametiühinguliikmete teavitamist koondamisi puudutavatest uuendustest juba kevadel ning see jätkub pidevalt,” märkis ametiühingujuht. “Kui aga töötaja ei tea, kui suurele hüvitisele tal õigus on, vaevalt oskab ta tööandjalt küsida, kas too on töötukassast koondamishüvitist üldse taotlenud”.

Alates 1. juulist maksab tööandja igale koondatud töötajale hüvitisena tema ühe kuu keskmise töötasu. Viis kuni kümme aastat ettevõttes töötanud töötajale maksab töötukassa veel ühe kuu keskmise töötasu, enam kui 10 aastat töötanule aga kahe kuu keskmise töötasu.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 64 12 800

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse Eesti Keskerakonna fraktsiooni 1. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (559 SE), mille kohasel ei peaks tööandja maksma sotsiaalmaksu töötaja eest, kes on tööle võetud ajavahemikul 1. jaanuar – 31. detsember 2010.

Et saada maksuvabastust, peab see isik olema eelnevalt 3 kuud töötuna ametlikult registreeritud. Sotsiaalmaksu vabastust soovitakse 12 kuuks alates töölevõtmise hetkest.
Juhtivkomisjoniks määrati rahanduskomisjon.

Riigikogu pressitalitus
Gunnar Paal, 631 6351
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

  1. Töötud saavad end peagi registreerida veebi kaudu
  2. Jurist selgitab: Usalduse kaotusest, valveajast ja koondamisest
  3. Tööharjutus võtab tüki niigi napist toetusest
  4. Väljamaksed töötajaile on vähenenud
  • You are here:  
  • Home