Articles

Agne Narusk

Uus töölepinguseadus ei nõua uute töölepingute sõlmimist. Piisab lepingu lisast.

Uue töö­le­pin­gu­sea­du­se tu­lek ei tä­hen­da se­nis­te töö­le­pin­gu­te keh­te­tuks muu­tu­mist, üks­ki pa­rag­rahv ei nõua va­na­de le­pin­gu­te lõpe­ta­mist ja uu­te sõlmi­mist. Küll tu­leb le­pin­gud krii­ti­li­se pil­gu­ga üle vaa­da­ta, et kõik punk­tid oleks vas­ta­vu­ses uue sea­du­se­ga.

„Sa­ma le­ping lä­heb eda­si, ai­nult et see tu­leb krii­ti­li­selt üle vaa­da­ta ja väl­ja jät­ta need tin­gi­mu­sed, mis ei ole uue sea­du­se­ga kooskõlas,” ütles tö­öins­pekt­sioo­ni töö­su­he­te osa­kon­na ju­ha­ta­ja Nii­na Sii­tam Maa­le­he­le. „N­äi­teks hüvi­ti­sed ja li­sa­ta­sud lä­he­vad 1. juu­lil jõus­tu­va sea­du­se­ga vas­tuol­lu. Neid tin­gi­mu­si, mi­da on va­ja muu­ta uuest sea­du­sest läh­tu­valt, muu­de­tak­se le­pin­gu li­sa­ga.”

Tea­tud tin­gi­mus­tel võib uue töö­le­pin­gu sõlmi­mi­ne ise­gi ol­la uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­des õigus­ta­tud, ütles Ees­ti Päe­va­le­he­le kau­ban­dus-töös­tus­ko­ja ju­rist Mait Palts. „Kui vä­ga am­mu sõlmi­tud le­pin­gut tu­leb vä­ga suu­res ma­hus uue­le sea­du­se­le ko­hal­da­da, siis võib kõne al­la tul­la täies­ti uue le­pin­gu vor­mis­ta­mi­ne,” sel­gi­tas ta. „Kuid see peab toi­mu­ma pool­te kok­ku­lep­pel.”

Vassimist jagub

Vii­ma­sel ajal on üha roh­kem ini­me­si toi­me­tu­selt küsi­nud, kas peab ik­ka pai­ka tö­öan­d­ja väi­de, et ju­ba nüüd tu­leb sõlmi­da uus töö­le­ping, et as­jad olek­sid kor­ras sel­leks ajaks, kui sea­dus keh­ti­ma hak­kab. Ini­mes­te hu­vi sel­le tee­ma vas­tu kin­ni­tas ka ju­rist Hel­ve Toom­la, kes vas­tab kord nä­da­las tö­öins­pekt­sioo­ni nõuan­de­te­le­fo­ni­le. „Tö­öand­ja esi­tas all­kir­jas­ta­mi­seks uue töö­le­pin­gu, mil­les on se­ni­se­ga võrrel­des pal­ju muu­da­tu­si, seal­hul­gas väik­sem palk. Väi­de­tak­se, et uue le­pin­gu sõlmi­mist nõuab uus töö­le­pin­gu­sea­dus,” re­fe­ree­ris Toom­la tüüpi­list küsi­must.

Va­hel kaas­neb uue le­pin­gu­ga uue kat­sea­ja keh­tes­ta­mi­ne, mis tä­hen­dab töös­taaži uut al­gust sa­ma tö­öand­ja juu­res. Üht­la­si an­nab see tö­öand­ja­le õigu­se lõpe­ta­da töö­le­ping hüvi­tist maks­ma­ta, kui tö­öand­ja leiab, et kat­seae­ga ei lä­bi­tud edu­kalt. Ena­mik muu­da­tu­si, mi­da tööand­jad püüavad uut sea­dust et­tekään­deks tuues uu­de töö­le­pin­gus­se kir­ju­ta­da, tee­ni­vad üht eesmär­ki: kui tu­leb koon­da­da, peab se­ni­sest vä­hem hüvi­tist maks­ma. Nii praeguse kui ka uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jär­gi, mis peaks jõus­tu­ma 1. juu­lil, saab keh­ti­va töö­le­pin­gu tin­gi­mu­si muu­ta üks­nes pool­te kok­ku­lep­pel, rõhu­tas Toom­la. Pal­ga ja tö­öa­ja vä­hen­da­mi­ne jms muu­da­tu­se­d tuleb pool­te kok­ku­lep­pel panna kirja ju­ba ole­ma­so­le­vas­se töö­le­pin­gus­se.

Kirjalik tööleping ei kao kuhugi

•• Töölepinguseaduse eelnõu ühes variandis nähti ette, et kirjalik tööleping kaob, piisab suulisest lepingust. See on ilmne liialdus, tööleping peab endiselt olema kirjalik, rõhutas jurist Niina Siitam aprillis Maalehele antud intervjuus.

•• „Tulevane seadus aktsepteerib aga kõiki kirjalikke vorme, mida on võimalik taasesitada. Seega võib kokku leppida ka näiteks meili teel,“ selgitas Siitam.

•• „Näiteks tööandja saadab töötajale meili, et ta teeb ettepaneku muuta töölepingu tingimusi. Ja töötaja vastab talle meili teel, et jah, ta on nõus. Või ei ole nõus. Prindib meili välja, paneb lepingu juurde ja see kirjutatakse alla. SMS näiteks aga lepingu sõlmimiseks ei sobi, sest SMS-i ei ole hiljem võimalik taasesitada. Lepinguid võib sõlmida ka interneti teel, kui need on digiallkirjastatud.“

•• Pikemalt loe: www.ti.ee

Helve Toomla

Kas tööandja saab ilma minu nõusolekuta saata mind põhipuhkusele või palgata puhkusele?

Põhi­puh­ku­se aeg peaks ole­ma näi­da­tud jaa­nua­ris koos­ta­tud puh­kus­te aja­ka­vas. Aja­ka­va saab muu­ta ai­nult pool­te kok­ku­lep­pel, st töö­ta­ja peab tö­öand­ja pa­ku­tud uue puh­ku­sea­ja­ga nõus ole­ma. Tö­öand­ja ei saa min­gil ju­hul töö­ta­jat te­ma soo­vi vas­ta­selt väl­jas­pool aja­ka­vas näi­da­tud ae­ga puh­ku­se­le saa­ta. Kui aja­ka­va puu­dub või ei ole se­da töö­ta­ja­le tea­ta­vaks teh­tud, on töö­ta­jal õigus jää­da puh­ku­se­le siis, kui tal­le meel­dib, tea­ta­des sel­lest tö­öand­ja­le kir­ja­li­kult et­te vä­he­malt kaks nä­da­lat.

Pal­ga­ta puh­ku­se­le ei saa tö­öand­ja sa­mu­ti ühe­pool­selt ke­da­gi saa­ta, sel­leks peab töö­ta­ja ise soo­vi aval­da­ma. Kui töö­ta­ja pa­ku­tud puh­ku­se­ga nõus ei ole, tu­leb tal töö­le min­na ja tööd nõuda. Ko­ju jää­mi­ne võib tä­hen­da­da puh­ku­se­ga nõus­tu­mist.

Saada oma tööalane küsimus:
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal rääkis reedesel sotsiaalministeeriumi pressikonverentsil, et pärast tööturuameti ja töötukassa ühendamist proovitakse tööd kiiremaks teha ja inimestele ka interneti abil lähemale tulla.

«Esimene muudatus on olnud seotud sellega, et konsultandid saaksid pühendada rohkem aega inimeste nõustamisele, nende tööotsingute juhendamisele, nende vajaduste väljaselgitamisele ja nendele siis ka aktiivselt töö saamiseks vajalikke teenuseid pakkuda,» rääkis Liimal.

Selleks on tema sõnul suurendatud koosseisu ning tehtud senisest selgem tööjaotus. Lisaks töövahenduskonsultandidele on Liimali sõnul tööle asunud juhtumikorraldajad, kelle ülesandeks on aidata neid inimesi, kellel on mingil põhjusel teistega võrreldes veel raskem tööd otsida ja tööle saada.

Kõigis osakondades on Liimali sõnul avatud ka infolauad, kus sisse astudes saab esmast teavet selle kohta, milliseid võimalusi töötukassal on pakkuda ning kuidas saab neid teenuseid ja hüvitisi kasutada. Samuti saab infolauas kinni panna aja konsultandi juurde.

Probleemiks järjekorrad

Endise tööturuameti klientide rahulolu-uuringust selgus, et ooteaja pikkus mõjutab otseselt üldist rahuloluhinnangut ning alates 10 minutist hakkab inimeste rahulolu oluliselt langema.

«Me töötame täna tõesti olukorras, kus klientide arv on väga suur ja üleöö seda ootamist, mis kõige suuremat rahuolematust arusaadavalt klientide seas põhjustab, muuta ei saa,» tõdes töötukassa juhatuse liige Pille Liimal.

Küll on mai algusest pikendatud lahtiolekuaegu ning lisaks üritatakse inimesi Liimali sõnuö korduvale visiidile tagasi kutsuda mitte ainult kindlatel päevadel, vaid ka kindlatel kellaagadel.

Töötukassa paberivabaks

Samuti on lihtsustatud teatud toiminguid, et klienditeeninduse oleks kiirem. «Oleme lihtsustanud avaldusi, mis inimestel täita tuleb. Me oleme vähendanud paberite hulka, mis on vajalik inimeste töötuna arvelevõtuks,» rääkis Liimal.

Töötukassa juhatuse liikme sõnul on kavas neid asju veelgi lihtsamaks teha, kuid see saab teoks siis, kui saab arendatud uus infosüsteem. Esimene etapp peaks valmima sügiseks.

«See tähendaks klientidele näiteks seda, et nad ei peaks enam ise paberil avaldusi täitma, vaid konsultant saab nende avalduse otse infosüsteemi sisestada ja see peaks siis klienditeeninduse kiiremaks muutma,» rääkis ta.

«Aasta lõpuks loodame saada infosüsteemi sellise arenduse, et töötuna arvelevõtuks vajalikke andmeid oleks inimestel võimalik juba üle interneti ette ära esitada läbi selle infoportaali ja et nad saaks endale ka läbi selle juba broneerida sobiva aja konsultandi vastuvõtule,» rääkis Liimal.

Liimal märkis, et töötukassa teenustevalik on nüüd sama, mis oli tööturuametil, kuid rohkem tahetakse teha koostööd tööandjatega, rohkem tegelda töövahendusega ning pakkuda näiteks suurte koondamiste puhul abi töö otsimisel juba enne viimast tööpäeva.

Marina Lohk


Alates 01.07.2009 muutus haigushüvitiste maksmise kord, mis rakendub haiguslehtedele, mille töövabastuse algus on 1. juuli 2009 või hiljem.

Muudatused on tingitud järgnevate õigusaktide uuenemisest:

• ravikindlustuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13189244),
• töötervishoiu ja tööohutuse seadus (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13188833),
• sotsiaalministri 26. septembri 2002.a määrus nr 114 “Töövõimetuslehe registreerimise ja väljaandmise tingimused ja kord ning töövõimetuslehe vormid” (https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13190799) ja
• sotsiaalministri 19. septembri 2002.a määrus nr 109 “Ajutise töövõimetuse hüvitise määramiseks ja maksmiseks vajalike dokumentide ja andmete koosseis ning hüvitise määramise ja maksmise kord” (http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13189367)

Muudatused haigushüvitise maksmisel:

• haigushüvitist makstakse alates haigestumise või vigastuse 4.päevast (varasemalt maksti alates 2.päevast);
• haigestumise või vigastuse 4.päevast kuni 8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja keskmisest töötasust;
• alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust);
• raseda haigestumise või vigastuse puhul tööandja hüvitist maksma ei pea. Sellistel juhtudel maksab haigushüvitist haigekassa alates 2. päevast (70% töötaja eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud kalendripäeva keskmisest tulust);
• tööandja ei pea hüvitist maksma:
sünnituslehtede, lapsenduslehtede ja hoolduslehtede puhul ning haiguslehtede puhul nendel juhtudel, kus töövabastuse põhjusteks on kutsehaigus (2), tööõnnetus (5), tööõnnetus liikluses (6), tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus/haigestumine (7), vigastus riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel (8) ning kergemale tööle viimine (17).
Sellistel puhkudel maksab haigushüvitist alates 2. päevast jätkuvalt haigekassa vastavalt enne 1. juulit 2009.a kehtinud korrale ja määrades.

Täpsemalt on loetletud liikide korral hüvitise määradest võimalik lugeda haigekassa kodulehelt: http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/hyvitised/tvhmaksmine/tvhtabel/

Peamised muudatused töövõimetuslehtede esitamisel:

Kui kindlustatul on mitu tööandjat, annab arst isikule nii mitu sama numbriga töövõimetuslehte, kui palju on kindlustatud isikul tööandjaid.

Tööandja jätab tema poolt väljamakstavate haiguslehtede originaalid alates 1.07.2009 endale ja esitab haigekassale nendest lehtedest koopiad, kuhu teeb nõuetekohased kanded.

Kõikide haiguslehtede (s.h kuni 8 päeva kestvate, mille alusel tööandja on ise hüvitist maksnud) haigekassale esitamine on kohustuslik, sest järglehtede maksmisel lähtub haigekassal esmaste lehtede kannetest. Samuti on jätkuvalt vaja pidada riikliku haigushüvitiste statistikat (s.h lehtede ja haiguspäevade kasutamine) ning teostada haigushüvitiste põhjendatuse järelvalvet.

Tööandja esitab töövõimetuslehe või selle koopia koos töövõimetuslehe saatekirja ja muude vajalike dokumentidega haigekassa piirkondlikule osakonnale seitsme kalendripäeva jooksul arvates kindlustatud isikult töövõimetuslehe saamise päevast järgmiselt:
• kindlustatud isiku hoolduslehe, sünnituslehe ja lapsendamislehe originaali,
• haiguslehe originaali, juhul kui haigusleht ei kuulu väljamaksmisele tööandja poolt,
• kõigi tööandja poolt väljamakstavate haiguslehtede koopiad

Tööandja haigushüvitise maksmist sätestab TTOS § 12²

Tööandja maksab haigushüvitist 4-8 kalendripäeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Keskmine töötasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse 11.06.09.a.määruse nr. 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lõigete 2 ja 3 alusel ehk sarnaselt puhkusetasu arvutamisega. Haigushüvitis arvutatakse kalendripäevades seetõttu, et haigusleht väljastatakse töötajale haiguse või vigastuse tõttu kalendripäevade alusel ja haigushüvitist makstakse kalendripäevade eest. Erinevalt puhkusetasu arvutamisest, ei jäeta haigushüvitise arvutamisel arvestusest välja riigipühi ega rahvuspüha.

Näide haiguslehtede esitamisest ja hüvitise maksmisest alates 01.07.2009:

Tööandjale esitavad haiguslehed Martin, Kalle ja Kati:

1) Martini haiguslehe töövabastuse põhjus on „Haigestumine” ning töövabastuse periood 29.06.2009 – 03.07.2009.

Martini tööandja täidab ära töövõimetuslehe saatekirja ning esitab koos haiguslehega 7 päeva jooksul haigekassale. Kuna Martini haigusleht algab varem kui 1. juuli 2009, siis tema puhul haigushüvitise maksmisel uut korda ei rakendata.

2) Kalle haiguslehe töövabastuse põhjus on „Haigestumine” ning töövabastuse periood 01.07.2009 – 18.07.2009.

Kalle tööandja teeb haiguslehest koopia, täidab sellel tööandja osa ja lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab need haigekassale 7 päeva jooksul.
Seejärel arvutab ja maksab tööandja hiljemalt palgapäevaks (kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale) välja Kalle haigushüvitise 04.07.2009 – 08.07.2009 perioodi eest.
Selleks arvutab ta välja Kalle 6 kuu töötasu andmetelt keskmise kalendripäevatasu suuruse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise korrale (oletame, et see summa on 500 kr).
6 kuu töötasu arvutamise aluseks on arvutamise vajaduse päevale (palga päev või 30. kalendripäev arvates lehe esitamisest tööandjale) eelnev 6-kuuline periood.
Haigushüvitise summa saamiseks arvutab tööandja 500 kroonist 70% ning korrutab 5 päevaga (350 x 5 = 1750).
Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 1750 = 367,5.
Seega maksab tööandja Kallele haigushüvitist 1382,5 kr.

Lisaks maksab Kallele haigushüvitist haigekassa 09.07.2009 – 18.07.2009 perioodi eest. Selleks arvutab haigekassa kalendripäeva keskmise tulu Maksu- ja Tolliameti 2008. aastal Kalle eest arvestatud sotsiaalmaksu andmete alusel.
Maksu- ja Tolliameti andmetel arvestati Kalle eest 2008. aastal sotsiaalmaksu 39 600 krooni, seega oli Kalle tulu 2008. aastal 39 600/ 0,33 = 120 000 krooni. Kalendripäeva keskmise tulu saamiseks jagatakse tulu 365-ga (120 000 / 365 =328,77).
Hüvitise summa saamiseks arvutatakse kalendripäeva keskmisest tulust 70% ning korrutatakse hüvitamisele kuuluvate päevade arvuga (10 x 328,77 x 0,7 = 2301,39 kr.
Hüvitiselt peetakse kinni ka tulumaks 0,21 x 2301,39 = 483,29.
Seega maksab haigekassa Kallele haigushüvitist 1818 kr (haigekassa ümardab hüvitised väljamaksmisel täiskroonideks).

3) Kati haiguslehe töövabastuse põhjus on „Haigestumine või vigastus raseduse ajal” ning töövabastuse periood 01.08.2009 – 10.08.2009.

Kuna töövabastuse põhjus on „Haigestumine või vigastus raseduse ajal”, siis tööandja ei maksa haigushüvitist ja Katile maksab haigushüvitist haigekassa sarnaselt varem kehtinud korrale (alates haigestumise 2.päevast ning 70% kalendripäeva keskmisest tulust). Kati tööandja võib esitada soovi korral haigekassale haiguslehe originaali, kuid võib esitada ka haiguslehe koopia. Lisab juurde töövõimetuslehe saatekirja ning edastab dokumendid haigekassale 7 päeva jooksul.

Muudatused hooldushüvitise maksmisel

Alates 01.juulist algavate hoolduslehtede korral on Haigekassa poolt makstava hooldushüvitise määr alla 12 a lapse hooldamisel varasema 100% asemel 80% kalendripäeva keskmisest tulust.

Muudatused töövõimetuslehe vormil

Alates 01.07.2009 muutuvad ka osade andmeväljade sõnastused ja nimetused töövõimetuslehe vormil. Näiteks andmeväli „Tööinspektsiooni otsuse kuupäev teisele tööle üleviimise võimatuse korral” asendatakse andmeväljaga „Ajutiselt tööülesannete täitmisest keeldumine või teenistuskohustuste täitmisest vabastamine”, kuhu tööandja märgib kuupäeva, millest alates töötaja keeldus töölepingu seaduse § 18 lõike 2 alusel ajutiselt tööülesannete täitmisest või avaliku teenistuse seaduse alusel vabastati teenistuja ajutiselt teenistuskohustuste täitmisest.

Töövõimetuslehe uue vormiga on võimalik tutvuda haigekassa kodulehel:
http://www.haigekassa.ee/blanketid/raviasutus/toovoimetuslehe-vorm-alates

Täiendavaid küsimusi alates 01.07.2009 jõustuvate muudatuste kohta töövõimetushüvitiste maksmisel on võimalik haigekassale esitada meiliaadressil: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Sotsiaalministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats reedesel pressikonverentsil, et töötukassa pakutavate tööturukoolituste kasutamine muudetakse senisest mugavamaks.

Kui praegu saab tööturukoolitusel osaleda ainult töötu ning kui ta saab pikema koolituse ajal tööpakkumise, siis peab ta valima tööle mineku ja koolituse jätkamise vahel, siis varsti peaks see Kääratsi sõnul muutuma.

«Selleks, et sellist olukorda vältida ja tõesti inimestele anda võimalus nendele vajalik koolitus lõpuni käia, mis omakorda tähendab, et ka seda koolitusraha me kasutaksime mõistlikult ehk et pooleli jäänud koolitus on selgelt ebamõistlik ressursikasutus, on ette valmistatud seadusemuudatus, mis lubaks juba alustatud tööturukoolituse lõpetada ka siis, kui inimene on selle koolituse ajal töö leidnud,» rääkis Käärats.

Teine muudatus on Kääratsi sõnul seotud tööturukoolituste kestusega. Tema sõnul on plaanis anda inimestele võimalus ka pikematel, kuni kaks aastat kestvatel koolitustel osalemiseks, kuid sellest ei tohiks järeldada seda, et tööturukoolitusest saaks alternatiiv tasemeõppele ehk ülikoolis käimisele.

«See on tõesti koolitus, mis põhineb individuaalsel tööotsimiskaval, see on koolitus, mis peab inimest otse objektiivselt tööle aitama,» rääkis Käärats.

Kolmandaks muudatuseks on sügiseks planeeritav individuaalne koolituskaart, mis annaks töötule võimaluse kasutada kokkulepitud summas koolitust väljaspool töötukassat. Koolituse maksaks kinni töötukassa ja see oleks seotud töötu individuaalse tööotsimiskavaga.

«See annab alternatiivse viisi kiiresti või erandlikke koolitusi kasutada, eesmärgiga saada inimesed ruttu iseseisvalt toimetama rahuldustpakkuvale tööle,» rääkis Käärats.

Marina Lohk

  1. Ametnike palkade vahel haigutavad suured käärid
  2. Valitsus kärpis ametnike palka 8 protsenti
  3. Tööandjate ja ametiühingute läbirääkimised töölepingu seaduse jõustamise üle lõppesid
  4. Lang tahab kärpida kõigi riigitöötajate palka
  • You are here:  
  • Home