Articles
Kuigi riigiametnikele makstakse palka ühtse palgaastmestiku alusel, on tekkinud olukord, kus ühes ministeeriumis teenib personalijuht 21 000 krooni, tema kolleeg saab aga kuu lõpus kaks korda rohkem palka.
Uurides Eesti 11 ministeeriumis ametnikele makstavat palka, selgub, et sama tööd tegevate ametnike sissetulekute vahe võib olla pea kahekordne.
Näiteks sotsiaalministeeriumi personalijuhi kuuteenistus on 21 000 krooni, 900 krooni enam teenib tema kolleeg kultuuriministeeriumist. Rahandus- ja välisministeeriumi personalijuhid saavad neist aga 20 000 krooni rohkem palka, kusjuures lõviosa sellest moodustavad erinevad lisatasud.
Välisministeeriumi selgituse kohaselt on tegemist diplomaatilise ametikohaga. «Tavapäraselt on sellel kohal suursaadiku tasemeni jõudnud diplomaat, kellel on juba märkimisväärne välisteenistuse staa ja diplomaatiline teenistusaste ning sellele vastavad lisatasud,» selgitas ministeerium personalijuhile makstavaid lisatasusid, mis kergitavad 19 500-kroonise põhipalga kahekordseks.
Samuti saab välisministeeriumi personaliosakonna peadirektor lisatasu näiteks ligi 600 inimese roteerimist ja tagasipöördumist korraldava komisjoni töö juhtimise ja ministeeriumi majanduslike huvide deklaratsiooni hoidjaks olemise eest.
Lisatasu kergitab palka
Tänu lisatasudele kahekordistus ka justiitsministeeriumi personalitalituse juhi sissetulek. Ministeeriumi arendus- ja personalitalituse juhataja põhipalk on 15 000 krooni, kuid koos lisatasudega kujunes mullu tema keskmiseks kuusissetulekuks aga ligi 34 000 krooni.
Millised lisatasud konkreetselt personalijuhi palka kergitasid, ministeerium täpsustada ei soovinud. Vastuses viidati vaid avaliku teenistuse seadusele, mis lubab maksta lisatasusid näiteks nii tööstaai, võõrkeelte oskuse kui ka akadeemilise kraadi eest.
Üks referent teenib poole rohkem
Ka sama tööd tegevate madalamate ametnike sissetulekud erinevad eri ministeeriumides üsna palju.
Näiteks kultuuriministeeriumis teenib sekretäri ülesandeid täitev referent ligi 9700 krooni kuus, umbes kilomeetri kaugusel rahandusministeeriumis on sama tööd tegeva ametniku sissetulek poole suurem ehk 15 000 krooni.
Rahandusministeeriumi kinnitusel koondati mullu pea pooled referendid, mistõttu kasvas nii tööle jäänud ametnike vastutus kui ka töökoormus. Ministeeriumi kinnitusel on selle töö tegijate keskmise palga tõus osaliselt seotud sellega, et koondati just madalama palgaga referendid.
Teistes ministeeriumides jääb sekretäri töö tegijate, kes on ametis referentide, dokumendihalduse konsultantidena, kantseleiametnikena, kuupalk 10 000 ja 12 000 vahele. Ligi 13 500-kroonist palka makstakse vaid sise-, majandus- ja keskkonnaministeeriumis.
IT-juhtide sissetulek
IT-juhtidest on õige suurem sissetulek rahandusministeeriumi IT-juhil, kelle kuupalk oli mullu 44 000 krooni. Enamik ministeeriumide IT-juhte teenib 35 000 kuni 40 000 krooni, kusjuures reeglina on nende põhipalk veerandi võrra väiksem.
Tänu lisatasudele kahekordistub välisministeeriumi infotehnoloogia osakonna peadirektori palk. Tema põhikuutasu on 19 500 krooni, millele lisanduvad lisatasud staai ja diplomaatilise teenistusastme eest. Samuti on talle makstav lisatasu seotud üle 40 välisesinduse IT-üksuste arenduse ja hooldusega ning ta saab asendustasu diplomaatilise julgeoleku osakonna peadirektori ülesannete täitmise eest. Kõik need lisatasud kergitavad kuusissetuleku 40 000 kroonini.
Põhipalgast veidi väiksemat lisatasu saab ka haridusministeeriumi IT-juht, kellel iga kuu lisandub pangaarvele lisaks 19 000-kroonisele palgale ka pea 16 000-kroonine lisatasu. Selle maksmist põhjendatakse sellega, et IT-juht koordineerib ka ministeeriumi hallatavate asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alaseid tegevusi, kus puudub eraldiseisev IT üksus.
Postimehel ei õnnestunud saada põllumajandusministeeriumi IT-juhi palgaandmeid. Justiitsministeeriumi kinnitusel neil IT-juht puudub, kuna nii ministeeriumi kui ka selle haldusala IT- küsimustega tegeleb registrite ja infosüsteemide keskus.
Postimees.ee uuris ka ministeeriumide nõunike ja osakonnajuhatajate sissetulekute suurust ja selgus, et siin valitsevad suured palgavahed mitte eri ministeeriumide, vaid ühe asutuse siseselt.
Näiteks rahandusministeeriumis jäävad nõunike palgad 17 400 ja 40 000 krooni vahele. Siseministeeriumis teenib üks osakonnajuhataja kuus 25 000 krooni, samal ajal kui tema sama ametinimetust kandvale kolleegile makstakse 20 000 krooni rohkem palka.
Ministeeriumid põhjendavad nõunike ja osakonnajuhatajate palkade suurt vahet erinevate tööülesannete ja vastutusega.
Hanneli Rudi
Valitsus otsustas esmaspäeva õhtul kärpida kõikide ministeeriumiametnike palku kaheksa protsenti.
Peaminister Andrus Ansip märkis ERR-le antud intervjuus, et väheneb nii tema kui ka ministrite palk.
Ansipi sõnul puudutab palgakärpe otsus ministeeriumiametnikke. Teiste riigipalgaliste kärbe tuleb ilmselt väiksem. Ansipi sõnul on palgad erinevad, mistõttu kõikide palkade võrdne kärpimine pole mõeldav.
Ministeeriumid peavad kulusid kärpima teisel poolaastal 11,8 protsenti.
Samuti leppis valitsus kokku 2,3 miljardi krooni eest uute mittemaksuliste tulude leidmises.
Veel maikuus tahab valitsus kokku saada 5,5 miljardi kroonise teise negatiivse lisaeelarve, mille eesmärgiks on mahtuda kolme protsendi valitsussektori eelarvedefitsiidi raamesse.
Valitsus otsustas moodustada uue töölepinguseaduse muutmiseks töörühma, kuhu kuuluvad koalitsioonierakondade esindajad. Ministeeriumid peavad esitama oma
kokkuhoiueelarved rahandusministeeriumisse.
Uuesti koguneb valitsus eelarvet arutama nädala pärast, esmaspäeval kell 17. Valitsus on sel aastal juba parandanud valitsussektori eelarvepositsiooni kümne miljardi krooni ulatuses.
Andrus Karnau
Toimetas: Erik Henno
Kerttu Kaldoja
Justiitsministeerium on valmis saanud eelnõu, mis langetaks võrdselt kõigi riigitöötajate palku teatud protsendi ulatuses. Sotsiaalminister Hanno Pevkuri andmetel vähendataks palku kaheksa protsenti.
Palgad langeksid juba selle aasta 1. juulist, kuid kärpe suurus veel paigas pole. Justiitsminister Rein Lang ise ütles valitsuse pressikonverentsil, et sissetulek langeks kõigil ühtemoodi, ilma ühegi erandita.
Lang kinnitas, et tema arvates on selline tegutsemisviis praegu ainuvõimalik. Kui me hakkame siin praegu vaidlema, et jätame kellelegi mingid erandid või loome kellelegi eeliseid, siis ma kujutan ette, et me jäämegi vaidlema, selgitas minister ja lisas, et seda kõike tehti juba eelmise kärpekava ajal.
Justiitsministri sõnul tuleb nüüd reaalselt vähendada kulutusi riigi käest palka saavate isikute arvelt. Midagi ei ole teha! Panustama peavad võrdselt president ja raamatupidaja, ütles Lang.
Praegu on eelnõu antud koalitsioonipartneritele tutvumiseks ning Lang avaldas lootust, et ka sotsiaaldemokraadid annavad oma nõusoleku.
Haridusminister Tõnis Lukas ütles, et IRL oli sellise plaaniga üldjoontes nõus juba veebruaris, kuid vajab praegu siiski aega eelnõu läbitöötamiseks. Sotsiaaldemokraadist siseminister Jüri Pihl aga teatas, et tahab kärpida ilma eelnõuta oma äranägemise järgi.
Täna toimunud kahepoolsel kohtumisel tööandjate keskliidu ja ametiühingute keskliidu juhtide vahel tõdeti, et kokkulepe uue töölepingu seaduse muutmiseks jäi saavutamata. Sellega loevad osapooled kahepoolsed läbirääkimised töölepingu seaduse jõustumise küsimuses lõppenuks.
Tööandjate keskliidu hinnangul peab töölepingu seadus jõustuma muutumatul kujul ning kokkulepitud ajal 01. juulil 2009.a. ning töölepingu seaduse jõustumisega kaasnevad kulud tuleb katta laekuvatest töötuskindlustuse maksetest.
Ametiühingute keskliit on korduvalt rõhutanud, et uut töölepingu seadust ei saa jõustada valikuliselt ning et töötuskindlustuse maksemäärade tõus on tingitud eelkõige majanduskriisist ja töötute arvu kasvust.
Poolte hinnangul ei ole välistatud töötuskindlustuse maksete suurendamine üle 3% alates 01.01.2010. Ettepaneku konkreetsete maksemäärade kehtestamiseks teeb Töötukassa nõukogu sügisel sõltuvalt tööturul valitsevast olukorrast. Kõrgemate maksemäärade rakendamine alates 01.01.2010.a. eeldab töötuskindlustuse seaduses töötuskindlustuse maksemäärade ülempiiri tõstmist tänavu sügisel.
Lisainformatsioon:
Tarmo Kriis 6999301
Harri Taliga 55534840
Mirko Ojakivi
Koalitsioon pole veel suutnud otsustada, kas kärpida töötute hüvitisi või tõsta maksu.
Suure tõenäosusega üritavad Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit tuleval nädalal valitsuses läbi suruda tulevastele töötutele makstavate hüvitiste väiksemad määrad. Sellisel juhul saavad tööta jäävad inimesed loodetud hüvitistest iga kuu tuhandeid kroone vähem raha.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri poolt valitsuskabinetis välja käidud idee kohaselt saaksid 1. juulist töötuks jäävad inimesed esimese kolme tööta olemise kuu vältel oma viimase aasta keskmisest kuupalgast 55 protsendi suurust töötuskindlustushüvitist ja järgnevatel kuudel 40 protsendi suurust hüvitist.
Uue töölepinguseadusega kaasnevas töötuskindlustushüvitiste seaduses on praegu aga kirjas veidi suuremad määrad: esimese saja päeva hüvitiseks oleks 70 protsenti ja järgmistel hüvitisõiguslikel kuudel 50 protsenti.
Paar tuhat kuus
Keskmist Eesti palka teeniv ja 1. juulist töötuks jääv inimene saab varem lubatust ligikaudu 2000 krooni ning järgmistel hüvitisõiguslikel kuudel 1300 krooni vähem raha.
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri selgitusel tuleb seni kokkulepitust madalamad hüvitiste määrad kehtestada ennekõike seepärast, et muidu saab töötukassa raha otsa. Hüvitiste määra vähendamine ja vabatahtlikult töölt lahkunud inimestele töötuskindlustushüvitise maksmisest loobumine aitaks riigil oma eelarvepositsiooni 1,1 miljardi ulatuses parandada.
Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimehe Eiki Nestori selgitusel on valitsuse kihk töötukassa väljamakseid piirata osalt põhjustatud ka sellest, et niiviisi peab mujalt vähem kärpima. Siiski on ka Nestori sõnul iva selleski jutus, et uued hüvitiseliigid ja senisest suuremad hüvitised kiirendavad töötukassa reservi lõppemist.
Nii pakkusidki sotsid koalitsioonikaaslastele mõtet, et lähiajal võiks töötuskindlustusmaksu tõsta veel ühe protsendi võrra, nelja protsendini. Töötuskindlustusmakse veelkordsest tõstmisest ei taha aga Isamaa ja Res Publica Liit ega Reformierakond midagi kuulda
Meie jällegi ei saa nõustuda ühepoolse hüvitiste vähendamisega, sest see pole ju õige, uus tööleping muudab lihtsamaks töötaja koondamise, vähendab talle makstavaid hüvitisi ja koondamistasu, aga tööandjad saavad vaid uue töölepinguseaduse jõustumisest kasu. Kui töölepinguseadust hakatakse muutma, siis peavad muudatustes ikka tööturuosapooled kokku leppima, selgitas Eiki Nestor.
Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul kulub sel aastal eri hüvitiste maksmiseks 3,6 miljardit krooni. Kui aga vähendada hüvitiste suurusi, säästaks töötukaasa 1,1 miljardit krooni. Praegu on töötukassa reservide kogusuurus 2,4 miljardit krooni.
Pevkur: teist teed pole
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on valitsusel töötukassa jätkusuutlikkuse tagamiseks vaid kaks varianti: tõsta töötuskindlustusmaksu või vähendada hüvitisi.
Valitsuse kaks erakonda ei toeta töötuskindlustusmakse tõstmist, sest see on tõstetud juba maksimaalsele tasemele, selgitas Pevkur. Seega on sotsiaalministri hinnangul alles vaid üks variant, milleks on töötukassast makstavate hüvitiste vähendamine.
Me pole täna nii rikkad, et maksta neid hüvitisi, mis aasta tagasi õitsvas majanduses kokku lepiti, lisas Pevkur.
Samal ajal on sotsiaalministri arvates võimalik, et majandusolukorra paranedes tõstetakse hüvitiste määrad aasta eest kokkulepitud tasemele. Terve töölepinguseaduse edasilükkamist Pevkur aga ei toeta.
Kui valitsus hüvitiste piiramise paketi heaks kiidaks, oleks inimesel kasulik saada koondatud enne 1. juulit, sest sellega kaasneks tööandjalt suurem koondamishüvitis.
Page 1359 of 1608
