Articles
Majandussurutis surub ka eluolu madalamale. Rubriigis «Masuvalve» otsime vastuseid majanduskriisiga seotud küsimustele, lükkame ümber eksiarvamusi ning julgustame lahendusi otsima. Saada oma küsimus rubriiki «Masuvalve» aadressil This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. või edasta see postimees.ee vahendusel.
Vastab Klen Laus, advokaadibüroo Ruus ja Vabamets advokaat
Olen töötanud ühes firmas pea kaks aastat. Kuu aega tagasi muudeti mu töökoht (seoses koormuse vähenemisega) 0,5 töökohaks. Kui mind nüüd koondatakse, siis kas ja mis alusel saan koondamishüvitist ning millistel tingimustel saaksin töötukassast raha? Mille poolest erineb 0,5 töökoormusega töökoht täiskoormusest? Mida ma veel peaksin teadma?
Seaduse kohaselt ei või osalise tööajaga töötajale kohaldada töösuhtes ebasoodsamaid tingimusi kui võrreldavale täistööajaga töötajale. Kui töötaja on viidud üle ajutiselt osalisele tööajale Eesti Vabariigi töölepingu seaduse paragrahvi 68 alusel, siis ei saa töötajat osalise tööaja kehtivuse kestel koondada.
Samas, kui pooled on kokkuleppel muutnud töölepingu tingimusi ja leppinud kokku osalises tööajas, võib tööandja töötaja koondada, kui koondamiseks on alust. Osalise tööajaga töötaja koondamishüvitise ja töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks olevat keskmist palka arvutatakse üldise korra järgi.
Kuigi ettevõtjad pakuvad tänavu hooajatöid vähem, on töövahendusportaalidesse peagi ilmuvad kuulutused paljudele siiski õlekõrreks hullemast pääsemiseks.
Igatahes on juba aprillis oodata pakkumiste arvu kasvu, sest suvehooajaks on vaja heakorratööde tegijaid, teenindajaid restoranidesse, hotellidesse ja turismifirmadesse, samuti müügipunktidesse ja üritustele. Kui suur võib tänavu nn suvetööde arv olla, ei julge ükski ettevõtjate liit ennustada.
CV-Onlinei turundusjuht Raimo Matvere tõdes, et esimesed suvehooaja kuulutused on juba portaali ilmunud: «Näiteks otsitakse suveterrassile nõudepesijat, kokka, teenindajaid.
Samuti otsitakse hooajaliselt hotelliteenindajaid Norrasse,» loetles Matvere.
Tema sõnul lõppes paar nädalat tagasi ka konkurss õpilasmaleva rühmajuhtide leidmiseks. Välismaised pakkujad, kes vajaksid lisajõudu turismipiirkondadesse, ei ole siiski veel väga aktiivseks muutunud.
«See hoogustub ilmselt aprillis,» nentis Matvere. Siiski on karta, et pakkumisi tuleb varasemast vähem, sest suur hulk söögi-joogikohti Eestis on vahepeal uksed sulgenud.
Hotellide ja restoranide liidu tegevdirektori Donald Visnapuu hinnangul jääb nende hooajatööde arv ilmselt siiski varasemale tasemele. «Võetakse ikka töötajaid, sest suvel külastajate arv kasvab, aga ei ole näha mingit järsku ajutiste kohtade arvu suurenemist,» nentis ta.
Eri hinnanguil võib suvetöötajate arv ulatuda Eestis üle viie tuhande. Ligi 53 000 töötu jaoks on see Visnapuu sõnul aga tilk meres. Pealegi ei ole paljud hooajatööd täisajaga. «Näiteks on vaja hommikusöögiteenindajaid,» selgitas ta.
Kas eriti just noorte võimalus tööd leida väheneb, ei saa Visnapuu sõnul öelda: «Siin ei vaadata, kas noor või vana, vaid võetakse paremad, sest tööturul on nüüd võimalik valida.»
Varem ehitusel autojuhina töötanud Lääne-Virumaa mees Leivo Vutt tunnistas Postimehele, et loodab kevadel kindlasti tööd leida. «On ju palju töökohti, mis seisavad vaid ilma taga, on need siis seotud ehituse, mullatööde, põllumajandusega,» loetles mees.
Enim meeldiks talle töötada transpordialal, sest see on aastaringne. Vuti hinnangul saaks olukorda parandada, kui tööturuameti kaudu oleks võimalik teha läbi autojuhikoolitus ja ohtlike ainete veo kursused.
«Need annaksid tohutult võimalusi juurde, et tööd saada,» tõdes Vutt. «Tööturuametist aga väideti, et riigihanked alles käivad ja hetkel ei osata öelda, millal midagi selgub ja kuidas siis kohtadega on.»
Nii ei tea Vuti sõnul tööotsija, millal üldse koolitusele saab. «Firmaomanikele on palve, et ärgu hakaku kohe koondama,» märkis Vutt. Nii jäävad paljud lastega pered raskesse olukorda, sest uut tööd leiab peamiselt tutvuste kaudu. «Aga eks lootus sureb ju ikka viimasena, ei tohi pead norgu lasta,» lisas ta.
Põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra tunnistas, et ka neil pole ilmselt sel aastal eriti tööd pakkuda. «Võib-olla mõni väike talunik veel võtab või aiandid, aga ei pane keegi ju enam käsitsi kartuleid ega muud.»
Sõrra sõnul on põllumajanduses oodata järjest töötajate vähenemist, sest viimastel aastatel on kõvasti investeeritud tehnoloogiasse, on lüpsirobotid ja muud asjad. «Masinad teevad ka hooajatööd ära,» nentis ta.
MTÜ Oleviste Hoolekanne juhatuse liige Riina Vändre leidis, et kodututele ja raskesse olukorda sattunud töötutele on kevad siiski optimistlik aeg.
Kellel veel kodu olemas, neil lähevad korterikulud väiksemaks. Suurenevad juhutööde võimalused, näiteks saavad kiriku abil ajutist tööd kuldsete kätega alkohoolikud, kes töötavad hoolsalt kuni hetkeni, mil uuesti jooma kukuvad.
Praegused suuremad tööpakkujad
IT-firmad Skype ja Playtech
Moeaksessuaaride pood Expressions
Töötukassa, maksu- ja tolliamet, justiitsministeerium ja Tallinna Vangla
Valdkondade arvestuses pakuvad tööd enim IT, müük ja teenindus
Allikas: CV-Online
Tööandjate keskliit ei pea ametiühingute keskliidu ettepanekut uue töölepingu seaduse edasilükkamise osas realistlikuks ja kutsub ametiühinguid üles mõtlema selle tagajärgedele tööturul.
Ettevõtjad on uue töölepingu seaduse peatsele jõustumisele lootes üritanud töökohti igal võimalikul juhul säilitada, piirates sellega oluliselt niigi kõrget tööpuuduse taset ja töötukassa väljaminekuid. Töölepingu seaduse edasilükkamine toob kindlasti kaasa ulatusliku pankrotilaine, kuna reservid, millest maksta koondamishüvitisi, on kulunud jooksvateks palkadeks ja maksudeks.
Pankrotilaine võib paljude arvates olla kiireim tee majanduslanguse põhja saavutamiseks, kuid selle mõju tööhõivele on ränk. Uue töölepingu seaduse edasilükkamisel võib Eestit aasta lõpuks ähvardada 25% tööpuuduse tase, ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
Eriti raskesse olukorda sattuvad seaduse edasilükkamisel väikeettevõtted, kellel tänastel tingimuste jätkudes puudub võimalus saada töötukassast ka kollektiivse koondamise hüvitist, täiendas Kriis.
Tööandjate keskliidu hinnangul tuleb keerulises olukorras kasutada võimalikke abimeetmeid kombineeritult ja targalt. Töölepingu seaduse jõustamine koos töötukassa toetusmeetmetega kokkulepitud kuupäeval on kõige eeldus. Selleks, et vältida töötaja palgalt arvestatava töötuskindlustusmaksu mitmekordset tõstmist, tuleb olukorda realistlikult hinnata ja võtta juba täna kasutusele meetmed töötukassa maksejõuetuse vältimiseks. Tööandjate keskliit on oma vastavad ettepanekud ametiühingute keskliidule esitanud.
Lisainfo Tarmo Kriis
tel 699 9301
Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade, 26. märtsil 2009
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) peab mõistlikuks lükata uue töölepingu seaduse rakendamine edasi, et mitte seada ohtu töötuskindlustuse jätkusuutlikkust ja eelarve tasakaalu. Sellise seisukoha kujundas EAKLi juhatus oma teisipäevasel koosolekul.
Praegune ränk majanduskriis kasvatab hüppeliselt tööpuudust, mis vähendab kiiresti Töötukassasse varasematel aastatel kogutud reserve. Kuna kriisi lõppu on võimatu prognoosida, võimendaks uue töölepingu seaduse jõustamine tänavu juulis paratamatult töötuskindlustuse negatiivset arengut. Solidaarne töötuskindlustus on toiminud väga hästi ja tema positiivne mõju ilmneb selgelt just praegu, ütles EAKLi esimees Harri Taliga. Keskliidu juhatus peab hädavajalikuks tagada Töötukassa tõrgeteta töö ja jätkusuutlikkus.
Aasta tagasi, kui toimusid kolmepoolsed läbirääkimised uue töölepingu seaduse üle, lootsid valitsuse prognoosid majanduskasvu jätkumist ega näinud ette majanduskrahhi ja töötute arvu plahvatuslikku tõusu. Tänane olukorda on teinud prognoosid pihuks ja põrmuks ning ainuüksi massiline tööpuudus muudab ilmselt vältimatuks töötuskindlustuse maksemäära viimise seaduses lubatud maksimumtasemele. Jäädes seisukohale, et uus töölepingu seadus tuleb jõustada juba juulis, nullib riik sisuliselt senised pingutused eelarve puudujäägi hoidmiseks rangete Maastrichti kriteeriumide raames, rõhutas ametiühingujuht. Rängad eelarvekärped kaotavad oma mõtte, kui need ei aita Eestil eurole üle minna.
Kõiki asjaolusid põhjalikult kaaludes tegigi EAKLi juhatus ettepaneku lükata uue töölepingu seaduse jõustamine edasi ajani, mil Eesti majandus taas tõusuteele pöörab. EAKLi seisukohti toetab ka Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800
EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00
Teet Tender,
PwC ärikonsultatsioonide juht
Jaanuari lõpus Davosi majandusfoorumil esitletud PricewaterhouseCoopersi (PwC) ülemaailmne tegevjuhtide uuring näitas maailma ärieliidi seninägematut pessimismi oma ettevõtete lähituleviku suhtes.
2008. aasta lõpul korraldatud uuring võttis muu hulgas kokku äriliidrite hinnangud riskidele, väljakutsetele ning lähematele ja kaugematele eesmärkidele, mille seast ühe põnevamana tõusis esile tasakaalupunkti leidmine olukorras, kus ühtaegu on vaja nii kulusid kokku hoida kui ka teha investeeringuid parimate töötajate värbamiseks ja hoidmiseks.
Pikaajalistest eesmärkidest on parimate töötajate hoidmine ja värbamine tippjuhtide jaoks esikohal (72% vastanute arvates kriitilise tähtsusega ja 25% hinnangul väga tähtis) energia ja toorainega seotud kulude piiramise ning ettevõtte kaubamärgi väärtuse tõstmise ees.
Ehkki lühema aja puhul peeti tähtsamateks väljakutseteks kaupade ja teenuste nõudluse kahanemist ning finantseerimisvõimaluste kallinemist või kadumist, pidasid siiski peaaegu pooled vastanuist (46%) piisavate oskustega töötajate värbamist oluliseks väljakutseks (aasta varem oli see suhtarv 61%). Oma ettevõtte töötajate arvu vähendada kavatsevate juhtide suhtarv oli mõni kuu tagasi vaid 26%.
Geograafiliste piirkondade võrdluses oli Kesk- ja Ida-Euroopa (koos Venemaaga) ainus ala, kus ettevõtete juhid näevad aastavahetuse seisuga ette töötajate arvu vähenemist eeloleva aasta jooksul.
Enamiku tippjuhtide hinnangul on kulude kärpimine rasketes majandusoludes kahtlemata tõhus konkurentsivõime tugevdamise meetod, ent tehes kärpeid tööjõu arvelt, kaasneb risk kaotada osa oma unikaalsetest konkurentsieelistest ja halveneb ettevõtte valmisolek uueks majandustõusuks.
Paljud tippjuhid tunnevad, et praeguste otsuste langetamine meenutab ajukirurgi tööd küünlavalgel. Neil ei ole oma töötajatest, nende äri seisukohalt kriitilistest teadmistest ja oskustest ning selle tööjõu ülalpidamiseks kuluvast rahast selget tervikpilti, seetõttu ei tunneta nad tööjõukulude vähendamise võimalikku mõju. Nii pidas 94% vastanuid töötajate soovide ja arvamuste teadmist oluliseks, ent sellist infot valdas piisaval hulgal vaid 30% küsitletuid.
Töötajaid peab tundma
On selge, et tippjuhid peavad selleks, et saavutada eelnimetatud tasakaalupunkt kulude kokkuhoiu ning parimate töötajate töölevõtmise ja tööl hoidmise vahel, koguma, tõlgendama ja rakendama oma töötajaid puudutavat teavet senisest paremini.
Eelarvekulude, sealhulgas palgakulude vähendamine on lihtne. Keeruline on aga teha seda nii, et ettevõtte konkurentsivõime, jätkusuutlikkus ja töötajate motivatsioon ei kannataks. Üks keerukamaid juhtide ülesandeid on leida motivatsiooni töötajatele, kes soovivad astuda karjääriredelil järgmise sammu, kuid kellel kahaneva majanduse tingimustes pole võimalik seda teha, sest uusi võimalusi ei teki ja ettevõtte tegevus ei laiene. Selle üle murravad pead nii Davosis kogunev maailma ärieliit kui ka Eestis tööd pakkuvad ettevõtjad.
Page 1385 of 1608
