Articles
Virge Lahe
Sotsiaalminister Hanno Pevkur allkirjastas määruse, millega luuakse Tallinnasse täiendav töövaidluskomisjon, mis on neljas teiste seas.
Hanno Pevkuri sõnul on tööturul toimuv suurendanud ka töövaidluste arvu ja seda eriti Tallinnas, teatas sotsiaalministeerium. Seetõttu on äärmiselt oluline uue komisjoni moodustamine, et tagada kiire töösuhte osapoolte õiguste kaitse, lisas Pevkur.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Herko Suntsi sõnul kasvab lisaks töövaidlusavalduste arvule ka komisjonide pädevus. Kui täna lahendab töövaidluskomisjon avaldusi kuni summas 50 000 krooni, siis alates uue töölepinguseaduse jõustumisega 1. juulist 2009 saab esitada komisjonile avaldused, mille rahaline nõue on kuni 150 000 krooni. Suuremate nõuete korral tuleb pöörduda avaldusega kohtusse.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=bcd7b454-1d7c-410d-966e-06759d92505d
(originaalartikli viitelt).
Raul Veede
Senine töölepinguseadus nõudis, et vähemalt viie töötaja korral kehtestaks tööandja töösisekorraeeskirjad. Uues seaduses puudub aga töösisekorraeeskirjade mõiste sootuks.
Nii nagu ei kao kuhugi kord, ei pruugi tegelikult kaduda ka sisekorraeeskirjad. Uue seaduse järgi on tööandjal õigus anda töölepingu täitmiseks korraldusi ja juhiseid üldistatud kujul. Samas on see siiski õigus, mitte kohustus.
Uues töölepinguseaduses on loobutud tervest reast formaalsetest nõuetest, sealhulgas ka eeskirjadest. Senises praktikas olid sisekorraeeskirjad muutunud suuresti formaalseks, väikeettevõtetes kopeeriti neid tihti teiste firmade pealt. Samas oli reeglite kehtestamine kohustuslik ja neid tuli kooskõlastada tööinspektsiooniga.
Suurem osa siiani kehtinud eeskirjades sätestatud nõudeid on tegelikult reguleeritud seadustega või terve mõistuse alusel. Tavaliselt oli taoliste eeskirjade järele praktiline vajadus vaid ettevõtetes, kus kasutatakse keerukat tehnikat ja tootmisprotsessi, mis nõuab töötajatelt ranget korda. Selged reeglid võimaldavad lahendada vaidlusi ning otsustada üheselt, mida võib lugeda distsipliinirikkumiseks.
Sisekorraeeskirjade nõue pärines ajast, mil ettevõte tähendas eelkõige millegi tootmist. Samas on Eesti majanduse struktuur viimase viieteist aasta jooksul oluliselt muutunud. Aina rohkem on ettevõtteid, kus kõige ohtlikum masin on printer. Tööaja saab aga määratleda töölepingus ning enamasti ei pea inimestele eraldi eeskirjas selgitama, et kontoris ei tohi suitsetada või maha sülitada. Seega pole mõtet kulutada ettevõtete ja tööinspektsiooni aega formaalsete paberite koostamisele ja kinnitamisele.
Tarviduse korral võib töösisekorraeeskirja endistviisi kehtestada. Endastmõistetavalt ei tohi see olla vastuolus seadustega. Silmas tuleb aga pidada sedagi, et töölepingu ja eeskirja lahknevuse korral jääb ülimuslikuks konkreetne tööleping, kuna kahepoolselt sõlmitud lepingut üldiste tegevusjuhiste kaudu muuta ei saa.
Tööturuametis registreeritud töötute üldarv ulatub tänase, 27. märtsi seisuga 54 214ni, mis on 1794 võrra enam kui nädal tagasi.
Nädala jooksul registreeritud uute töötute arv on jäänud eelmise nädalaga võrreldes samaks - 2365 (möödunud nädalal 2370).
Uutest registreeritud töötutest oli eelmisest töökohast koondatuid 428 (möödunud
nädalal 488).
Registreeritud töötuse osakaal tööealisest elanikkonnast ulatub tänase päeva seisuga 8,3 protsendini, mis on 0,3 protsendipunkti võrra enam kui nädal tagasi.
Meeste osakaal registreeritud töötute seas on möödunud nädalaga võrreldes samuti kasvanud: kui 20. märtsil moodustasid mehed 55,9 protsenti registreeritud töötutest, siis täna on see protsent juba 56,2.
Vanuse poolest on registreeritud töötute seas kõige enam ehk 57 protsenti 25- kuni 49-aastaseid, üle 50-aastased moodustavad 25,8 protsenti töötutest ja 16- kuni 24-aastased 17,1 protsenti.
Toimetas Marina Lohk, vanemtoimetaja
Marina Lohk, vanemtoimetaja
Sotsiaalministeeriumi töötute olukorra ülevaatest selgus, et pikaajaliselt töötute osakaal registreeritud töötute seas on viimase kolme aasta jooksul kahanenud.
Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna nõunik Kerstin Peterson rääkis tänasel pressikonverentsil, et ministeeriumi käest on küsitud, kui kaua on inimesed keskmiselt tööturuametis arvel, enne kui nad töö leiavad.
24. märtsi seisuga tööturuametis registreeritud töötutest (umbes 53 000) on Petersoni sõnul 42 146 ehk selgelt enamik olnud töötud kuni kuus kuud, 7225 inimest 7 kuni 12 kuud ja 3643 inimest vähemalt 13 kuud. Petersoni sõnul võib seda pidada positiivseks näitajaks, sest mida kauem inimene on tööta, seda keerulisem on tal leida uut töökohta.
Tööturu teenuste ja toetuste seaduses on pikaajalised töötud (enam kui 12 kuud) tema sõnul toodud välja eraldi riskigrupina. Kokku on neid riskigruppe seitse: puudega töötu, noor, pikaajaline töötu, vanglast vabanenu, vanemaealine (alates 55), hooldetoetuse saaja ja töötu, kes ei oska eesti keelt ja kelle tööle rakendamine on seetõttu raskendatud.
«See, et inimene kuulub mõnda neist riskirühmadest, näiteks see, et tema eesti keele oskus ei ole hea või ta on noor, ei tähenda, et tema tööturule sisenemine oleks automaatselt raskendatud, aga pigem on tegemist grupiga, kelle puhul võib olla rohkem takistusi töölerakendamisel,» selgitas Peterson.
Pikaajaliselt töötute osakaal on võrreldes 2006. aasta 48,4 protsendiga tänaseks märkimisväärselt kahanenud - 36 protsendini. Möödunud aastaga võrreldes on see jäänud enam-vähem samaks.
Kerstin Petersoni sõnul on pikaajaliste töötute osakaal varasemate aastatega võrreldes kahanenud põhjusel, et majanduskasvu tingimustes said inimesed suhteliselt kergelt tööle, sh ka pikemat aega tööta olnud inimesed, samuti on majanduslanguse tingimustes järjest rohkem inimesi jäänud tööta. «Ehk et arvele tuleb praegu palju neid, kelle viimane tegevus oli töötamine,» rääkis ta.
Lisaks moodustavad värskelt töötuks jäänud osakaaluna kõigist arvel olevatest töötutest praegusel hetkel Petersoni sõnul enamuse, kuivõrd nende juurdevool on väga suur.
Samas on vähenenud tööle rakendunud töötute osakaal. «Tööle rakendunud töötute osakaal on vähenenud põhjusel, et meil on arvuliselt rohkem töötuid, kui neid oli näiteks aasta tagasi ja samas on pakkuda ka arvuliselt vähem vabu töökohti,» selgitas ta.
Töötute eelnev tegevus
Tingituna praegusest majandusolukorrast on Petersoni sõnul registreeritud töötute seas suurem nende inimeste osakaal, kes enne töötuna arvele võtmist töötasid.
23. märtsi seisuga oli selliseid inimesi 37 988, mis on pea 3 korda enam kui neid, kes enne töötuna arvele võtmist ei töötanud. Aasta varem oli vastav suhe umbes 1,7.
Nende töötuks jäänute osakaal, kes varem tegelesid ettevõtlusega, on aga aasta jooksul jäänud samaks - see on ligikaudu 2 protsenti.
2007. aastaga võrreldes on koondamiste osakaal töösuhte lõpetamise põhjusena registreeritud töötute seas kasvanud 22 protsendilt 32 protsendini.
«Meil endal on siin olnud hirm ja kartus, et kuivõrd teadlikud inimesed on oma õigustest, muu hulgas siis ka sellest, et kui tööandja on kohustatud oma tootmist kokku tõmbama ja selle arvelt koondama, siis kas inimene tegelikult teab, et tal on õigus töölt lahkuda koondamise põhjusega, mitte ta ei pea vabatahtlikult lahkuma,» rääkis Peterson.
Siiski tundub, et hirm ei ole põhjendatud - töötaja algatusel töösuhte lõpetamisi on praeguse seisuga umbes 10 protsendipunkti võrra vähem kui 2007. aastal (vastavalt 18 ja 28 protsenti).
CV Keskuse ärijuht Kadri Johansoni sõnul on nende portaalis suvetööde kuulutusi veel vähe - tippaeg jõuab kätte aprillis-mais.
«Kui täna meie juures otsingusse toksida sõna «suve», siis saame vastuseks vaid 10 pakkumist. Osa neist on küll täpselt suviseks perioodiks ajutise töö pakkumised. Praktika ja hooajatöö pakkumisi on täna 54. Seega, midagi juba on, aga tippaeg ei ole veel käes, see tuleb aprillis-mais,» rääkis Johanson.
Enim otsitakse tema sõnul ajutisi abikäsi kindlaks perioodiks ning puhkuste asendajaid. Kategooriate kaupa vaadates on Johansoni sõnul enne puhkuste aega järsk tõus hariduse ja teaduse valdkonna kuulutustes, sest pannakse paika sügisesi koosseise ning värvatakse õpetajaid nii lasteaedadesse, koolidesse kui ka ülikoolidesse.
ITs käib sagimine Johansoni sõnul veebruarist maini, juhtimises on aga kõrghetk hoopis maist juunini, lõppedes täpselt enne jaanipäeva.
Kaubandus, teenindus ja müük varuvad hulgaliselt (lisa)tööjõudu põhiliselt märtsist maini, et mai lõpuks olla valmis suvehooaja alguseks; toitlustuse, turismi ja hotellinduse suur aktiveerumine toimub aprillist juunini, sest just sel perioodil vajatakse tööjõudu suvistesse toitlustuskohtadesse ning turistidega tegelema.
Üldiselt on suurimad kuulutajad Johansoni sõnul suured haiglad ning personaliotsingufirmad.
Tööturu dünaamika on Johansoni sõnul juba aastaid üsna muutumatuna püsinud ja selles on omad väga kindlad tõusu- ja mõõnaajad. «Tööjõupuuduse ajal nihkusid tõusuajad ajaliselt varasemaks, masu peaks seega kõigi eelduste kohaselt tõuse ajas kaugemale nihutama. Ajaline nihe on olnud aastate lõikes 1-2 nädalat,» rääkis ta.
Põhiline virgumine toimub tööjõuturul Johansoni sõnul aprillis-mais ning järgmine augusti keskel-septembris.
«Kevadine tõus tööpakkumiste arvu kasvus on olnud meie tööportaalis 30-50 protsenti ehk ca 500 uut tööpakkumist kui võrrelda maikuud veebruariga. Samuti on aprillis ja mais märgata ka tööotsijate kõrgemat aktiivsust ning agaramat kandideerimist. Tööpuudus muudab selleaastase tõusu väiksemaks, kuid olemata see siiski ei jää,» tõdes ta.
Toimetas Marina Lohk, vanemtoimetaja
Page 1384 of 1608
