Articles

Published: 05 March 2009

• Pensionikeskus
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

2009. aastast algavad kogumispensioni väljamaksed. Koos sellega algab ka kogumispensioni sissemaksete lõpetamine.

Raamatupidajate töö kergendamiseks ning maksude lihtsamaks arvestamiseks on kogumispensioni lõpetamine tehtud võimalikult sarnaseks kogumispensioni alustamisega: maksude lõpetamine hakkab toimuma samuti üks kord aastas, alates 1. jaanuarist.

* Makse tasumise kohustus tekib kohustatud isiku 18-aastaseks saamisele järgneva aasta 1. jaanuaril ja lõpeb kohustatud isikule kuuluvate pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril.

See tähendab seda, et kui mõnel pensioniikka jõudnud töötajal algavad kogumispensioni väljamaksed aasta keskel, siis palgamakse arvestuses tuleb tema palgalt kuni 31. detsembrini tehtavatelt maksetelt ikka 2% II samba makset kinni pidada.

Millal oma töötajate palgaarvestusest 2% makse välja arvata, saab 2009. aastast kontrollida Pensionikeskusest isikukoodi lihtpäringuga aadressilt www.pensionikeskus.ee. Suurema hulga töötajate kontrollimiseks korraga saab ka edaspidi tellida masspäringu.

Taustast

Väga levinud arusaam on, et kui mõni vanem töötaja jõuab vanaduspensioniikka ning tema kohta ei pea enam arvestama näiteks töötuskindlustuse makset, võiks katkeda ka kogumispensioni maksete arvestamine. Tegelikkuses see aga nii ei ole ning kogumispensioni arvestamine toimub edasi ka vanaduspensioni ea piiri ületanud töötajate puhul.

Otsuse korraldada maksete peatamine üks kord aastas tingis nii Maksu- ja Tolliameti kui ka Pensionikeskuse kogemus sissemaksete alustamise ajast, mil uus süsteem palju segadust tekitas ning väga paljudel juhtudel tehti palkade ümberarvestusi ning täideti uusi deklaratsioone. Kui maksete arvestus lõppeb kord aastas, on seda kergem kontrollida ning saab vanal aastal juba uueks aastaks ettevalmistusi teha.

NB! Kui arvestada seaduses olevaid reegleid, et

* väljamaksed algavad 2009. aastal ning
* makse tasumise kohustus lõpeb pensionifondi osakute esimese tagasivõtmise päeva aasta 31. detsembril,

siis esimesed maksete peatamised tulevad ette alles 2010. aasta jaanuarist.

Published: 04 March 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Andres Reimer

Avalduste alla mattunud Tallinna töövaidluskomisjonide arvu suurendatakse neljale.

Raskustesse sattunud ettevõtjad on hakanud raha säästmise nimel töötajaid vallandama vaenulike trikkidega või „hooletute näpuvigade” tõttu. Töövaidluskomisjoni esitatud avalduste põhjal on enamasti tegu väikese ehitus- või teenindusfirmaga, kes üritab pärast tellimuste kaotamist töötajad lihtsalt ukse taha saata.

„Nüüd pole enam hool ega hoobil vahet,” ütles Põhja inspektsiooni teise töövaidluskomisjoni esimees Enn Reinsalu. „Piisava kannatuse ja järjekindluse korral saab tööandja formaalselt õigesti lahti ükskõik kellest – isegi rasedast ja alla kolmeaastase lapsega emast. Kuid tööandjatel ei jätku oskusi ja kannatust.”

Töövaidluskomisjonis endistele töötajatele kaotanud ettevõtjad tunnistavad, et nad jätsid iga kord vaid ühe paberi õigesti vormistamata.

„Vallandasime ühe nõrga töötaja, kuid vormistasime selle lohakalt,” ütles vaidluse kaotanud Bestclean OÜ juhataja Kuldar Kutti. „Varem juhtus vähemalt kord kuus, et inimene kukkus jooma ja kadus ära, mispeale vallandasime ta tagaselja. Nüüd enam nii teha ei saa.”

Bestclean maksab nüüd lõpparve välja üksnes kontoris ja peo peale, sest siis saab raha järele tulnud inimeselt vallandamiseks vajalikud allkirjad dokumentidele võtta. Kuna uut töökohta pole võimalik kohe pärast vallandamist leida, ollakse varasemast palju sagedamini valmis oma õiguste eest võitlema.

„Sattusime olukorda, kus üks noor inimene lihtsalt soovis meie arvel paarkümmend tuhat krooni teenida,” ütles renditööjõu firma NordicProStaff juhataja Ove Inkinen. „Firmad peavad oma paberimajanduses praegu väga täpsed olema, et mitte lisakulutusi kanda.”

Töövaidluskomisjonid ülekoormatud

•• Tänavu kahe kuuga on Põhja piirkonna töövaidluskomisjonile laekunud juba pea 1000 kaebust. Kaks aastat tagasi oli kaebusi kogu aasta peale ligi 2700, mullu aga üle 4000.

•• Seaduse järgi peab kaebus jõudma istungile ühe kuu jooksul, nüüd kulub selleks 2,5 kuud.

•• Tänavu suvel läheb olukord veelgi keerulisemaks, sest rakendub uus tööseadus.

•• Põhjendamatuid kaebusi tuleb ette suhteliselt harva. Inimesed tunnevad sageli, et nendega on ebaõiglaselt käitutud, kuid nad ei oska oma kaebust sõnastada ja seadustega põhjendada.

•• Töövaidluskomisjon menetleb kaebusi, mille nõue ei ületa 50 000 krooni. Suuremate nõuete korral tuleb need tükeldada või pöörduda kohtusse, kus piiranguid ei ole.

•• Raskustesse sattunud ettevõtetel on välja kujunenud tüüpkäigud, millega püütakse töötajast ilma liigsete kulutusteta vabaneda. Töötaja juures hakatakse otsima distsiplinaareksimusi. Kuna keegi pole veatu, nõuab vigade leidmine üksnes piisavalt aega ja kannatust.

Published: 04 March 2009

• Eesti Päevaleht
• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS

Mait Palts, Eesti kaubandus-tööstuskoja jurist

Ajutisest töövõimetusest tööandja teavitamine peaks iseenesestmõistetavalt olema töötaja kohustus.

See aga, millal töötaja peab töövõimetuslehe tööandjale esitama, on seadustes lahtine.

Omaette küsimuseks on sageli, kas töötaja ikka tõesti on haige või kasutatakse haiguslehte muudel põhjustel. Kindlasti muutub see veelgi olulisemaks 1. juulist, kui peaksid jõustuma muudatused seoses haiguspäevade hüvitamisega.

Seaduse järgi vastutab ajutise töövõimetuse põhjendatuse eest arst, kes väljastab töövõimetuslehe. Seda, kas ajutine töövõimetus on määratud põhjendatult, kontrollivad vajadus korral haigekassa usaldusarstid. Tööandjal on õigus esitada haigekassale avaldus haiguslehe või selle väljaandmisega seotud asjaolude kontrollimiseks. Nimelt kirjutatakse haigusleht õigusaktide kohaselt välja töövabastuse alguskuupäeval, pärast haige läbivaatust. Haigusleht lõpetatakse üldjuhul pärast haige läbivaatust töövõime taastumise päeval. Juhul kui haige vajab pärast läbivaatust veel mõned päevad ravi, võib haiguslehe lõpetada ka haiget uuesti läbi vaatamata, kuid seda mitte rohkem kui kolm päeva ette.

Published: 04 March 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Andres Reimer

Eesti majanduse alustala väikeettevõtlus on töövaidluskomisjonid üle ujutanud vallandamisel ebaõiglust tunda saanud tööliste kaebustega.

Majanduse õitseajal sõlmitud lootusrikas äripartnerlus või tööleping osutus ühtäkki koormaks, millest vabanemiseks läheb vend venna ja sõber sõbra vastu. Mida veel loota tänavalt võetud töömehel? Sageli unustab tööandja vallandamisel just selle kõige tähtsama paberi vormistamata.

Kuid tuleb ette juhtumeid, kus tellimusteta jäänud ettevõtja püüab distsiplinaarkaristusi pähe määrida töölistele, kelle meelitamiseks oli ta alles hiljuti pidanud konkurendid üle maksma. On ka juhtumeid, kus tööluusi teinud napsimees läheb töövaidluskomisjoni, sest vallandamise järel pole enam võimalik uut, suurema palgaga tööd leida.

Suurfirmas saab juht oma ebakompetentsust delegeerida alluvatele või maandada struktuuriüksustesse. Väikeettevõttes peab juht sageli lisaks firma ohjamisele ise toime tulema personalitöö, turunduse, tootearenduse, transpordi ja vahel isegi lume rookimisega.

Pole siis ime, et väikeettevõtet juhitakse tunnete ja isiklike suhete tasapinnalt. Juhist võib nii saada yuppie-jumal, kes peab oma isiklikku otsust seadusetäheks, ja püss tõuseb kohe palgele, kui kerkib ootamatu raskus.

Töövaidluskomisjonid ei jõua nüüd kaebusi isegi õigel ajal menetleda, sest neil ei jätku kirjatööks ametnikke. Kui seaduse järgi peab kaebus jõudma istungile ühe kuu jooksul, siis praegu kulub selleks 2,5 kuud.

Töötajad pole lambad

Tänavu suvel läheb olukord veelgi keerulisemaks, kui jõustub uus tööseadus. Kui ettevõtjad ei suutnud vana seadust 16 aasta joksul selgeks õppida, siis uus seadus toob kaasa uue segaduse: töölised ja väikeettevõtjad ei oska avaldusi koostada ega oma väiteid seaduslikult põhendada.

See, et töötajad töövaidluskomisjonides ägedalt protsessivad, annab lootust, et nad pole mingid lambad – tõugata ja lükata. Võib-olla hakkab mõni tööandjat võitnud tööline hoopis ise väikeettevõtjaks, sest enamik seniseid ettevõtjaid praegu koondab ega vaja uusi töötajaid.