Articles

Agne Narusk

Kui töö­koht jääb uue ni­me­tu­se var­jus al­les, on koon­da­mi­ne eba­sea­dus­lik.

„Mind koon­da­ti, kuid ase­me­le võeti ko­he tei­ne ini­me­ne, kes teeb täp­selt sa­ma tööd, na­gu te­gin mi­na,” alus­tas oma lu­gu toi­me­tus­se he­lis­ta­nud kes­kea­li­ne nai­ne. Uue töö­ta­ja ame­ti­ni­me­tus on tei­ne, aga tööülesan­ded sa­mad, nen­tis kõrg­ha­ri­du­se­ga, nüüd ju­ba en­di­ne rah­vus­va­he­li­se fir­ma töö­ta­ja. Töö­le­pin­gu lõ-pe­ta­mist ta siis­ki ei vaid­lus­ta­nud, sest ei suu­daks eda­si töö­ta­da asu­tu­ses, kus koon­da­mi­ses nä­hak­se käepä­rast võima­lust ju­hi­le ebasümpaat­se­test töö­ta­ja­test lah­ti­saa­mi­seks.

Kallis vallandamine

1990. aas­ta­te lõpus le­vi­nud viis töö­ta­ja­te väl­ja­va­he­ta­mi­seks – koon­da­mi­ne – po­le ku­hu­gi ka­du­nud, kui­gi ma­jan­dus­ras­kus­te tõttu (loe: koon­da­mishüvi­ti­se suu­ru­se tõttu) tu­leb se­da et­te pal­ju har­vem. Nii lu­ba­vad jä­rel­da­da toi­me­tus­se tul­nud e-kir­jad ja te­le­fo­nikõned. Mi­da ütleb töö­sea­dus? Töö­ta­jat saab koon­da­da siis, kui te­ma tööüle­san­ded kas kao­vad või need jao­ta­tak­se ümber. Töö­koh­ta enam ei ole, tööd ini­me­se­le an­da ka enam po­le. Jä­re­li­kult tu­leb ta koon­da­da. Kui töö­koht jääb al­les ning ni­me­ta­tak­se liht­salt ümber, ei saa koon­da­mi­sest rää­ki­da.

He­lis­ta­jal ol­nuks õigus 30 päe­va jook­sul oma töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne tö­öins­pekt­sioo­nis vaid­lus­ta­da, nen­tis ame­tiühin­gu­te kesk­lii­du ju­rist Nel­li Loo­mets. „Uue töö­ta­ja töö­le­pin­gut tal õigus nä­ha ei ole, nii ei saa ta sa­da prot­sen­ti kin­del ol­la, et ase­me­le võetud ini­me­se tööüle­san­ded on täp­selt sa­mad, mis olid te­mal,” sel­gi­tas Loo­mets. „Küll saab ta esi­ta­da aval­du­se oma töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­se vaid­lus­ta­mi­se koh­ta tö­öins­pekt­sioo­ni ja sel­les öel­da, miks ta peab koon­da­mist eba­sea­dus­li­kuks. Eda­si nõuab tö­öins­pekt­sioon ise tö­ö-and­jalt va­ja­li­kud do­ku­men­did, et as­ja üle ot­sus­ta­da.” Üks on aga Loo­met­sa sõnul sel­ge: kui tööüle­san­ded on sa­mad, mis olid koon­da­tul, ei saa min­gil ju­hul rää­ki­da koon­da­mi­sest.

Koondamine

Õige must päev näeb välja nii:

•• töötaja saab koondamisteate kirjalikult.

•• Tööandja põhjendab, miks ta töötaja koondab.

•• Töötajal on õigus teada, kas talle on pakkuda teist tööd, millised on vabad töökohad.

•• Etteteatamis-tähtajata koondamisel peab lisaks maksma hüvitist ka etteteatamistähtaja kohustuse rikkumise eest.

•• Koondamine pole seaduslik siis, kui seda tehakse:

•• töötaja haigestumise ajal (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine; kuid teate võib küll kätte anda ka haiguslehe ajal);

•• osalisele tööajale rakendatud või osaliselt tasustatud puhkusele saadetud töötajaga (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine);

•• ilma tööinspektori nõusolekuta alaealisega, rasedaga või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga, samuti töötajate esindajaga.

•• Ka siis, kui valiku tegemisel diskrimineeritakse; rikutakse kollektiivse koondamise protseduurireegleid; ei võimaldata valida vabade töökohtade seast sobivat; pakutakse tööd, mida töötaja vastu võtta ei saa (kvalifikatsiooni sobimatus, kaugus elukohast jms); pakutakse teist tööd enne koondamisteate esitamist ja töötaja oleks pakkumise vastu võtnud, kui oleks teadnud, et teda muidu koondatakse.

Allikas: Tiia E. Tammeleht, EAKL-i õigussekretär

Jan Jõgis-Laats

Palgakärpe eelnõu annab võimaluse vähendada kahenädalase etteteatamisajaga palku kuni 7 protsenti.

Justiitsministeeriumis valminud palgakärpe eelnõu seadustab kõigi riigisektori töötajate palkade seitsmeprotsendilise alandamise ning ühtlasi annab ettevõtetele võimaluse vähendada kahenädalase etteteatamisajaga samas ulatuses ka töötajate palku. Ametiühingujuht Harri Taliga soovitab sellise muudatuse heakskiitmisel valitsusel tagasi astuda, tööandjate keskliidu hinnangul kasutaks seda võimalust aga paljud firmad.

Nimelt avaneb tööandjal juhul, kui ettevõtte majanduslik olukord „halveneb oluliselt” ja kokkulepitud palga edasimaksmine oleks tööandjale „ebamõistlikult” koormav, õigus vähendada töötaja palka üks kord 12 kuu jooksul „mõistliku ulatuseni”. See mõistlik ulatus ei või siiski ületada seitset protsenti ja ühtlasi ei või alandatud palk jääda madalamaks valitsuse kehtestatud palga alammäärast. Kui aga töötaja palgakärpega nõus pole, saab ta hüvitisena vaid ühe kuu palga ning ühtlasi ei saa ta täiendavalt töötuskindlustuse seaduses ette nähtud hüvitist.

Nii tööandjad kui ametiühingud kuulsid juba 6. veebruaril rahandusministeeriumile saadetud riigiteenistujate palkade maksmise ajutise korralduse seadusest alles täna. Ettevõtete huve esindava Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis tõdes muudatusest kuuldes, et arvatavasti kasutab seda võimalust kujunenud majandusolukorras paljud Eesti firmad.

Ametiühingujuht Harri Taliga omakorda nimetas ühepoolse palgakärpe võimalust ennekuulmatuks ja absurdseks. „Kindlasti pole me sellega nõus, kogu jutt oli uue töölepinguseaduse koostamisel ju sellest, et asjad räägitakse läbi ja pannakse paika ning enam ei muudeta,” sõnas Taliga.

Taliga sõnul arutab muudatust kindlasti ka homme hommikul kogunev ametiühingute keskliidu juhatus. „Kui valitsus sellise eelnõu heaks kiidab, peab ta viivitamatult tagasi astuma – see on ennekuulmatu katse taganeda kõige elementaarsematest kokkulepetest,” rääkis Taliga. „Midagi sellist ei ole ühes normaalses Euroopa riigis võimalik välja mõeldagi.”

Seletuskirja kohaselt oleks palku võimalik vähendada vaid juhul, kui töömahud on ajutiselt vähenenud. „Töömahu püsiva vähenemise korral on ainsaks õiguspäraseks võimaluseks töötaja koondamine,” kinnitab seletuskiri.

Justiitsminister Rein Lang põhjendab kavandatavat seadusemuudatust rahandusminister Ivari Padarile saadetud kaaskirjas asjaoluga, et kogu maailmas valitsev erakorraline olukord on toonud olukorra, kus tööjõukulusid peab saama ilma töötajate ulatusliku koondamisi kärpida. Kui riigisektori töötajate palkade vähendamise saab valitsus seadusega sätestada, siis kohalikke omavalitsusi ja erafirmasid selleks sundida ei saa. Küll aga sätestab Langi juhitud ministeeriumi koostatud eelnõu võimaluse omavalitsuse teenistujate palku samadel alustel vähendada.

Kristi Leppik

Postimehe reporter Kristi Leppik jälgib hiljuti töökoha kaotanud 25-aastase paidelanna Egle Kuuse tööotsinguid. Ülemöödunud nädalal rääkis Kuuse sellest, miks ta töötuks jäi ning kuidas elu pärast seda läinud on. Eelmisel kolmapäeval käis Kuuse tööturuametis karjäärinõustaja juures.

Järjekord Paide tööturuameti ukse taga pole pikk, kõigest paar inimest. Ometi on õhkkond närviline. «Siin on järjekord ka!» käratab ukse taga istuv vanem naisterahvas Kuusele, kui too ukse vahelt sisse piilub.

«Nüüd on see sinisilm siit,» kutsub konsultant Margit Lugna parajasti kabinetti ühe 20ndates aastates noormehe. Mitte et noormehel silmaalune sinine oleks – Lugna kiidab tema silmavärvi.

Kabinetis kostab küsimus, et millal ükskord tööd saab. «Mis pakkumised need siin on?» pärib üks härra ahastavalt. «Te võite neile kõigile kandideerida, ainult lüpsjat te ju ei valinud,» vastab Lugna.

Kui Lugna uurib, kas keegi ukse taga istujatest on järjekorras juba mitmendat korda, vastab Kuuse: «Mina olen lausa kolmandat korda juba.»

Peaaegu näkkab

Hakatuseks tutvub Kuuse praegu pakutavate töökohtadega: baaridaam, lüpsja, keemik-laborant, elektrik... Kokku 11. Üks nendest – müügiesindaja amet – Kuusele peaaegu sobib.

«Ma ka vaatasin, et teie eelmisel korral täidetud testi järgi sobiks see amet teile kõige paremini,» räägib karjäärinõustaja Helgi Kredemann. Kuid lisab, et kuna tegu on silindrite, hammasrataste ja muu tehnika müügiga, pole see ehk päris Kuuse ala.

Kuuse käik tööturuametisse kujuneb ootuspäraseks. «Vaatame, kuidas tal vahepeal läinud on, ning uurime, milliseid teenuseid oleks tema arvates juurde vaja,» selgitab Lugna.

Karjäärinõustaja soovitab noorel naisel esmajärjekorras kool ära lõpetada ja sellega Kuuse praegu tegelebki. «Kas kooliskäimine tööotsinguid segab?» pärib Kredemann. Kuuse vastab selge sõnaga, et kindlasti mitte.

Lisaks kooli lõpetamisele soovitab nõustaja Kuusel ka mõni võõrkeelekoolitus läbi teha. «See nõuab rahalist väljaminekut, seda ma praegu ei saa lubada,» kahetseb Kuuse.

Küll aga on Kuuse huvitatud tööturuameti pakutavast koolitusest. «Teile saaksime pakkuda administratsiooni puudutavat koolitust,» seletab Kredemann. Kuuse noogutab: sellest on ta kindlasti huvitatud.

Nõustamine aitab

Koolitusele pääsemiseks tuleb Kuusel end registreerida. Kuna koolituse korraldamiseks peab tööturuamet välja kuulutama riigihanke, võib kursuse algus veidi viibida. «Aga ma helistan teile veel koolituse koha pealt,» lubab Kredemann, kellel on juba kiire, sest järgmine inimene ootab ukse taga oma nõusaamiskorda.

Jutuajamine karjäärinõustajaga on asjalik, Kredemann võtab oma tööülesandeid täie tõsidusega, nendib Kuuse. «Võib-olla ehk liiga tõsiselt, sest ta kordas ikka ja jälle üle asju, mida olin juba kuulnud.» Kuid naine kinnitab, et nõustamisest on kasu. Nüüd oskab ta ennast paremini analüüsida ja panna paika soovid, mida ta edaspidi täita püüab.

Kommentaar

Tiina Ormisson
tööturuameti peadirektor

Karjäärinõustamise eesmärk on aidata inimesel jõuda äratundmisele, mida ta soovib teha, mida saavutada, milline eriala talle sobib.

Kui vaatame noori inimesi, siis pahatihti on paljud neist õpingud pooleli jätnud. Kui rahaliselt vähegi võimalik, siis just praegu on õige aeg õpingud lõpetada. Seda karjäärinõustajad noortele ka kõige rohkem soovitavad. Kui kindel eriala omandatud, on kindlasti suuremad võimalused tööd leida.

Üldiselt on noorte osakaal tööotsimisel suurenenud, sest majandusõitsengu ajal jätsid nad kooli pooleli ja nende palgad olid ebaõiglaselt kõrged.

Mina vastaksin küsimusele, millal ükskord tööd saab, nii, et mida rohkem otsida ja mida rohkem selle leidmiseks ära teha, seda kiiremini tööd leiab.

Ahastuses inimene vajaks nõustamist. Inimene, kellel on suhtumine, et küll tööturuamet mulle töö leiab, tõenäoliselt tööd ei leiagi. Võime ta ju tööandja juurde vestlusele saata, ent tööandja saab aru, et see inimene ei ole pakutavaks tööks valmis. Julgust ja pealehakkamist peab olema.

Jan Jõgis-Laats

Tööandjate keskliidu juht ei usu, et töövõtjad ühepoolse palgakärpega nõustuvad.

Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis tõdes justiitsministeeriumi palgakärpe eelnõu kommentaariks, et kui palku on võimalik seaduse tasandil miinimumpalga näol suurendada, peab olema võimalik neid ka vähendada. „Ma ei pea seda ideed otseselt läbikukkunuks – kui sellised mehhanismid on aktsepteeritud, ei välistaks, et mõte on teostatav ja mõistlik,” rääkis Kriis.

Küll aga peaks vastav muudatus eeldama eelnevaid läbirääkimisi töövõtjatega, lausus Kriis, kes sarnaselt ametiühingutele kuulis justiitsministeeriumi poolt juba 6. veebruaril rahandusministeeriumi saadetud eelnõust alles täna.

Sellesse, et ametiühingud palgakärpega mingil moel nõustuda võiksid, Kriisil suurt usku pole. „Kuid eks see on poliitiliste arutelude teema,” sõnas ta.

„Mina ei tea, kui põhjalikult koalitsioonipartnerid seda omavahel arutanud on, kuid eks see on keeruline lahendamist vajav küsimus.”

Justiitsministeeriumi eelnõust samuti täna kuulnud ametiühingujuht Harri Taliga soovitas valitsusel juhul, kui ühepoolset kuni seitsmeprotsendilist palgakärbet tõsiselt võetakse, kohemaid tagasi astuda.

Teda toetas sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Eiki Nestor, kelle sõnul saab töölepinguid muuta ainult poolte kokkuleppel.

„Tööandja poolt palga ühepoolne vähendamine on õiguslikult absurdne mõte ja sisuliselt ei ole selle järele ka vajadust,” ütles Nestor.

„ Meil veel toimivas turumajanduses on palgad kokkuleppe küsimus, mitte ühepoolne suva, mis tööandjale parasjagu sobib.”

BNS

Justiitsministeeriumi ette valmistanud seadusemuudatused annaksid õigusliku aluse riigiteenistujate palkade vähendamiseks ametiasutuste juhtide otsusel seitsme protsendi võrra.

Eelnõu järgi oleks kavas palkasid kärpida alates 1. märtsist. Palkade kärpimisel võetakse aluseks 31. jaanuaril kehtinud palgad. Selline kuupäev on eelnõus sätestatud, et vältida palkade tõstmist vahetult enne 1. märtsi selleks, et need siis märtsi algusest endisele tasemele langetada, selgub seletuskirjast.

Esmajärjekorras peab ametiasutuse juht eelnõu järgi vähendama lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest.

Lisaks on eelnõus täiendav säte juulist kehtima hakkavasse uude töölepingu seadusesse. Välja pakutud täiendus võimaldaks ka eraettevõtetel muuta ühepoolselt töölepingu tingimusi ja vähendada töötajale makstavat töötasu kuni seitse protsenti 12 kuu jooksul.

Eelnõu seletuskirjast selgub, et riigiasutustes on palkade kärpimine ette nähtud asutuse juhi kohustusena, erasektoris ja kohalikus omavalitsuses võimalusena.

«Vajaduse eelnõuga pakutavate muudatuste järele on tinginud erakorraline olukord kogu maailma ja sellest tulenevalt ka Eesti majanduses, milles senised regulatsioonid enam ei paku adekvaatset lahendust,» seisab seletuskirjas.

«Eelnõu on suunatud normide kehtestamisele, mis võimaldavad riigil ja tööandjal efektiivselt, kuid samas tasakaalustatult reageerida järsult muutuvatele majanduslikele oludele.»

Eelnõu kaotab avaliku teenistuse seaduses sätestatud võimaluse maksta riigiteenistujatele puhkusetoetust ning keelab seadustest mittetulenevate toetuste ja lisatasude maksmise riigiteenistujatele.

Seletuskirja kohaselt oleks alternatiiv riigiametnike palkade alandamisele koondamine.

Töö kaotuse puhul tuleb tasuda isikutele koondamishüvitisi, mis sisuliselt tähendaks eelarvest täiendavate kulude tegemist. Seega koondamishüvitiste väljamaksmine võib sisuliselt tähendada täiendavat koondamist, seisab seletuskirjas. Koondamine tooks omakorda kaasa sotsiaalseid probleeme.

Kui ametnik pole palgakärpega nõus, võib ta teenistussuhte omal soovil lõpetada, teatades sellest viis tööpäeva ette 14 kalendripäeva jooksul alates palga vähendamisest teadasaamisest.

Teenistusest vabastamisel makstakse riigiteenistujale hüvitisena ühe kuu ametipalk. Sarnane põhimõte on ette nähtud ka erasektori töötajate puhul.

Eelnõu näeb ette ettekirjutuse tegemise ja sunniraha nõudmise võimaluse, kui ametiasutuse juht ei ole palku vähendanud.

  1. Üha enam valgekraesid jääb uut töökohta otsides hätta
  2. Sotsiaalmaksu tasumine töötaja eest, kes saab töövõimetuspensioni
  3. Tööandjad ei lepi valitsuse haiguspäevade plaaniga
  4. Tuludeklareerijail tuleb arvestada mitme muutusega
  • You are here:  
  • Home