Articles

Published: 18 February 2009

• Eesti Maksumaksjate Liit
• SOTSIAALMAKSUSEADUS

EML saatis täna sotsiaalministrile ettepaneku vähenda tööandjate ja füüsilisest isikust ettevõtjate jaoks kehtivat sotsiaalmaksu kuumäära eelmise aasta tasemele.

2008. aastal pidid tööandjad maksma iga töötaja ja ametniku eest sotsiaalmaksu vähemalt 2700 krooni suuruselt kuumääralt (sotsiaalmaks 891 krooni kuus). Selle aasta algusest tõusis kuumäär 4350 kroonile (sotsiaalmaks 1436 krooni kuus). Sama kuumäär kehtib ka füüsilisest isikust ettevõtjale.

Sotsiaalmaksu alampiiri tõus puudutab eriti valusalt osalise tööajaga töötajaid ning neid, kes töötavad korraga mitme tööandja juures. Tänu kõrgemale sotsiaalmaksule koondatakse need töökohad esimeses järjekorras. Teadaolevalt plaanivad paljud väiksema sissetulekuga füüsilisest isikust ettevõtjad oma tegevuse lõpetamist ja enda töötuna arvele võtmist, sest nad ei suuda enam maksta sotsiaalmaksu avansilisi makseid. Sotsiaalmaksu kuumäära tõstmine tekitab kindlasti ka survet ümbrikupalkade maksmisele ja illegaalsele ettevõtlusele või muudele maksudest kõrvalehoidumise viisidele.

EML on arvamusel, et sotsiaalmaksu kuumäära säilitamine eelmise aasta tasemel aitaks säilitada väikesepalgalisi töökohti. Sotsiaalmaksu väiksem laekumine kompenseeritakse sellega, et vähenevad riigi kulud töötuskindlustushüvitistele, sotsiaaltoetustele ja tasuta ravikindlustusele ning säilib maksumaksjate õiguskuulekus maksude tasumisel. EML loodab, et vastav seadusemuudatus algatatakse kiiresti.

Eesti Maksumaksjate Liit (EML) on 1995. aastal loodud mittetulundusühing, mis kaitseb maksumaksjate huve ja õigusi, taotleb optimaalset maksukoormust ning jälgib kogutud maksuraha efektiivset kasutamist. Maksumaksjate liit nõustab maksuõiguse küsimustes ning annab välja ajakirja "MaksuMaksja" ja maksualaseid raamatuid. Liit ühendab üle 2500 liikme.

Lisateave:
EML pressiesindaja Margit Berko, tel 626 4196, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Published: 18 February 2009

• Eesti Tööandjate Keskliit
• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS

Valitsus eiras täna riigikogule esitatud eelnõus täielikult tööandjate seisukohti, leiab tööandjate keskliidu volikogu. Valitsuse usaldushääletusega reedel arutusele tulev riigi 2009. aasta lisaeelarve ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu ei arvesta mingilgi määral tööandjate kompromissettepanekuid töötajate haiguspäevade hüvitamise kohta, mille sisulist arutamist valitsus eelnevalt lubas.

Kuigi peaminister Andrus Ansip kinnitas eelnõud riigikogule üle andes, et „valitsus hoidus kärpeplaani koostamisel nii otseste kui kaudsete maksude tõstmisest”, tõstab haiguspäevade hüvitamine neljandast kaheksanda haiguspäevani 80% määras tööjõukulusid 500 miljoni võrra.

Selle asemel, et lühinägelikult ettevõtjate maksukoormust suurendada, peaks valitsus keskenduma tööhõive hoidmisele ja selle kaudu ka eelarve defitsiidi vähendamisele. „Vajame poliitikat, mis väärtustab töö tegemist ja ausat maksumaksmist,“ ütles tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. „Uue poliitika osaks peaks olema terve meetmete pakett, mis seab eesmärgiks võitluse varimajandusega, paindlike töövormide kasutamise ja avaliku sektori kulutuste jätkuva vähendamise,“ lisas Kriis.

Lisainfo Tarmo Kriis (699 9310)

Allikas: Tööandjate keskliidu pressiteade 18. veebruar 2009

Published: 18 February 2009

• Eesti Päevaleht
• Palgaseadus

Agnes Ojala

Kärped jätkuvad, kuid palgalanguses tuleb endiselt vastastikku kokkuleppele jõuda.

Justiitsminister Rein Langi kava vähendada märtsist riigiteenistujate palku seitsme protsendi võrra ja anda uue töölepinguseaduse muudatusega juulist ühepoolselt sama õigus ka eraettevõtetele jäi valitsuse toetuseta.

„Mõistan justiitsministrit, ka valitsuskoalitsioonis on korduvalt üleval olnud küsimus, kas tegevus- ja palgakärbete jaoks on tarvis seadusi muuta. Oleme jõudnud ühisele seisukohale, et ühepoolselt ei saa Eesti riigis töölepingut ja palgatingimusi muuta,” ütles rahandusminister Ivari Padar.

Tema sõnul ei läheks kava kokku euroopalike tavadega, mida järgib uus töölepinguseadus. „Ei saa toetada seda, kui üks lepingu osapool võib ühepoolselt lepingu üles öelda,” märkis ta.

Kuna ministeeriumides ja allasutustes on kulusid juba oluliselt ja väga erinevas mahus kärbitud ning kokkuhoiukohti otsitakse veel, ei ole ministeeriumi hinnangul mõeldav ka riigiteenistujate palkade üheülbaline vähendamine.

Ka peaminister Andrus Ansip ütles eile rahvusringhäälingule, et erasektori ühepoolne palkade vähendamine ei ole õige. Ametnike palkadega on tema sõnul aga lugu teine. Neid on ajaloos ühepoolselt kärbitud ka varem, seda nii Eestis kui ka näiteks Soomes ja Saksamaal.

Oleks küsitav

Advokaadibüroo Aivar Pilv partneri vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi hinnangul oleks õiguslikult küsitav nii see, kui palgakärbete õigus antaks eraettevõtetele, kui ka see, kui ametnike palku vähendataks kohustuslikult.

Esimesena öeldu võib minna vastuollu põhiseaduse ja Eestis vastu võetud rahvusvaheliste kohustustega, eelkõige rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO konventsioonidega. Siin sõltub õiguspärasus sellest, kuivõrd on palgakärbe põhjendatud avalike huvidega ja rahvamajanduse kui tervikuga. Teisena öeldu tooks päevakorrale diskrimineerimise teema.

Eesti Energia muudab struktuuri

•• Kuigi riigiettevõtetele ameti­asutustega sarnane kärpenõue ei laiene, peavad muutunud ma­jan­dusoludega kohanema ka nemad.

•• „Jagasime kontserni mullu neljaks tegevusvaldkonnaks. Sa­muti liideti selle aasta alguses osa ettevõtteid omavahel ja loodi nende baasil uusi,” rääkis Eesti Energia pressiesindaja Marina Bachmann ettevõttes toimunud struktuurimuudatustest, mis jätkuvad ka sel aastal.

•• Eesti Energias on vähenenud nii personali- kui ka üldtegevus­kulud. Praegu rohkem koondada ei plaanita. Töötajate pal­kade üle käivad läbirääkimised.

•• Bachmann peab paremaks palgakärbet kui ini­meste koondamist või ette­võtete pankrotistumist.

Published: 17 February 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla

•• Asutusse tuli õppur, kes soovis meie juures teha kohustuslikku õppepraktikat. Kas vastavat ametit pidav töötaja on kohustatud ilma mingisuguse eelneva juhendamiskoolituseta ja vastava lepingu ning tasuta teda endale „kaela võtma”? Kas tõesti on töötajal kohustus lisaks oma tööülesannete täitmisele ka praktikanti kantseldada?

Prak­ti­ka ju­hen­da­mi­ne võib ol­la li­satöö, mil­le eest pal­ga­sea­du­se § 12 ko­ha­selt maks­tak­se li­sa­ta­su pool­te kok­ku­lep­pe­ga kind­laksmää­ra­tud ula­tu­ses. See­ga tu­leks eel­ne­valt sõlmi­da tö­öand­ja­ga vas­tav le­pe. Täp­se­maid as­jao­lu­sid tead­ma­ta ei os­ka ma vas­ta­ta küsi­mu­se­le prak­ti­ka­ju­hen­da­ja eri­koo­li­tu­se ja vas­tu­tu­se koh­ta. Soo­vi­tan küsi­jal vaa­da­ta olu­kor­da vei­di tei­sest küljest – prak­ti­kan­di „kant­sel­da­da” and­mi­ne tä­hen­dab ju ka usal­dust ja tö­öos­kus­te kõrget hin­da­mist tööand­ja poolt. Se­da ei pruu­gi ilm­tin­gi­ma­ta tüütu li­sa­ko­hus­tu­se­na võtta.

•• Firma omanikering muutus ja muutus ka töökorraldus. Hiljuti pakkus uus tööandja mulle lepingut, mis erineb kehtivast: ametikoht ja tööaeg on teised, jooksma hakkaks uuesti katseaeg, palk aga on jäetud märkimata. Ma ei nõustunud ning soovisin töölepingu lõpetamist ning hüvitise maksmist TLS (töölepinguseaduse) § 82 alusel. Tööandja pakkus võimalust edasi töötada vana töölepingu alusel. Ehk siis: vana leping jäi kehtima, kuid töökoht ja –aeg on uus. Mis alustel on mul õigus kehtiv tööleping lõpetada?

Uue töö­le­pin­gu sõlmi­mi­seks ei ol­nud tö­öand­jal min­git alust, sel­leks ei an­na põhjust ei oma­ni­ke­rin­gi ega töö­kor­ral­du­se muut­mi­ne. Töö ümber­kor­ral­da­mi­ne lu­bab tö­öand­jal TLS § 64 jär­gi muu­ta ai­nult üht töö­le­pin­gu tin­gi­must – töö­reÏii­mi ehk töö al­gu­se ja lõpu kel­laae­ga. Pal­ga­tin­gi­mu­si muu­ta ei saa.

Töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne TLS § 82 alu­sel tö­öand­ja pool­se le­pin­gu­tin­gi­mus­te rik­ku­mi­se tõttu tul­eb kõne alla siis, kui tö­öand­ja on ühe­pool­selt si­su­li­selt muut­nud küsi­ja tööüle­san­deid ja ilm­selt ka ame­ti­koh­ta. Ol­gu­gi et le­pin­gus on muu­da­tu­sed te­ge­ma­ta. Kui aga küsi­ja jät­kas tööd uuel ame­ti­ko­hal ja täi­dab ju­ba uu­si tööüle­san­deid, on ta ilm­selt pa­ku­tu vas­tu võtnud. Sel ju­hul võib töö­le­pin­gu lõpe­ta­da omal soo­vil TLS § 79 alu­sel või, kui tö­öand­ja on sel­le­ga nõus, pool­te kok­ku­lep­pel TLS § 76 alu­sel.