Articles
Risto Hübner
advokaadibüroo Tark & Co jurist
Riigikohus tegi novembri algul tööandja seisukohalt olulise otsuse, mis annab uue tõlgenduse tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise maksmiseks.
Töölepingu seaduses (TLS) on sätestatud tööandja kohustus maksta töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest. TLSi N 74 lg 2 kohaselt peab tööandja andma töötajale tööraamatu kätte töölepingu lõpetamise päeval.
Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut vastu ei võtnud (töötaja ei viibinud tööl), peab tööandja andma töötajale tööraamatu vastava nõude esitamise päeval.
TLSi N 119 lg 1 kohaselt peab tööandja maksma tööraamatu kinnipidamise korral töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest.
TLS ei seo aga tööraamatu kinnipidamise eest hüvitise saamist kahju tekkimisega töötajale. Sama seisukohta on väljendanud ka Riigikohus oma 2003. aastal tehtud otsuses.
1. novembril tehtud otsuses paneb Riigikohus töötajale hüvitise maksmise kohustuse sõltuvusse töötajale kahju tekkimisest.
Riigikohus märgib otsuses, et kuigi kahju tekkimist tööraamatu kätteandmisega viivitamise korral ei saa välistada, ei ole ka enam mõistlikku põhjust eeldada, et töötajale tekib tööraamatu puudumise tõttu igal juhul kahju, kuivõrd tööraamatu puudumine või selle esitamata jätmine ei takista töölepingu sõlmimist.
Riigikohtu hinnangul on olukord, kus tööandja peab maksma hüvitist ka juhul, kui töötaja ei ole kahju saanud, vastuolus hea usu põhimõttega.
Ka leidis Riigikohus, et juhul, kui tööandja rikub töötajale tööraamatu kätteandmise kohustust, võib töötaja nõuda tööandjalt kahju hüvitamist võlaõigusseaduse alusel, kuid töötaja peab sellisel juhul tõendama, et tööandja poolt tööraamatu kinnipidamisest tulenevalt on talle kahju tekkinud.
Seega ei saa Riigikohtu hiljutise otsuse valguses töötaja nõuda tööandjalt hüvitist tööraamatu kinnipidamise eest, kui töötaja ei tõenda, et tööraamatu kinnipidamisega on tööandja talle kahju tekitanud.
Peeter Raidla
Ettevõtjad on sunnitud töötajate survele aina rohkem järele andma, 2006. aastal on palgad tõusnud algselt planeeritud 10 protsendi asemel 15-20 protsenti.
"Tõsist palgasurvet hakati avaldama sel suvel, kui oli tunda, et paremaid mehi asuti suurema palgaga mujale meelitama," tõdes Ida-Virumaa suurima tööandja, ASi Eesti Põlevkivi juhatuse esimees Lembit Kaljuvee. "Olime palgatõusuks plaaninud niigi keskmisest kõrgemad 12 protsenti, tegelikult kujunes see aga 15protsendiliseks. Ma ei usu, et keegi Eesti ettevõtjatest sedavõrd kõrget, 15-20protsendilist üleüldist palga kasvu suutis täpselt ette prognoosida. Järgmise aasta plaane tehes oleme kõrge palgasurvega juba arvestanud. Ent mis puudutab Eesti Põlevkivi, siis me peame esimest korda viimase seitsme aasta jooksul suurendama üldist palgafondi. Kui siiani oleme tänu uute, tänapäevaste seadmete ja automaatika muretsemisele suutnud palka tõsta osa töötajate koondamise arvel, siis nüüd oleme sunnitud minema ekstensiivset teed."
Lääne-Virumaa üks suuremaid tööandjaid ettevõtja Oleg Gross sõnas, et tema ei ole oma kaubandus- ja tootmisettevõtetes kindlaid palgatõusunumbreid pikalt ette planeerinud. "Oleme palka tõstnud peamiselt töövõtjate survel," selgitas Gross. "Ja tänavuse aasta kohta tuleb öelda, et töövõtjate surve on olnud suurem kui tootlikkuse kasv. Ise lootsime, et pääseme 10protsendilise palgakasvuga, tegelikult kujunes see ligi 20protsendiliseks. Inimesed lihtsalt tulevad ja ütlevad, et lähevad minema, kui palka ei tõsta. Me oleme sundseisus, kui tahame tootmist jätkata. Ligi 20protsendiline palga kasv oli meil ka 2005. aastal, ent siis me otsisime seoses uute seadmete töölerakendamisega oskustöölisi. Tänavu oleme sunnitud tööle võtma aga isegi neid, kelle me ise oleme varem minema löönud viina- või muude probleemide tõttu."
"Neis ettevõtetes, kus on palju lihttööd, on tulnud aasta keskel palganumbreid oluliselt korrigeerida," kinnitas Eesti Meedia juht Mart Kadastik, rääkides kontserni trüki- ja postitöölistest. "Suurim palgasurve algas just suve keskel. Eelarves kavandatud 5-10protsendilise palgatõusu asemel on tegelik kasv olnud 10-20 protsenti."
Eesti Posti juhatuse liige Jaan Tuul ütles, et algselt planeeritud 12protsendiline palgatõus kujunes 16protsendiliseks. Järgmiseks aastaks ongi Eesti Post kavandanud juba algselt tõsta palganumbreid 16 protsenti. Tuule hinnangul on palgasurve seotud oma tööjõuturu avanud lähinaabritega. "Soome kolleegid kinnitasid, et ka neil on alates juulist tunda tohutut palgasurvet," sõnas Tuul.
Firmajuht: nõukaaeg on tagasi
Kinnisvara ja ehituse alal tegutseva Estconde grupi ettevõtete üks juhte ja omanikke Rein Tallermo nendis, et töövõtjate töösse suhtumine hakkab talle järjest enam meenutama nõukogude aega.
"Palk järjest tõuseb, aga tööviljakus ei tule järele," tõdes Tallermo. "Ehitusplatsil peetakse pidevaid suitsu- ja puhkepause. Tööl on palju juhuslikku rahvast. Puudu on veel see, et keegi parteikomiteest tuleks ja karjuks meeste peale. Siis oleks täielikult nõukaaeg tagasi."
Et tellimusi ja tööd jagub rohkesti, on selline tendents Tallermo sõnul järjest süvenemas. "Piirid on lahti ning oskustöölised võivad minna, kuhu süda igatseb. Neil, kes lahkujate asemele astuvad, puuduvad aga vajalikud oskused. Palka nõutakse palju, aga oskusi napib ja tööviljakus on madal. Samas oleme sunnitud pideva palgasurve tõttu ka kontoritöötajatele rohkem maksma. Kui 2006. aasta plaanides kavandasime keskmiselt 10protsendilist palga kasvu, siis tegelik tõus on olnud 15-20 protsenti," rääkis Tallermo.
Enn Heinsoo
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Välismaisele tööandjale mõeldud tervisetõendi vorm ning sisu sõltub peamiselt tööandja soovidest - selged ettekirjutused Euroopa Liidu seadustes puuduvad.
Igas riigis on oma kord, ka ELi riigid toimetavad siin igaüks omatahtsi. On neid, kes võivad töökoha taotlejalt nõuda ainult oma riigi arstide välja antud tervisetõendit, on neid, kes tahavad tõendit, kas inimene ei põe B-hepatiiti, tuberkuloosi, on ehk HIV-positiivne vmt.
Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Katrin Pärgmäe sõnul tervisetõendil ühtset vormi ei ole. "Näiteks Belgia saatkond väljastab oma tõendi vormi, mille siis perearst täidab," selgitas ta.
Loetelu konkreetsetest ametipostidest sotsiaalministeeriumil ei ole, mille jaoks välismaale tervisetõendit nõutakse. "Nõudmised tõendile peab esitama tööandja. Mõnele piisab üldisest tõendist: tervis on korras, võib töötada. Kuid on ka selliseid, kes nõuavad kindlat kirjapanekut näiteks HIV/AIDSi kohta," täpsustas Pärgmäe.
Tõend peab olema apostillitud - ministeeriumi ametnik kinnitab originaaltõendile täidetud apostilli plangi, mis kinnitatakse vastava ametniku allkirja ja ministeeriumi pitseriga. "Tervisetõendi juures kontrollitakse ka arsti pädevust, kas ta ikka on tervishoiutöötajate registris ja ka tema allkirja õigsust," rääkis Pärgmäe.
EURES Eesti tegevjuhi Alice Lugna arvates ongi oluline, et tervisetõend sisaldab teatud analüüside vastuseid ja formaat on teisejärguline. "Näiteks Iirimaa ettevõtted on ju aktsepteerinud Eesti Medicoveri formaati ja tähtsad on tulemused," selgitas Lugna.
"Kui Iirimaa näitega edasi minna, siis seal on nii, et toiduainetööstuse tööandja nõuab tervisetõendit, siis ta ise organiseerib need," ütleb tervisekontrolliasutusele täpselt, mida tal teada vaja on, mis proove peavad inimesed andma. Mõned toiduainetööstused teevad tervisekontrolli hoopis kohapeal," rääkis Lugna.
Haigekassa avalike suhete osakonna juhataja Anne Osveti arvates on näiteks kokaks tööle mineva inimese tervisenõuded ja tõend hoopis põhjalikum ja erilisem kui näiteks inimesel, kes plaanib minna tööle ehitusele.
Osveti sõnul on üks oluline nüanss ka, et ELis on kõigis liikmesriikides sätestatud isiku delikaatsete andmetega tegutsemine.
MIS ON MIS
* apostill
Dokument, millega riiklik ministeerium kinnitab ministeeriumi pitseri ja ametniku allkirjaga, et välja antud avalik dokument on õige, ehtne ja nõuetekohaselt välja antud. Ilma apostillita dokumenti ei saa välisriigis kasutada ega esitada.
Ervin Nurmela
TÜ õigusinstituudi vilistlane
Kogumispensionide seaduse kohaselt on 1983. a ja hiljem sündinutele liitumine kogumispensioniga kohustuslik. Liitumiseks tuleb valida pensionifond. Liitumisavalduse esitamiseks peab olema vähemalt 18aastane.
Alaealisel on võimalik valida endale pensionifond lapsevanema või hooldaja loal. Kui pensionifondi valikut ei tehta, avab Eesti Väärtpaberikeskus ise maksu- ja tolliametist laekunud andmete alusel pensionikonto ning maksed suunatakse loositud pensionifondi. Fond loositakse kõigi konservatiivse strateegiaga fondide vahel.
Mari Hiiemäe
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Inimestel, kellel on probleeme silmadega, tuleb arvutiekraani vaadata läbi prilliklaaside või läätsede. Silmaarstid soovitavad arvutiga töötajatel eelistada prillide kandmist.
"Arvutiga töötamisel tasuks eelistada prille," arvab Reetina OÜ silmaarst Merle Piik ning põhjendab arvamust sellega, et prille saab arvutitööks paremini sättida, samas kui läätsi reguleerida ei saa.
Arvutiga töötamine võimendab läätse ärritust
Samuti märgib Piik, et arvutiga töötamine põhjustab tahes-tahtmata silma kuivust ning läätsedega on see probleem hullem kui prillidega. Kuna lääts ärritab silma juba iseenesest, siis arvutiga töötamisel see võimendub.
Eagle Visioni prilliäri vanemoptometrist Jaanika Kriisk mainib, et spetsiaalselt kuvariga töötamiseks on saadaval ühekuulised kontaktläätsed. Selliste läätsede materjal on hea hapniku läbilaskvusega ja väikese veesisaldusega ning mis ei kuiva nii nagu eelmise põlvkonna kontaktläätsed. Mõnevõrra ärritavad aga silmi ka need.
Prillide puhul tasuks arvutikasutajal soetada endale peegeldumisvastase kattega prilliklaasid.
Ainsat tõelist kaitset arvuti mõjude eest pakub küll ainult sellega mittetöötamine, kuid kuna sellise variandi järgimisega töö tehtud ei saa, siis võib ennast lohutada vähemasti sellega, et peegeldumisvastane kate kergendab vaatamist.
Arvutitööks mõeldud prillipaaril saab optik vastavalt vajadusele muuta ka tsentri kõrgust.
See, kas tänaval ja arvuti ees on vaja kanda erinevaid prille, oleneb suuresti inimese vanusest. Üle 40aastastele soovitatakse sellisel puhul erinevaid prille.
Merle Piik ütleb, et on teenindanud ka huvilisi, kel muidu silmad korras, kuid kes tellivad nullklaasidega prillid ja ütlevad, et neil on nii kergem vaadata. Eriti mõttekaks selliseid prille Piik siiski ei pea.
Terve silma kaitseks sobib toonklaas
Ka Norman-Optika optometrist Iveta Vakrõõm kahtleb mitteoptiliste peegeldusvastase kattega klaaside kasulikkuses, kuna nende kasutamise puhul tekib prilliklaasi ja silma vahele valguspeegeldus, mis kokkuvõttes on silmale häiriv.
"Pigem on otstarbekam kasutada siis juba toonklaasi koos peegeldusvastase kattega," arvab Vakrõõm.
Arvuti kuivatab silma
Arvuti kasutamine soodustab kuiva silma sündroomi tekkimist kõikidel - nii prilli- kui ka läätsekandjal, samuti inimesel, kelle silmad on terved.
"Läätsekandjale on kuiva silma sündroom kindlasti ebameeldiv," ütleb Iveta Vakrõõm. Pingeline arvutiekraani vaatamine pikema aja jooksul vähendab pilgutamise sagedust ja sellest tuleneb ka puudulik silmade loomulik niisutamine ja ärritus.
Eagle Visioni Endla tänava kaupluse juhataja Hille Kullamaa osutab, et silmade kuivamist põhjustab nii ülemäärane arvutikasutamise kestus kui ka keskkond, kus tööd tehakse. Silmadele ei tule kasuks pidev viibimine konditsioneeritud õhuga ruumides, kuna seal on õhk silmade jaoks liiga kuum ja kuiv. Silmi häirib ere valgustus ruumis ning suured kontrastid kuvaris.
Silmaprobleemide toetavaks raviks soovitatakse spetsiaalseid vitamiine. Kuiva silma puhul saab leevendust spetsiaalsete silmatilkade kasutamisest. Merle Piik ütleb, et silmatilku võib kasutada vastavalt vajadusele, siis kui kuivusetunne silmas tunda hakkab andma, kuid mitte üle viie korra päevas, kuna need sisaldavad lisa- ja säilitusaineid.
Kuiva silma sündroom ehk silmade stress
* silmade ärritus - punane, kuiv, sügelev või vesine silm
* silmade väsimus
* fokuseerimisraskus
* peavalu
Sümptomid võivad olla nii mööduvad kui ka krooniliselt korduvad.
Pisaravedeliku koguse edasisel vähenemisel võib kuiv silm põhjustada silma sidekesta põletikku jm tõsisemaid silmahaigusi.
Silmaarsti juurde peaks minema, kui sümptomid ei kao pärast nädalast pausi või kui tekivad niipea, kui alustate tööd arvutiga.
Kuidas leevendada või ära hoida
* Pilguta regulaarselt ja võimalikult sageli silmi.
* Kui tunned kipitust või kuivustunnet silmades, kasuta säilitusainevabasid kunstpisaraid ja lubrikante, eriti kui kannad kontaktläätsesid.
* Aseta arvutiekraan 10-20Y allapoole silmade otsevaatejoonest - siis on silm enam laugudega kaetud ning sarvkesta pinnalt ei aurustu pisaravedelik liialt kiiresti.
* Vali suurema ekraaniga arvuti - mida suurem ekraan, seda parem on pildi resolutsioon ning seda väiksem on silmade pingutus.
* Kasuta peegeldusvastase katte ja spetsiaalvärviga prilliklaase, ka siis, kui oled kontaktläätsekandja.
* Kasuta mõõdukat valgustust arvutitööks ning väldi aknast tuleva valguse tagasipeegeldumist arvutiekraanilt.
* Väldi tugevat kontrastsust arvutiekraani ja tööruumi vahel.
* Kontrolli, et ruumi õhuniiskustase oleks normi piires.
Allikas: Marget Vatku, OÜ Semiratio juhatuse liige, Norman Optika
Page 1489 of 1608
