Articles
Anu Ojasalu
Jõulupreemia asenduseks võib olla jõulupidu, mis pakub kõneainet pikaks ajaks.
Kui müügialal töötav Maret sai ühel aastal firmast jõulupreemiaks 2500 krooni, siis järgmisel aastal otsutas juhatus jagada töötajatele vaid kommikotid. Preemiate maksmist ei ole kusagil ju ette nähtud ja kuna töölepingusse seda ei kirjutata, kasutati juhust ja hiiliti kõrvale, muigab Maret tagantjärele.
Ettevõtte käekäik ei olnud sel aastal halb, aga Maret arvab, et 2500-kroonine preemia oli juhtkonna kergelt poliitiline rõõmuväljendus tagasivalimise üle. Kolmandaks aastaks neid tagasi ei valitud, sellest ka kommikott. Kuid see on vaid puhas spekulatsioon, tõdeb Maret.
Kõik firmad aga jõulupreemiaid ei maksa. TNT Eesti personalijuhi Katrin Alujevi sõnul ei ole raha kõige parem motivaator, sest selle mõju on suhteliselt lühiajaline. TNT Eesti korraldab töötajatele igal aastal tänutäheks jõulupeo, mis Katrin Alujevi sõnul on alati päris pikaks ajaks kõneainet pakkunud.
Maret pole aga täieliku preemiast loobumisega nõus. Ehkki öeldakse, et raha on üks halvemaid motivaatoreid, on see tujutõstjana päris hea, arvas ta. Seda eriti jõulukuul, mil väljaminekud on tavalisest suuremad. Mareti arvates ei kasvata kulutusi kingitused, sest need ei peagi olema hinnalised ja vaesematel aegadel saab alati ise midagi välja mõelda. Küll aga suurendavad kulutusi head traditsioonid pere seltsis viibimine ja kohtumised sõpradega.
Ka hulgimüügifirmas töötava Kaie sõnul on lisaraha enne kulukaid jõule teretulnud. Tema sõnul on summa alati erinev, parematel aastatel aga kuni pool palgast. Kätte on ta saanud selle olenevalt aastas detsembri keskpaigast kuni jaanuari alguseni. Kaie sõnul on loomulikut hea, kui enne kingiostmist ehk siis enne jõule preemia kätte saab.
Preemia kui sõnum
Maret aga oma sõnul preemiat päris kuu alguses kätte saada ei tahaks, sest siis tunduks see lihtsalt suurema palgana. Rõhutamaks seda, et tegu on preemiaga, mille saaks ikkagi pühadele kulutada, on nädalake enne päris paras, ütleb ta.
Küll pooldab ta seda, et töötajaid jõulupreemia suurusest varakult teavitataks, sest kui selle peale lootma jääda ja lõpuks tõesti kommikott või uus pastapliiats saada, siis võib jõulutunne üsna hapu olla.
Ka CV Keskuse turundusjuht Kadri Johanson nõustub, et plaani asendada konkreetne preemiasumma mõne üritusega peab väga oskuslikult esitlema, sest enamasti jätab see töötajatele hapu maigu suhu. Tema sõnul on jõulupreemia maksmisel oluline, et töötajani jõuaks sõnum selle kohta, kuidas töö-andja töötajat väärtustab.
Kuna Eestis puudub tänu-pühade traditsioon, võiks just jõuluaeg olla see periood aastas, mil tööandja näitab välja tänu oma firma suurima vara ehk töötajate vastu, arvab Johanson.
Reklaamibüroos töötav Heiki ei tunne oma sõnul tööandja tähelepanuavaldusest jõulupreemia näol puudust. Meil on jõulupidu ja ühisüritused, sellest piisab, arvab ta. Töökoht on ka preemiata meeldiv.
Thea Rohtla
Tööõigusbüroo Labour Consulting
Olukord, kus ainult jooksva aasta puhkuse andmisel eelnevatest aastatest saamata puhkusekohustus aina vananeb, kuni kaotab kehtivuse, on töötajale kahjulik. Olen veendunud, et kui töötaja vaidlustab puhkuse aegumise kohtus, siis ta võidab selle vaidluse.
Töötaja kui töösuhte nõrgema poole õigusteadvuse üle teoretiseerida ju natuke võib, kuid ma ei saa nõustuda mõttega, nagu tööandjad teadlikult ja tahtlikult hiiliksid kõrvale varasematel aastatel saamata jäänud puhkuseosade andmisest, et need siis ühel hetkel aegunuteks kuulutada. Tööandjad peaksid soosima nende "sabade" ärakasutamist, sest kes oleks huvitatud lepingu lõpetamisel hiiglasuurte puhkusehüvitiste maksmisest. Esmajärjekorras antakse jooksva aasta puhkus. Segaduste ärahoidmiseks tasub alati märkida puhkuste ajakavasse, millise tööaasta eest puhkus antakse.
Kui mõlemad pooled täidavad PuS N 7 tingimusi, ei saa probleemi tõusetudagi. Millise otsuse kohus võiks säärase vaidluse korral teha, ennustada ei oska. Mina isiklikult ei näe siin üldse alust vaidlemiseks!
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) seisab kategooriliselt vastu ideele jätta alampalk uuest aastast tõstmata.
Samas toetab liit tööandjate seisukohta, et sotsiaalmaksu miinimummäära peaks tõstma kiiremas tempos, kui valitsus ja sotsiaalministeerium on lähiaastateks kavandanud.
Reaktsiooniks sotsiaalministeeriumi kavale sotsiaalmaksu miinimummäära tõsta otsustas Tööandjate Keskliidu volikogu mitte suurendada järgmisel aastal alampalka, ja tegi ettepaneku jätta Haigekassa eelarve kinnitamata.
Kui rääkida sotsiaalmaksu miinimumäärast, siis nii ametiühingud kui tööandjad peavad vajalikuks tõsta see järgmisel aastal praeguselt 1400 kroonilt 2250 kroonini ehk 75 protsendini praegusest alampalgast. Sotsiaalminister jaak Aab pakkus aga välja aga vaid 100-kroonise tõusu.
Sotsiaalministeeriumi plaani järgi moodustaks järgmise aasta 1500-kroonine sotsiaalmaksu miinimummäär 50 protsenti tänavusest alampalgast, 75 protsendini alampalgast jõutaks alles 2008. aastal.
EAKL taotleb alampalga tõstmist praeguselt 3000 kroonilt 4050ni, tööandjad on varem väljendanud valmisolekut tõsta alampalk 3500 kroonini.
«Kindlasti saavad ametiühingud ja tööandjad oma esindajate kaudu Haigekassa nõukogus avaldada survet valitsusele, kui meid ei taheta kuulda võtta,» ütles EAKLi esimees Harri Taliga.
«Ent ametiühingud välistavad täielikult võimaluse, et alampalk järgmisel aastal samaks jääks alampalga tõusu ei saa siduda teiste küsimuste lahendamisega.»
Sotsiaalmaksu miinimumi tõstmine on üks teema homme toimuvatel ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kolmepoolsetel läbirääkimistel, mis algavad kell 11 sotsiaalministeeriumis.
Teisteks teemadeks on täiskasvanute koolituse rahastamise mudel, riigi toetused tehnoloogia uuendamiseks ettevõtetes ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse seaduse eelnõu.
Toimetas Alo Raun, PM online
Irina Borozdina
Eesti Töötukassa jurist
Seadus ütleb, et töötuskindlustust tuleb maksta töölepinguseadusest tulenevate tasude ja hüvitiste korral, kas see tähendab, et kokkuleppeliste hüvitiste puhul pole see kohustuslik?
Vastavalt töötuskindlustuse seaduse N 40 lõikele 1 makstakse töötuskindlustusmakset töötajale makstud palgalt ja muudelt tasudelt, välja arvatud töölepingu lõpetamisel Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) alusel makstud hüvitistelt. Seega, kui töötajale makstakse töölepingu lõpetamisel hüvitisi TLSist tulenevalt (nt koondamishüvitis), siis nendelt hüvitistelt töötuskindlustusmakset ei maksta. Kui aga töötajale makstakse kokkuleppelisi hüvitisi, tuleb töötuskindlustusmakse kinni pidada.
Gertlin Lindmaa, personalitöö koolituskeskuse Personalis juhataja
Laste saamine muutub Eestis üha popimaks. Töötajate saamine lapsevanemateks seab nõudmisi ka tööandjatele. Viimased peavad looma rasedatele sobivad töö- ja olmetingimused, vajadusel on lapseootel naisel õigus nõuda haiguslehe alusel töötingimuste kergendamist või ajutiselt kergemale tööle üleviimist. Kui seejuures tekib palgalangus, peab palgavahe kinni maksma haigekassa.
Seadus ei reguleeri, millal peaks töötaja oma rasedusest tööandjat teavitama. Ent kui töö võib raseduse kulgu negatiivselt mõjutada, peaks tööandjale teatama võimalikult kohe. Siis on tööandjal võimalik tööd ümber korraldada.
Lapseootel töötajatel on päris mitu lisaõigust. Nimelt on rasedat naist keelatud rakendada tööle puhkepäevadel, ööajal ja ületunnitööle ning saata töölähetusse. Rasedat ei tohi kohustada töötama kõrge õhurõhu tingimustes ning punetistesse ja toksoplasmoosi nakatumise ohu korral, samuti on keelatud töötada plii ja selle mürgiste ühenditega. Rase naine ei tohi töötada allmaatöödel ning tõsta käsitsi raskusi.
Tööandja on kohustatud lubama rasedat arsti juurde sünnituseelsele läbivaatusele, kusjuures arstilkäik arvestatakse tööaja hulka. Rasedal peab olema võimalik puhkeruumis sobivates tingimustes lamada. Kui töökohas puhkeruumi ei ole, peab tööandja sobiva koha looma.
Lapseootel naisega ei tohi töölepingut lõpetada koondamise, tööoskuste või tervise, pikaajalise töövõimetuse ega korruptiivse teo tõttu. Üksnes tööinspektori nõusolekul võib raseda töölepingu lõpetada asutuse likvideerimise ja tööandja pankrotistumise korral. Tööinspektsiooni luba on vaja ka siis, kui raseda töölepingut soovitakse lõpetada katseaja ebarahuldavate tulemuste, töökohustuste rikkumise, usalduse kaotamise või vääritu teo tõttu.
Lapsehoolduspuhkusele mineva töötaja asemele võetava töötaja töölepingusse tuleb märkida, et ta võetakse asendama näiteks Pille Porgandit kuni viimase tööle naasmiseni. Täpset kuupäeva ei saa lepingusse kirja panna, kuna Pille Porgand võib tööle naasta igal suvalisel päeval pärast sünnitust.
Page 1491 of 1608
