Articles
Ülo Ennuste
majandusprofessor
1) Juhani palk on praegu 50 000 kr ja Juku palk 5 000 kr. Juku palk jääb praegu 45 000 kr Juhani palgale alla.
Kuid Juku on edaspidise palgakasvu väljakauplemise osas olnud kaks korda Juhanist üle, Juku palk kasvab edaspidi 10%, aga Juhanil ainult 5% aastas.
Nüüd seletab Juku igal pool, et tema on palga juurdesaamise osas edukam kui Juhan. Juhan ainult muigab selle jutu peale.
Juhani arvutus on selline, et tuleval aastal tõuseb tema kõrge palk oma viletsa 5% -ga 52 500 kr peale, aga Juku oma uhke 10%-ga hakkab saama 5500 kr, seega tuleval aastal jääb Juku maha juba 47 000 kr. Ületuleval aastal on Juhani palk juba 55 125, aga Juku saab ainult 6050 ja jääb majanduslikult taha juba 49 0075 kr jne.
2) Selle arvutuse peale aga Juku seletab, et olgu, kuid pikas perspektiivis, vähemasti oma elu lõpuks, ta ikkagi jõuab Juhanile järele ja selleks vajalik aastate arv on kohe logaritmiliselt täpselt arvutatav:
n=(-ln(c))/(ln(k) ln(h)),
kus c on palkade lähetesuhe(siin 0,1) ja k ning h on Juku ja Juhani palkade aastased juurdekasvutegurid 1,10 ja 1,05. (Juku jättis meelega selle valemi järgi ise täpse arvutuse tegemata, sest temale tundus, et kas ikka mitmekümne aasta peale nii täpset valemit sobib kasutada).
3) Nüüd hakkas Juhan Jukule meelde tuletama, et juba Keynes (1883-1946) ütles, et pikas perspektiivis oleme kõik surnud ja neid tulusid, mis väga pikas perspektiivis võivad võib-olla saabuda, tuleb kõvasti ajaliselt ja tulevikuriski teguritega diskonteerida ehk kõvasti alla hinnata. Ja et Juku jutt ja valemid on täielikult eluvõõrad, ainult kaugesse perspektiivi vaatavad deterministlikud abstraktsed jamad, millel pole tegeliku majandusliku edukuse jooksva hindamisega miskit pistmist. Eriti see jama, et mis kolmekümne aasta pärast justkui peaks täpselt olema. Samuti on Juhan valmis kihla vedama, et kui Juku palk tõuseb 10 000 peale, tõmmatakse tema palgatõus samuti 5% peale. Ja siis on Juku igasugu järelejõudmise loral lõpp.
Kuid olulisem ja kindlam on Juhani arvates ikkagi see, et mis toimub lähemas perspektiivis ja selles mõttes on kindel, et nende palgavahe (Juhani kasuks) kasvab veel ikka edasi mõned head aastad. Et, vot nii liiguvad majandusliku edukuse tegelikud kõverad ja vingerpussid.
Ja et kui Juku tahab neid lähemaid aastaid täpselt välja arvutada, kus ta edasi Juhanist järjest vähem juurde saab, siis selle lühikese perspektiivi jaoks käib ka Juku ülaltoodud tegelikke riske arvestav valem küll ja küll.
4) Siit moraal: ebavõrdsete majanduste puhul ei saa iga lõppeva aasta kohta mõistlikke majandusliku edukuse võrdlusi teha kasvutempode ja valemite alusel, mis on mõeldud igavikulisteks fatalistlikeks mõtisklusteks. Nt liitprotsendi valemit on küll mugav analüüsida, kuid on häda, et see ei kirjelda adekvaatselt majandusprotsesse. Nimelt taseme tõustes suure tõenäosusega kasvutempo aja jooksul langeb ja seda liitprotsendi valem ei arvesta.
Liiatigi on liitprotsendi valemitega see häda, et kahe aegrea võrdlemisel tuleb arvestada, et kõrgemalt tasemelt madalama kasvutempoga ning madalamalt tasemelt kõrgema kasvutempoga tasemete vahe perioodi alguses isegi suureneb (vahe esimene tuletis on perioodi algul positiivne), kui kasvutempode vahe ei ole küllalt kõrge.
Ära ei tohi ka unustada, et tõepärane tulevikuarvutus peab olema tõenäosuslik ja seega juba paariaastase horisondi tagant hakkab see välja nägema väga-väga ligikaudsena ja seega mitte enam väga tõsiselt võetavana. Kuid, nagu juba Keynes on öelnud, parem olla ligikaudselt õige kui täpselt vale.
5) Ning kokkuvõtteks, järelejõudmiseks on vaja selles määramatus maailmas ka õnne. Nagu keegi olla öelnud, on temal õnne olnud seda rohkem mida rohkem ta on ennast pingutanud.
Ning arvutusarusaamatus liitprotsentide valemitega, millest me ülal rääkisime, ei ole mingi avastus, seda paradoksi olla bioloogid täheldanud juba ammu. Nimelt, kuigi pikematel isadel pojad on reeglina nendest lühemad ja lühematel isadel vastupidi, ikkagi, millegipärast ei ole siiani kõik mehed ühepikkused. Samuti vist ei saa kunagi kõik riigid majanduslikult võrdseks.
Tiia E. Tammeleht
EAKLi õigussekretär
Kuidas peab tööandja kompenseerima töötajale ooteaja, mil tööd pole anda, kui töö tasustamine toimub tükitöö alusel?
Tööpäev on aeg ööpäevas, mil töötajal lasub kohustus täita oma tööülesandeid. Kui töötaja ei saa kohustust täita temast mitteolenevatel põhjustel (tööandja ei suuda töötajat ettenähtud tööga varustada), on see tööseisak. Tööseisaku korral peab tööandja maksma töötajale keskmist palka. Töötaja töölerakendamine õhtusel ajal või puhkepäeval on sellise tööseisaku korral lubatud üksnes poolte kokkuleppel.
Merike Lees
Oskustööliste ja tippspetsialistide põud sunnib tööandjat järgnevatel aastatel tõstma eelkõige nende töötajate palku.
Ariko Reservi konsultandi Igor Pässi sõnul sõltub palgatõus ja palgakulude kasv eelkõige ettevõtte tegevusvaldkonnast. Samas on palju räägitud spetsialistide puudus käes ja väga head spetsialisti ei püüa enam 10 00015 000kroonise palgaga, vaid tuleb minna järgmisesse vahemikku, 15 00020 000 kroonini, selgitas Päss.
Tegelikud palgatõusu võimalused sõltuvad tootmisvaldkonna edukusest, möönis Päss. Kui ühes valdkonnas suudetakse seda palka maksta, siis teises võib see üle jõu käia.
Juhtide ja riigiametnike on palk jõudnud korralikule tasemele ja seal enam nii suurt kasvu ette näha ei ole.
Kui kuus-kaheksa aastat tagasi jäid riigiteenistujate palgad erasektorile kõvasti alla, siis enam see nii ei ole, kinnitas Päss.
Samas ei pea Päss tõenäoliseks, et Eesti töötajad siirduksid massiliselt tööle Euroopa Liitu. Inimestel on siin siiski kodu ja isegi kui nad töötavad aasta-paar välismaal, tulevad nad pärast ikka siia tagasi, kinnitas ta.
Olen rääkinud inimestega, kes tulevad Eestisse kolm korda väiksema palga peale ja on rahul, selgitas Päss.
Uuringufirma Fontes andmeil oli tänavuse aasta prognoositav palgatõus kuus protsenti. Tööliste palgatõus jäi keskmisele tasemele, teistel tööjõugruppidel ulatus veidi üle keskmise, ütles Fontese konsultant Urmas Orula. Ka tulevaks aastaks prognoosib Fontes sama suurt üldist palgatõusu.
Eesti Energia OÜ Jaotusvõrgud personalijuhi Andi Paavo sõnul on tööliste, spetsialistide ja tippspetsialistide palga teema nende jaoks raske küsimus, sest vajadus palga tõstmiseks on, kuid puuduvad vahendid.
Palgauuringud näitavad Jaotusvõrgu töötajate palgataseme mahajäämust teiste samade tööperekondade palgatasemest Eestis juba mitu aastat. Samas ei nõustunud energiaturu inspektsioon Eesti Energia taotlusega elektritariifide tõusuks, mis tähendab, et raha töötajate palkade tõstmiseks ei ole ka järgmisel aastal tulemas, selgitas Paavo.
Kogu aeg on raskusi spetsialistide ja tippspetsialistide leidmisega, sest väikesed erafirmad ostavad nad lihtsalt ära, selgitas Paavo. Suurfirma ei jõua väikeettevõtete palgatasemega võidu joosta.
Täna saab Jaotusvõrkude oskustööline koos lisatasudega kätte 52005400 krooni, meister 70008000 ja osakonnajuhataja asetäitja 15 00016 000 krooni.
Talleggi personalijuht Karin Kivari nentis samuti, et spetsialiste toiduainetehnolooge, liinioperaatoreid on raske leida, konkursid nendele ametikohtadele on õhukesed.
Lihttöölistele suudab Tallegg Kivari sõnul pakkuda konkurentsivõimelist palka. Samas on ametikohti, kus me tunneme, et turg on läinud kaugemale, kui meie maksta jõuame, tunnistas Kivari.
MickroLinki personalijuht Katre Pruul ütles, et IT-spetsialistide hulgas pole tunda tööjõu liikumist ELi maadesse.
Kes tahtis, sai ka varem välismaale tööle minna, 1. mai ei ole meile muutust kaasa toonud, kinnitas Pruul. Samas ei soovinud Pruul võrrelda MicroLinki spetsialistide palku naaberriikide kolleegide omaga.
Tiia E. Tammeleht
EAKLi õigussekretär
Kuidas peab olema fikseeritud töötaja palgast kinnipidamine, et hüvitada töötaja süül tekkinud kahju. Millised dokumendid on vaja koostada ja kas töötaja nõusolekuta palgast kinni pidada ei saa?
Töötaja tekitatud kahju korral tema palgast kinnipidamise fikseerimine ei ole üldaktiga reguleeritud, küll aga on sellise kinnipidamise tarbeks vajalik töötaja eelnev kirjalik nõusolek. Seega, kui töötaja on temale esitatud kahjunõudega päri ning annab kirjaliku nõusoleku arvata kahju tema palgast maha, on tööandjal voli otsustada, kuidas seda teha. Üldjuhul vormistatakse niisugune protseduur käskkirjaga, kuid piisab ka töötaja kirjaliku nõusoleku edastamisest raamatupidamisele. Lühidalt, tööandja toimib selliste üksikotsustuste tegemisel vastavalt ettevõttes väljakujunenud praktikale.
Tiia E. Tammeleht
EAKLi õigussekretär
Kas töölepingus saab ajaliselt sätestada firmas töötamise kohustust? Kas on näiteks õigust kohustada töölepinguga tudengit, kes võetakse tööle ja õpetatakse välja, jätkama firmas töötamist peale kõrgkooli lõppu?
Kui tööandja näeb töölepingus töötajale ette mõne erisoodustuse, näiteks väljaõppe tööandja kulul, on tal õigus sõlmida tööleping määratud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viis aastat.
Seega on tööandjal õigus töötaja kuni viieks aastaks oma ettevõtte külge siduda vaid juhul, kui eelnimetatud erisoodustus töötajale võimaldatakse ning see ka töölepingus kajastub. Üldjuhul ei saa töötaja sellist lepingut ka omal algatusel ennetähtaegselt lõpetada. Seadus annab erisoodustusega sõlmitud töölepingu lõpetamise võimaluse vaid sellisele töötajale, kes haigestub töö jätkamist takistavasse haigusesse või invaliidistub või kellel tekib vajadus hooldada invaliidistunud perekonnaliiget.
Page 1554 of 1608
