Ukraina suhteliselt madal elatustase ja aeglased reformid on justkui õnnistus paljude Euroopa riikide, sh ka Eesti põllumeeste jaoks. Euroopa farmid leiavad endale motiveeritud töötajaid, kes on valmis kogu päeva põllul või laudas rühmama.

Kui vaadata globaalsemat pilti, siis on võõrtööjõud tänapäeva maailmas harilik ja loomulik majanduse osa. Riikide arengutase on erinev, teenimisvõimalused ühel maal paremad kui teisel. Ei ole midagi kummalist selles, kui Mehhikost tahetakse tööle USAsse, Poolast Saksamaale või Eestist Soome. Ning nüüd ka Ukrainast Poolasse ja Eestisse.

Edasi loe:
https://maaleht.delfi.ee/arvamus/argo-ideon-voortoojoud-kui-uue-eesti-ilming?id=90060439

Statistikaameti palgarakendusest ametipalk.stat.ee on nüüdsest kättesaadavad ka selle aasta esimese kvartali palgaandmed. Rakendusse lisandusid juurde ka 11 ametirühma mediaanpalgad.

Aprilli lõpus esitles statistikaamet palgarakendust, milles seni kuvati brutopalga mediaani 2019. aasta ja 110 ametirühma kohta. Nüüdseks on statistikaamet rakendust edasi arendanud ja sellesse lisanud ka 2020. aasta esimese kvartali andmed.

Edasi loe:
https://www.stat.ee/pressiteade-2020-069

Tallink Grupp koondab kuni 190 ametikohta, see puudutab peamiselt laevade teenindavate valdkondade personali ja ametikohti.

Tallink Grupp teavitas kolmapäeval kollektiivse koondamise protsessi alustamisest töötukassat, meremeeste sõltumatut ametiühingut (EMSA) ja kontserni Eesti lipu all opereerivate laevade töötajaid.

Edasi loe:
https://www.err.ee/1097776/tallink-koondab-eestis-kuni-190-laevatootajat

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaare sõnul asendus kriisi mõjul tööjõunappus töökohtade puudusega. Piirangute tühistamine annab aga lootust teenindussektoris siseriikliku nõudluse taastumiseks.

Kriisist enim pihta saanud ettevõtete nõudlus tööjõu järele kahanes, sest majandustegevust pidurdasid nii Eestis kui ka teistes riikides kehtestatud piirangud. "Viirusesse nakatumise hirm muutis ka inimeste käitumist. Seega sai ühelt poolt hoobi ettevõtete võime toota kaupu ja teenuseid ning samaaegselt kukkus ka nõudlus kaupade ja teenuste järele," sõnas Soosaar.

Edasi loe:
https://www.err.ee/1097586/kriisi-mojul-asendus-toojounappus-tookohtade-puudusega

Koroonapandeemia aitas heita põgusa pilgu puuetega inimeste ellu, kuid muutis erivajadustega inimeste elu mitmes mõttes keerulisemaks.

„Kriisi alguses ma mõtlesin küll, et äkki nüüd inimesed mõistavad paremini, mis tunne on puuetega inimestel kodus püsida, kuna nad pidid nüüd ju ka kõik kodus olema,” ütleb liikumispuudega Marek Morel.

Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/uudised/ehk-inimesed-nuud-moistavad-eriolukord-andis-oppetunni-puuetega-inimeste-vajadustest-ja-uhiskonna-voimalustest?id=90041897