Maikuus on lühiajalist tööluba taotlenud üle 600 ukrainlase, kolmandate riikide kodanikke kokku 785.

Maikuu kolme esimese nädalaga väljastas PPA 673 lühiajalise töötamise luba – tõsi, neist enamus anti eriolukorra ajal inimestele, kes juba viibisid Eestis ja vahetasid töökohta. Suurim osa töökohti registreeriti ehitusvaldkonnas. Enim tähelepanu pälvinud põllumajandussektoris leidis rakendust 150 inimest.

Teatavasti lubab eriolukorra ajal rakendatud seadusemuudatus ainult põllumajandussektoris töötavatel kolmandatest riikidest pärit välismaalastel kuni juuli lõpuni siin edasi töötada. Ehitussektori töökäte puudujäägid aga võivad hakata ilmnema siis, kui selles valdkonnas kõige levinumad renditöö lepingud hakkavad lõppema.

Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/uudised/politseil-puudub-ulevaade-loppenud-tooviisadega-valismaalaste-kohta?id=90041171

Kui sotsiaalministeerium on planeerinud rohkem kui kümme aastat, et ka vabatahtlikult või poolte kokkuleppel töölt lahkujad saaksid õiguse töötukindlustushüvitisele, siis praegu on valitsus plaanist taas loobunud. Samas on jätkuvalt kõigil selliselt töölt lahkujatel võimalik lihtsate skeemidega hüvitist saada - hinnanguliselt võib neid olla viis protsenti.

Edasi loe:
https://www.err.ee/1097338/vabatahtlikult-toolt-lahkujatele-tootuskindlustushuvitist-taas-ei-tule

Maal on töökohti küll. Põllumajandusele eelistatakse tööstust, saekaatreid ja ehitust.

Põllutööde hooaja lähenedes võtab hoogu vaidlus, kas tõesti on Eestis nii vähe põllutööhuvilisi, et välismaalt tuleb abikäsi sisse tuua. Eriti praegu, kui majanduskriisi tõttu tööpuudus suureneb. Sellest on palju rääkinud põllumehed, ametnikud ja poliitikud.

Kas tõesti ei saa mõned Eesti inimesed tööle, sest tööandjad eelistavad välismaalast? Või äkki pikutab kuskil laiskvorstide armee, kes elatub toetustest ja naise palgast, selle asemel et oma kätega rahvamajandusse panustada? Kas välistööjõudu on vaja või mitte? Eesti Päevaleht võttis suuna maale, et uurida, mida arvavad asjast lihtsad maainimesed.

Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/uudised/maainimesed-pollutoole-ei-kipu-kui-oled-eluaeg-muud-tood-teinud-siis-rohima-ei-lahe?id=90003593

Mingi hetk tundus, et hoopis teistsuguste ootustega noored sunnivad ka tööturgu ümber kujunema. Kriisi ajal võivad nad paraku lihtsalt ukse taha jääda.

Kes teenindasid meid enne kriisi hotelli vastuvõtulauas, restoranis ettekandjana ja väikepoes kassiirina? Enamik neist on noored, osalt Y-generatsiooni, aga suuresti ka juba Z-generatsiooni esindajad. Nende noorte tööta jäämise ja edasise saatuse puhul on oluline see, kuidas nad defineerivad tööd ja millist rolli see nende elus mängib.

Edasi loe:
https://epl.delfi.ee/arvamus/kai-realo-progressi-ei-peata-kuid-selleks-tuleb-paasta-generatsioon-z?id=90019951

Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab meelde, et tuludeklaratsioone saab nii paberil kui ka elektrooniliselt esitada juuni lõpuni.

Tänase päeva seisuga on esitatud 733 000 deklaratsiooni, millest 97% esitati elektrooniliselt. Praeguseks on enammakstud tulumaksu tagastatud 175 miljonit eurot ning juurdemaksmisele kuulub 51,5 miljonit eurot. Tagastamisele kuuluvast tulumaksust on annetusteks suunatud 135 000 eurot.

Edasi loe:
https://kasulik.delfi.ee/news/uudised/tuludeklaratsioone-saab-esitada-juunikuu-lopuni-esitamata-on-ule-90-000-deklaratsiooni?id=90038491