Articles

Hoolimata rohkem kui aasta kestnud majanduslangusest on ettevõtted üsna vapralt vastu pidanud. Töötuse määr on võtnud küll suuna üles, kuid 2023. ja 2022. aasta andmeid kõrvutades midagi traagilist veel pole. Vabade ametikohtade arv on vähenenud, kuid neid veel jätkub. Keskmine brutokuupalk on aastases võrdluses samuti kasvanud. Ent on selge, et ettevõtetel on juba raskeks läinud. Millal aga võib niivõrd raskeks minna, et mõjud jõuavad otsesemalt tööjõuni?

Proovime hinnata, millal on ettevõtted hakanud tegevust koomale tõmbama ja tööjõu arvelt kokku hoidma. Aluseks on ettevõtete andmed, kuid lähtume töövõtjate vaatest. Huvitab töövõtjaid ju eelkõige see, kas tööd ja palka jätkub.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/millal-jouavad-ettevotete-raskused-tootajateni

Sotsiaalministeerium saatis täna kooskõlastamiseks eelnõu, mille kohaselt tõuseb keskmine vanaduspension tänavu 1. aprillil 700 eurolt 774 euroni. Riikliku pensioni indeksi väärtuseks kinnitatakse 1,106, seega suurenevad pensionid ja töövõimetoetuse päevamäär keskmiselt 10,6%.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul oli eelmise aasta pensionitõus viimase 15 aasta suurim ning ka seekordne indekseerimisjärgne keskmise pensioni tõus 700 eurolt 774 eurole toetab meie vanemaealisi muutuvate oludega hakkamasaamisel. “Indekseerimisel suureneb ka pensioni baasosa, mille tulemusel paraneb väikese pensioni saajate toimetulek, kelle soovime edaspidi ühtlasi laiemalt fookusesse võtta.”

Edasi loe: https://sm.ee/uudised/keskmine-pension-touseb-774-euroni

Euroopa Liidu nõukogu ei kiitnud reedel heaks platvormitöö direktiivi eelnõu, ka sellesse tehtud muudatused ei leidnud liikmesriikide toetust.

Seda, et kokkuleppe tekst vajab täiendavat tööd, väljendasid Saksamaa, Kreeka, Prantsusmaa ja Eesti, moodustades blokeeriva vähemuse. Eesti jäi hääletusel erapooletuks.

2023. aastal laekus e-residentide Eesti ettevõtetelt riigikassasse maksutuluna rekordilised 64,3 miljonit eurot, mida oli 33 protsenti rohkem kui mullu - koos tasutud riigilõivudega ulatus programmi aastane panus riigikassasse 67,4 miljoni euroni.

Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo sõnul on e-residentsus tõestanud end kasumliku võimalusena teenida Eestile täiendavat maksutulu. «Eesti jõukuse kasvu veab tugev eksport ja ettevõtlik mõtteviis. Kõik riigid võistlevad väliskapitali ja -talendi ligitõmbamise nimel ning e-residentsus on jätkuvalt Eesti ainulaadne trump maailmas. E-residentsus on välisettevõtjatele võimalus kasutada Eesti digiriigi pidevalt arenevaid teenuseid ja programm annab põhjuse panustada Eesti majandusse ka väljastpoolt, et nende ettevõtted saaksid siin kasvada, areneda, töökohti luua ning makse maksta,» ütles Riisalo.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7962781/e-residendid-toid-mullu-eesti-riigikassasse-rekordilised-67-4-miljonit

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal tööjõus osalemise määr 73,9%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 6,4%.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2023. aasta arvestuses suurenes Eestis tööealiste inimeste arv 25 600 võrra. „Enamiku neist moodustasid Ukrainast saabunud sõjapõgenikud. Seetõttu suurenesid aasta arvestuses absoluutarvudes kõik tööjõu näitajad,“ ütles Vassiljeva.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/moodunud-aasta-arvestuses-suurenes-tooealiste-inimeste-arv-eestis-25-600-vorra

  1. Majandus või julgeolek: töömigrantide küsimus tekitab totaalset vastuolu
  2. Värske uuring: enamik Eesti töötajaid nõuab palgatõusu
  3. Möödunud aasta arvestuses suurenes tööealiste inimeste arv Eestis 25 600 võrra
  4. Ukraina põgenike arvelt suurenesid mullu kõik tööjõu näitajad
  • You are here:  
  • Home