Articles

Julgeolekuasutused hoiatavad iga aastaga üha teravamalt sisserändega kaasnevate probleemide eest, Eesti majandus kiratseb aga töökäte puuduses. Lahendamatu vastuolu? Konflikt immigratsiooniküsimuses kerkib üles isegi kohtades, kus seda esimese hooga oodata ei oskakski.

Aasta 2022. Ukraina sõja tõttu on Venemaa, Valgevene ja Ukraina kodanikud tööjõuturult Eesti ettevõtjate jaoks kas kadunud või siis lihtsalt muutunud raskesti kättesaadavamaks. Tulemus: ettevõtjad pööravad pilgu Kesk-Aasia poole. 2021. aastaga võrreldes kasvas sealt piirkonnast lühiajaliselt värvatute arv tunamullu koguni neli korda. «Kesk-Aasia riikide kodanike töörände kasv tõi pea kohe kaasa viited, et töötajate vahendamisega tegelevad lisaks ettevõtjatele ka kurjategijad,» kirjeldas kaitsepolitseiamet mulluses aastaraamatus probleeme. 
 

CV.ee tööturuuuring näitab, et oma palgaga ei ole rahul enam kui kolmveerand töötajatest ja palgatõusu-ootus on väga kõrge.

CV.ee andmetel ootab palgatõusu 77,4% uuringus vastanutest, vaid 22,6% on oma palgaga rahul.

Edasi loe: https://majandus.postimees.ee/7960471/varske-uuring-enamik-eesti-tootajaid-nouab-palgatousu

Eelmisel aastal suurenes Eestis nii tööealiste inimeste arv, tööhõive määr aga ka töötute arv ning statistikaameti teatel on selle taga Ukrainast saabunud sõjapõgenikud.

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal tööjõus osalemise määr Eestis 73,9 protsenti. Tööhõive määr oli mullu 69,2 ja töötuse määr 6,4 protsenti.

Edasi loe: https://www.err.ee/1609253472/ukraina-pogenike-arvelt-suurenesid-mullu-koik-toojou-naitajad

Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal tööjõus osalemise määr 73,9%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 6,4%.

Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva selgitas, et 2023. aasta arvestuses suurenes Eestis tööealiste inimeste arv 25 600 võrra. „Enamiku neist moodustasid Ukrainast saabunud sõjapõgenikud. Seetõttu suurenesid aasta arvestuses absoluutarvudes kõik tööjõu näitajad,“ ütles Vassiljeva.

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/moodunud-aasta-arvestuses-suurenes-tooealiste-inimeste-arv-eestis-25-600-vorra

2023. oli Euroopas oskuste aasta. Kolleegiumi liige Mailis Neppo, Delfi Meedia AS personalijuht räägib, mida see tähendab.

Euroopa Liidu tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna ministrid leppisid Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas kokku, et 2030. aasta eesmärgiks on tugev sotsiaalne Euroopa, mis keskendub töökohtadele, oskustele ja sotsiaalsele kaasatusele. See tähendab, et vähemalt 78% 20–64-aastastest peaks olema tööga hõivatud, igal aastal peaks koolitusel osalema vähemalt 60% kõigist täiskasvanutest, vaesuse ohus või sotsiaalset tõrjutust kogevate inimeste hulk peaks 2019. aastaga võrreldes vähenema vähemalt 15 miljoni võrra, sealhulgas vähemalt 5 miljoni lapse võrra.[1]

[1] https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/ip_22_3782.

Edasi loe; https://www.tooelu.ee/et/uudised/1158/psuhhosotsiaalne-ohutegur-tookeskkonnas

  1. Võrdõiguslikkuse volinik sai lisatasu võrdõiguslikkuse teema tõstatamise eest
  2. Järjekordne tüliõun. Õpetaja: ministeerium valetab, kui ütleb, et uue palgamudeli töötasime välja koos
  3. Euroopa Keskpank lubab tööle ainult «õige» mõtteviisiga inimesi
  4. Robootika töökohal: keerukad uued kogemused koos Napoga!
  • You are here:  
  • Home