Koondamisteade anti meie ettevõttes pooltele inimestele – alates 1. aprillist oleme töölt koondatud. Sellise teate said nii mõned tööealised inimesed kui ka töötavad pensionärid. Palun selgitage, millised erinevused on koondamistasu maksmisel tööealisele ja pensionärile. Kui palju maksab sellest tööandja ja kui palju töötukassa? Kas pensionär saab samuti töötukassas end töötuna arvele võtta või mitte? Kas pensionäril on õigus küsida samalt firmalt, et ehk leitakse talle mõni teine sobiv töö, küsib Maalehe lugeja.
Koondamisega on tegemist juhul, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. Enne koondamist peab tööandja pakkuma töötajale, nii tööealisele kui ka vanaduspensioniealisele, võimalusel teist tööd. Tööandja peab vajaduse korral organiseerima töötaja täiendusõppe või muutma töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
Palgasurve töökoha vahetamisel on leevenenud – kui eelmisel aastal oli palgasurveindeks töökoha vahetamisel 34 protsenti, siis praeguseks on see langenud 25 protsendile, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee korraldatud üle 8100 osalejaga töötajate küsitluse tulemustest.
Soomes on käes muutuste aasta. 11. veebruaril selgub, kellest saab uus president. Majanduse keeruline olukord paneb kärpima töötutoetusi ja haigusrahasid. „Kuid poliitiline sõnasõda meil nii äge pole kui teil,“ nendib Soome suursaadik Eestis Vesa Vasara.
Kui Maalehe ajakirjanik Toompeal asuva Soome suursaatkonna uksest sisse astub, on põhjanaabritel presidendivalimiste eelhääletamine täies hoos. Talle omaselt hoogsalt ja naerusui kiirustab sisse ka suursaadik Vesa Vasara, et oma kodanikukohust täita. Et naljaviskamine tundub saadikule nii iseloomulik, ei jää ma kohe uskuma tema juttu, nagu oleks soomlastel traditsioon alati pärast hääletamist kohvi juua. Aga on, kinnitab Vasara rõõmsalt mitu korda üle, et see pole mingi nali. Jään uskuma ja siirdumegi kohvi jooma.
Terviseminister Riina Sikkuti sõnul on eelnõu põhieesmärgiks vältida raskemalt haigestunud inimeste püsiva töövõimetuse tekkimist ja tööturult kõrvale jäämist. „Töötamine võib teatud juhtudel olla osa tervenemisest. Pikaajalisest haigusest taastumine võib olla kiirem, kui pakkuda töötajale terviseseisundile sobivat tööd, kohandada töökohta või pakkuda lühemat tööpäeva näiteks. Rõhutan, et tegemist on vabatahtliku süsteemiga: see toimub raviarsti heakskiidul, vajadusel töötervishoiuarsti toel, patsient peab endas jõudu leidma ning see kõik peab sobima ka tööandjale,“ selgitas terviseminister Riina Sikkut.
Edasi loe: https://sm.ee/uudised/pikaajalise-haiguse-korral-tootamine-sai-valitsuse-heakskiidu
Page 46 of 1608
