Articles

Peame aega viitmata hakkama oma süsteemi sellisel moel täiustama, et meie vanurite elu hakkaks tasapisi lähenema Euroopa keskmisele suhtelisele tasemele, kirjutab LHV majandusanalüütik Heido Vitsur.

Võib arvata, et inimesi, kes oskavad mõttes jälgida tervet inimese eluringi, üllatab praegune üldine passiivsus pensioniea sissetuleku küsimuses päris kõvasti. Ometigi on peaaegu ühel ja samal ajal välja öeldud üksnes vasturääkivaid või radikaalseid seisukohti.
 

Edasi loe: https://arvamus.postimees.ee/7955674/heido-vitsur-teise-samba-toetund-on-kaes-peame-kohe-tegutsema

Tallinnas valitseb õpetajate puudus, ent Arenguseire Keskuse värskest raportist selgub, et kõige suurem pedagoogide reserv on just Harjumaal.

„Tallinna mõistes me räägime 790 õpetajast, kes on omandanud hariduse, kuid praegu haridussektoris ei tööta ,“ ütleb Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu. Iga õppeaasta alguses on tema sõnutsi puudu 200-250 õpetajat nii lasteaedades kui ka koolides. Lisaks viibib kogu süsteem hetkel eestikeelsele õppele ülemineku staadiumis, mis suurendab vajadust õpetajate järele veel eriti tugevalt.

Edasi loe: https://pealinn.ee/2024/02/07/video-opetajad-lahkuvad-koolidest/

Puhkuste ajakava tuleb töötajatele teatavaks teha hiljemalt 31. märtsiks. Tööinspektsioon selgitab, mida puhkusi planeerides tähele panna.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 lg 1 kohaselt antakse põhipuhkust töötatud aja eest. Põhipuhkust tuleb kasutada kalendriaasta jooksul, mistõttu on puhkuse arvestamise perioodiks kalendriaasta.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/02/06/tooinspektsioon-need-on-tootaja-oigused-puhkuse-votmisel?utm_campaign=sekretar_uudiskiri_07022024&utm_medium=email&utm_source=sendsmaily

Üheks mitmetest tööandja kohustustest ohutu töökeskkonna loomisel on ka hea psühhosotsiaalse töökeskkonna tagamine. Töötajad, kes tunnevad end töökohal hästi, panustavad rohkem töötulemuste saavutamisse, nad on loovamad ning rohkem pühendunud ka ettevõtte heasse arengusse. 

Hea psühhosotsiaalse töökeskkonna tagamiseks ja võimalikke tervisekahjude ennetamiseks tuleb hinnata, millised ohutegurid töötajaid tööl mõjutavad. Üheks seadusandja poolt antud vahendiks ohutegurite hindamisel on töökeskkonna riskianalüüs, mille käigus on tööandjal kohustus muu hulgas hinnata ka töökeskkonnas esinevaid psühhosotsiaalseid ohutegureid – õnnetus- või vägivallaohuga töö, ebavõrdne kohtlemine, kiusamine ja ahistamine tööl, töötaja võimetele mittevastav töö, pikaajaline töötamine üksinda ja monotoonne töö ning muud juhtimise, töökorralduse ja töökeskkonnaga seotud tegurid, mis võivad mõjutada töötaja vaimset või füüsilist tervist, sealhulgas põhjustada tööstressi.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1158/psuhhosotsiaalne-ohutegur-tookeskkonnas

Kasutades meeskondade tõhususe mõõdikuna usaldust, on skaala kõige madalalamas otsas muidugi puuktöötajatega meeskond. Milline see on?

Kas oled juhina tundnud, kuidas töötajad kasutavad oma hoiakutes töölepingut sinu ees klibina? Tavaliselt avaldub see olukorras, kus kuni töölepingu allkirjastamiseni, üldjuhul siiski katseaja lõpuni, näitab töötaja end ainult heast küljest: pingutab, on aktiivne jne. Kohe pärast katseaja lõppemist tema käitumine ja suhtumine muutub. Kui püüad juhina sellest rääkida, tunned, kuidas töötaja ei üritagi sind ja meeskonna ning organisatsiooni vajadusi mõista.

Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/02/06/mida-teha-puuktootajatega

  1. Kas tööandja võib nõuda diagnoosi või haigusloo esitamist?
  2. Kuidas koostada õigesti töögraafikuid Euroopa Kohtu hiljutise lahendi valguses?
  3. Streik kasvatas jõudsalt haridustöötajate ametiühingu liikmeskonda
  4. Tööleping vs käsundusleping – kas tead, millal mida kasutada?
  • You are here:  
  • Home