«Töötaja ütles töölepingu erakorraliselt üles terviseseisundist tuleneval põhjusel. Kas võin tööandjana nõuda diagnoosi või haigusloo esitamist?» küsib tööandja.
Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Articles
Kui rääkida Narva õpetajate osaluse tasemest vabariiklikus streigis, siis kõige lihtsam, täpsem ja mõnes mõttes õigem oleks öelda, et Narvas justkui ei streigigi keegi, kirjutab ajakirjanik Roman Vikulov.
Laste ja nende vanemate jaoks pole midagi muutunud – peaaegu kõik õppeasutused töötavad täiesti tavalises, plaanipärases režiimis ja ainsal juhul, kus midagi detailide osas muutus, nimelt eesti riigigümnaasiumis, pole suures plaanis jälle midagi muutunud. Narva lapsed käivad lasteaias ja koolis. Kõik on nagu tavaliselt.
Põhja Elektrivõrkude Ametiühingu ja Elektrilevi vahelised läbirääkimised kollektiivlepingu sõlmimiseks lõppesid tulemusteta, mistõttu pöördub ametiühing nüüd riikliku lepitaja poole.
«Töötüli põhjuseks ei ole erimeelsus mõnes konkreetses küsimuses, vaid tööandja üldine soovimatus kollektiivlepingut sõlmida. Läbirääkimiste käigus ei jõutud isegi ametiühingute esitatud projekti arutamiseni, vaid diskuteeriti selle üle, miks peaks kollektiivleping ettevõttes üldse olema,» teatas Põhja Elektrivõrkude Ametiühingu esimees Liilia Peramets BNS-ile.
Eesti kaubandus-tööstuskoda tegi rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära praeguselt 30 sendilt 45 sendini kilomeetri kohta ning maksimaalselt praeguselt 335 eurolt 500 euroni kuus.
Isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise piirmäära tõstmine 30 sendilt 45 sendini kilomeetri kohta ning maksimaalselt praeguselt 335 eurolt 500 euroni kuus on kaubandus-tööstuskoja kauaoodatud samm, sest juba 2022. aastal tehti rahandusministeeriumile sarnane ettepanek.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609234278/kaubanduskoda-soovib-isikliku-auto-toosoitude-huvitise-maara-tousu
Kuigi Eurostati andmete kohaselt oli Eesti haridussektori palgakasvu tempo Euroopa Liidu võrdluses aastatel 2020–2022 kuuendal kohal, toob Citadele panga ökonomist Aleksandr Izgorodin välja, et Lätis ja Leedus tõusis haridussektori palk samal perioodil Eestist kaks korda kiiremini.
Eurostati viimased andmed Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide õpetajate palkadest pärinevad aastast 2022. Toona laekus info 24 liikmesriigist – Prantsusmaa, Malta ja Holland jätsid andmed esitamata. Kahe aasta eest oli keskmine brutotunnitasu haridussektoris Leedus 11,6 eurot, Eestis 11,4 eurot ja Lätis 8,2 eurot.
Page 51 of 1608
