Kultuuriminister Heidy Purga ütles Vikerraadios, et kultuuritöötajate sissetulekut arutatakse riigieelarve kokkupanekul koos teiste riigitöötajate, näiteks õpetajate, politseinike ja meedikute palkadega.

«Minu teada ei ole olnud aastaid, kus oleks ühte ühiskonnagruppi või ameteid kuidagi teistele eelistatud,» ütles Purga. Ajakirjaniku märkuse peale, et õpetajad said sellel aastal palgatõusu, kuid kultuuritöötajaid mitte vastas Purga: «Õpetajate palkade tõusuks oli valitsus lubanud varasemalt nii diferentseerimisfondiks kui eestikeelsele õppele üleminekuks.»

Rahandusministeeriumis koostatakse ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise ehk ettevõtluskonto muudatused.

Ettevõtluskonto kasutamine lisatulu teenimisel on muutunud üha populaarsemaks, kuid konto piirmäärad on ajale jalgu jäänud.

Meie töökohal on kogu aeg probleeme otsese ülemusega, kes karjub ja aeg-ajalt solvab alluvaid. Ühele töötajale, kes vastu vaidles, anti käsk vabatahtlikult lahkuda. Kuidas tõendada, et tegu on töökiusuga? Kas see loeb, kui tema ähvardused lindistada, küsib Maalehe lugeja.

Vastab tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Jaana Vaus Madureira Silva.

Töökiusamine võib muu hulgas seisneda töötaja(te) avalikult alandamises või solvamises ning psüühilise tervise kahjustamises karjumise, sõimamise või ähvardamise näol. Töökiusamise tuvastamiseks peavad negatiivsed tegevused (ebameeldiv ja alandaval viisil kohtlemine, vaenulik ja ebaeetiline käitumine) esinema korduvalt pikema aja vältel (Tallinna Ringkonnakohtu 2019. aasta otsus nr 3-17-164 p 30).

Edasi loe: https://maaleht.delfi.ee/artikkel/120221624/jurist-vastab-kas-tookiusu-tohib-toendada-vestluse-lindistamisega

Täna keskpäeval algas Tartus Raekoja platsil õpetajate streigi toetuseks meeleavaldus, kuhu tuli sadu pedagooge ja streigi toetajaid. Meeleavaldusele tulnud õpetajate sõnul tekitab neile rahast suuremat muret suur koormus.

Veerand tundi enne meeleavalduse algust oli raeplats saginat täis, plakatitega inimesi liikus väljakule igast suunast. Meeleolu oli valdavalt rahulik, kuid õhus oli tunda ootusärevust.

Möödunud aasta oktoobritormi ajal ootasid elektrikud kõneootejärjekorras kuni kolm tundi. Elektrilevi lubab, et probleemid on möödanik.

„Kolmetunnised ooteajad olid äärmuslikud, aga keskmiselt said meeskonnad tööpäevast töötada 60–70%, ülejäänud aeg kulus töökäskude ootamisele,“ ütleb Eesti elektritööde ettevõtjate liidu (EETEL) tegevjuht Kaarel Jänes möödunud aasta oktoobritormi kohta. Samal ajal oli üle Eesti tuhandeid elektrita majapidamisi, kus inimesed ootasid voolu taastamist päevade kaupa. Elektrilevi saatis välja teateid, et meeskonnad töötavad palehigis ja kiiremini elektrit tagasi ei saa.

Edasi loe: https://epl.delfi.ee/artikkel/120264365/elektrilevi-ei-suuda-rikkemeeskondi-juhtida-ja-kuni-kolmandik-elektrikute-tooaega-laheb-tuhja