Articles
Tööinspektsioonile kirjutas kaubanduskeskuse riidepoe klienditeenindaja, kes kurtis, et tema ülemus ei luba tal müügisaalis istuda. Kas selline käitumine tööandja poolt on seaduslikult õigustatud?
Loe lähemalt: https://tarbija24.postimees.ee/6896444/lugeja-kusib-kas-klienditeenindajal-on-oigus-tool-istuda
Huvi viipekeele õppimise vastu on, ent vajadus tõlkide järele on ikkagi kaks-kolm korda suurem.
Hinnangute kohaselt valdab Eestis viipekeelt u 4500 inimest. Neist 1500–2000 on kurdid ja vajavad kõnelejate maailmaga suhtlemiseks tihtipeale tõlkide abi. Eesti viipekeele tõlkide ühingu presidendi Regina Paabo sõnul on Eestis 36 kutselist ja/või diplomeeritud viipekeele tõlki, neist on kaks kurti viipekeele tõlki ja üks vene viipekeele tõlk. Ent vajadus tõlkide järele on umbes kaks-kolm korda suurem ega paista paraku vähenevat. Miks?
Edasi lugemiseks:
https://epl.delfi.ee/uudised/viipekeele-tolkide-tuhimik-vajab-taitmist?id=88887605
Paavo Heil, värbamisagentuuri Brandem juhatuse liige
ERR-i portaalis kirjutati, et haigushüvitiste süsteemi muutmine nii, et haigusleht oleks juba esimesest päevast peale tasustatud, võtaks haigekassa eelarvest täiendavalt 20 miljonit eurot aastas. 20 miljonit eurot on aga väga väike summa võrreldes kasudega, mida selline hüvitamise muudatus endaga kaasa tooks, leiab Paavo Heil.
Edasi loe:
https://www.err.ee/1032738/paavo-heil-kas-haige-tootaja-on-lisakulu-voi-on-terve-tootaja-lisatulu
„Kas see on seaduslik? Kas maksuamet üldse lubab sellist asja? Ei luba ju?” Soome päritolu kullerifirma Wolt Eesti tegevjuht Liis Ristal oli väga üllatunud, kui kuulis, et toidu kojukandeteenuse turul Woltile konkurentsi pakkuv Eesti firma Bolt ei maksa oma kullerite tasult tööjõumakse. Ent Ristal eksis. Maksuamet lubab seda. Tegemist on ühele sektorile tehtud erandiga, mille põhjendatus tekitab küsimusi.
Edasi lugemiseks:
https://epl.delfi.ee/uudised/uskumatu-soodustus-jagamismajanduses-jaeti-maksumaksmine-vabatahtlikuks?id=88878735
Eestis on küll Euroopa Liidu riikide üks suhteliselt kõige väiksem miinimumpalk, kuid nii väikest töötasu saavate inimeste osakaal kõigist töötajatest on ka üks EL-i väiksemaid, selgub Eurostati avaldatud ülevaatest.
Eesti praegune minimaalne kuupalk on 584 eurot, mis on Euroopa Liidu riikide seas, kus alampalk on ametlikult kehtestatud, tagant poolt kaheksas. Nominaalselt väiksem miinimumapalk on Bulgaarias (312 eurot), Lätis (430), Rumeenias (466), Ungaris (487), Horvaatias (546), Tšehhis (575) ja Slovakkias (580). Eestist suurem on see näiteks Leedus (607), Poolas (611), Portugalis (741), Kreekas (758) ja Sloveenias (941). Kõige kõrgem - 2142 eurot - on miinimumpalk Luksemburgis.
Edasi loe:
https://www.err.ee/1032105/eesti-alampalk-on-kull-suhteliselt-vaike-aga-seda-saavad-ka-vaga-vahesed
Page 472 of 1608
