Articles
Koalitsioon on pensioni teise samba reformi puhul kokku leppinud seni tähelepanuta jäänud nüansi, et kui kogutud raha investeerimiskontole kanda, jätkab riik nelja protsendi maksmist lisaks inimese enda kogutavale kahele protsendile brutopalgast.
Praegune kogumispensioni süsteem näeb ette, et töötaja maksab oma brutopalgast kaks protsenti pensionifondi ning riik lisab sellele töötaja palgalt arvestatava 33 protsendi sotsiaalmaksu arvelt neli protsenti.
Pärast järgmisel aastal käivituvat pensionireformi tekib võimalus teisest sambast lahkuda ja kogu raha välja võtta, kuid samuti saab kogutud raha kanda investeerimiskontole. Viimasel juhul jätkub ka 4+2 protsendi süsteem.
Edasi loe err.ee
Technopolis Ülemiste AS tellitud ja Eesti Uuringukeskuse korraldatud töökeskkonna uuringust selgus, et tegelikkus ja nägemus ideaalsest töökeskkonnast erineb Eesti elanike seas oluliselt. Avatud kontoris töötamine ei ole paljudele meelt mööda ning enim häirib töökoha juures veedetud aja arvestamine.
Loe lähemalt: https://majandus24.postimees.ee/6762178/uuring-eesti-elanike-nagemus-ideaalsest-tookohast-on-kaugel-tegelikkusest?_ga=2.160809021.1848496601.1566979416-1667673634.1559723378
Ei tohi lõputult inimeste kannatlikkusega mängida ja kurva näoga seletada, et meil ei jätku töötajaid, nagu Eestis on tehtud juba õige mitu aastat.
Eestis on tööjõupuudus muutunud enamikku ettevõtlust haaravaks epideemiaks, millele ei näigi olevat muud lahendust peale massilise immigratsiooni või lollide robotite. Üks võimalus on siiski veel – äkki lähtuks lihtsalt meie riigi ja rahva tegelikust suurusest?
Seisin hiljuti Pärnu ühe kaubanduskeskuse toidupoe hiiglaslikus, paarikümnest ostukorvist koosnevas sabas. Samasugune järjekord oli moodustunud kõrvalasuvate iseteeninduskassade juurde. Viimasel ajal toidupoodi minnes on mul üha enam tunne, et naasnud on mingisugune äraspidine nõukogude aeg – kui toona tekkisid järjekorrad seetõttu, et kaupa polnud, ehkki poes müüjaid oli, siis nüüd on poes küll kaupa, aga pole teenindajaid.
Üksiti olen nüüd päriselus näinud, kuidas ainus tavakassas istuv teenindaja üritab samal ajal ka iseteeninduskassat käigus hoida: aeg-ajalt kargab toolilt kui piksenoolest tabatu ja sööstab sinna, annab nõusoleku alkoholi osta ning hüppab siis tagasi oma lindi taha. Minu ema seisis Pärnu supermarketis täiesti tühja kalaleti ees ning sai oma küsivale pilgule vastuse, et kalaletis töötav inimene ei saanud sel päeval tööle tulla.
Edasi loe
https://epl.delfi.ee/arvamus/nils-niitra-kui-pole-muujaid-tuleb-osa-poode-lihtsalt-kinni-panna?id=87221811
Aastast 2018 muutus maksuvaba tulu arvestus. Et vältida tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu juurde tasumist, on vaja pöörata rohkem tähelepanu sellele, milliseid tululiike arvestatakse maksustatava aastatulu hulka. Üheks maksustatavaks tuluks on vanemahüvitis, mille arvestuspõhimõtted tänavu 1. septembrist muutuvad.
Edasi loe sekretar.ee
Parim välistudengite praktikakoht on Pärnu Haigla, kes juba aastaid on praktikabaasiks meditsiinvaldkonna, kuid ka muude erialade välisüliõpilastele.
Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul õpib Eesti ülikoolides sadu välismaalasi, kes võiksid pärast lõpetamist Eestisse tööle jääda ja meie spetsialistide põuda leevendada. „Napi eesti keele oskuse tõttu on neil aga tihti raske õpingute ajal praktikakohta leida ja nõnda Eestis töötamise kogemust saada,“ ütles Aas. „Pärnu Haigla on välja töötanud toetava süsteemi, kuidas välistudengeid kaasata. Ja muidugi on nad ka Eesti õppurite jaoks väga tugev praktikabaas.“
Edasi loe aripaev.ee
Page 538 of 1608
