Articles
Igal ettevõttel tuleb hiljemalt esimese kvartali lõpuks ehk 31. märtsiks koostada ja töötajatele teatavaks teha jooksva aasta puhkusegraafik. Kuid miks seda üldse teha tuleb?
Ühelt poolt on see töölepingu seadusest (TLS) tulenev nõue (paragrahv 69, lõige 2), aga teiselt poolt aitab see oluliselt lihtsustada ette
võtte tööde planeerimist.
Artikkel jätkub, edasi loe originaalis sekretar.ee
PM Tarbija
Lugeja pöördus tööinspektsiooni poole küsimusega, kas tööandja peab töötajale puhkust andma enne puhkuse ajakava kinnitamist?
Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Anneli Lepik:
Uue aasta puhkuste ajakavad on koostamisel ning töötajail on taas tekkinud küsimusi oma õiguste osas puhkuse kasutamisel. Töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja hiljemalt märtsi lõpuks koostama puhkuse ajakava. Kavasse peab olema märgitud põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus, kuid vajadusel ka muud seaduses ettenähtud puhkused, näiteks õppe-, lapse-või mõni muu puhkus.
Artikkel jätkub, edasi loe postimees.ee
Kontoritööd tehes möödub tihtipeale terve tööpäev laua taga. Seetõttu on töölaua valgus väga oluline. Tähtis on jälgida, et laud oleks just piisavalt valgustatud.
Keskkond ei tohiks olla liiga pime, sest arvutiekraani heledus ja ümbritsev hämarus tekitavad omavahel kontrasti, mis koormab silmi. Samas ei tohiks töölaud olla ka ülevalgustatud, sest liigne eredus väsitab samuti silmi. Väsinud silmadest on peavalud kerged tekkima. Sobiva töökeskkonna tagamiseks on seetõttu lauavalgustid väga olulisel kohal.
Artikkel jätkub, edasi loe originaalis sekretar.ee
Möödunud nädalal teostasid maksu- ja tolliameti (MTA) ametnikud vaatlusi mitmetes ümbrikupalga riskiga majutus- ja toitlustusettevõtete tegevuskohtades. Kontrollitud 18 asutuse 85 töötajast vaid kolm ei olnud töötamise registris registreeritud, kuid pooltele ettevõtetele jätkab amet nõu andmist, et nad saaksid võimalikud maksuriskid maandada.
MTA suurema tähelepanu all oli lisaks töötamise registreerimisele ka ettevõtete käibearvestus ja tegevuskoha kassasüsteem, mille kaudu saab amet tuvastada võimalikku käibe varjamist ja hinnata sularaha osakaalu ettevõttes. Just varjatud käibe arvelt tavaliselt ümbrikupalkasid makstaksegi.
„On väga positiivne, et töötamise registreerimisega praktiliselt muresid Tallinna majutus- ja toitlustusasutustes ei esinenud. Kuid kindlasti aitame ettevõtete maksuasjades mõnevõrra detailsemalt veel erinevad riskid üle vaadata, et ka muud asjad korras oleksid,“ rääkis MTA maksuauditi üksuse juht Oscar Õun.
„Jätkame vaatluste tegemist ning ettevõtjate nõustamist ümbrikupalkade teemal üle kogu Eesti. Valdav enamus ettevõtjaid käituvad ju korrektselt ning maksavad oma töötajatele ametlikku palka, meie ülesanne on neid ettevõtjaid ebaausa konkurentsi eest kaitsta,“ lisas ta.
Vaatlusi viidi läbi Tallinna kesklinnas ja Lasnamäel paiknenud majutus- ja toitlustusettevõtete tegevuskohtades, eesmärgiga kontrollida töötajate nõuetekohast registreerimist töötamise registris, koguda teavet ettevõtete sisemise töökorralduse ja võimaliku ümbrikupalga maksmise kohta, samuti juhtida äriühingu ja töötajate tähelepanu ümbrikupalga maksmise kahtlust tekitavatele näitajatele.
Mitmes kohas oli vaatlustele kaasatud ka liikuvkontrolli ametnikud, kes kontrollisid võimalikke aktsiisiriske. Võimalik rikkumine tuvastati vaid ühes tegevuskohas, täpsemad asjaolud selgitatakse välja algatatud menetluse käigus.
24.01.2018
Eesti suur palgaerinevus meeste ja naiste vahel tuleb naiste põhjendamatult madalast palgaootusest ja vähesest julgusest suuremat palka küsida, kirjutab Talentest.ee tegevjuht Karin Kustavus.
Huumoriga Eesti rahvuskalaks tituleeritud palgalõhe väga naljakas tegelikult ei olegi. Kuigi statistikaameti analüüsid näitavad, et sooline palgalõhe on kolmandat aastat vähenenud, olles 2016. aasta oktoobris 20,9%, siis selle veidigi optimistliku langustrendi rebib tagasi maa peale Eurostat, mille kohaselt on palgalõhe oluliselt suurem – 26,9% (2017).
Artikkel jätkub, edasi loe originaalis sekretar.ee
Page 736 of 1608
