Articles
Siiri Liiva
reporter
Möödunud kolmapäeval valitsuselt heakskiidu saanud ja parlamendile esitatud järgmise aasta riigieelarvega kaasneb terve rida muutusi, mis suuremal või vähemalt määral mõjutavad ka tavainimese rahakotti
Järgnevalt on toodud ülevaade nii nendest muudatustest, mis peaks inimestele rohkem raha kätte jätma, kui ka nendest, mis hakkavad senisest enam raha neelama.
Artikkel jätkub edasi loe originaalist Postimehest.
Portaalid cv.ee ja tahanpuhata.ee viisid septembris läbi Eestlaste puhkuseharjumuste uuringu, milles osales 1204 inimest. Uuringust selgus, et kolmandik suvel puhanuist (31,4 %) pidid puhkuse ajal tegelema tööasjadega ning enam kui pooled tööinimestest tundsid tööle naastes, et on puhanud vaid osaliselt.
Oma puhkuse jagas Eesti ja piiritaguse ajaveetmise vahel 34,5 % vastanuist. Ainult välisreisi kasuks otsustas 14,1% suvel puhanuist. Viimastel kuudel ei puhanud viiendik (18,7 %) tööealisest elanikkonnast - neid ootavad ilmselt talvised puhkusemõnud kas mõnes soojas kliimavöötmes, spaades või lumistel mäetippudel alles ees.
Puhkuse ajal vastas aga tööalastele telefonikõnedele 18,9 % puhanuist; arvuti võttis aga puhkusele tööasjade ajamiseks kaasa 13,4 % töötajaist.
Paaril korral pidi puhkuse ajal ka töölt läbi käima ja seal tööasjadega tegelema tervelt 6,9 % puhkajaist. Aktiivselt tööasjadesse sekkumise tõttu sai korraline puhkus rikutud 2 % küsitlusele vastajatest ning 1,7 % katkestati puhkus kriitiliste töökohustuste tõttu.
Puhkuselt tagasi tööle naastes tundis end täiesti puhanuna 29,5 % küsitluses osalenutest. Enam kui pooled (51,1%) tundsid, et nad on puhanud vaid osaliselt. Pea viiendik (19,4 %) vastanuist tunnistas, et nad ei tundnud end peale puhkust puhanuna.
Kõige tavapärasemaks suvepuhkuse perioodiks oli alla ühenädalane puhkus (28,2% vastanuist), millele järgnes kahenädalane puhkus (27,3%). Kümnendik (9,9 %) nautis suve tervelt neli nädalat jutti. Kõige vähem levinuks osutusid kolmenädalased puhkused (8,1 %) ja pikemad kui kuuajased puhkused, mida lubas endale 4,1 % puhanuist.
Ühe- või mitmepäevase lühireisi võtsid ette pea pooled suvel puhanuist (45,7 %), sellele järgnes kodune puhkus (38,9%) ja pikem puhkusereis (35,9 %).
Looduses puhkamist eelistas pea kolmandik puhkajaist (27,1 %), ekskursioonie sisaldaval reisil käis 15,5 % neist vastajaist, kes endale puhkust lubada said. Vähem vastajaist tegi puhkuse ajal majapidamistöid (13,6 %) või nautis muul viisil kultuuripuhkust (13 %).
Tele2 personalijuht Helena Evert räägib, et värbajad vaatavad järjest enam kandideeriva inimese sotsiaalmeedia profiili, ja hoiatab asjade eest, mida ei tohiks mingil juhul postitada.
Helena Everti sõnul ei keela Eesti seadused tööandjal uurida kandidaadi tausta avalikest allikatest nagu sotsiaalmeedia. „Kui seda tehakse, siis peaks ka inimest andmete kogumisest teavitama,” ütles Evert.
Artikkel jätkub, edasi loe originaalis sekretar.ee
Kristi Leppik,
Columbus Eesti personalijuht
Öeldakse, et lihtne must-valge A4 formaadis töökuulutus on iganenud ning sellest enam ei piisa heade ja kompetentsete inimeste värbamiseks. Kõige tähtsam ning olulisem värbamismäng ja konkureerimine tööturul toimub hoopis kuskil mujal, kui pelgalt töökuulutuses, kirjutab Columbus Eesti personalijuht Kristi Leppik.
See mäng algab juba enne kuulutust ja parimal juhul ei lõppe kunagi. Ei, seda mängu ei juhi suurettevõtted ega personalifirmad, seda juhivad hoopis iga ettevõtte praegused töötajad – nende sõna maksab. Ja miks? Sest keda sa rohkem usaldad, kas potentsiaalse uue tööandja ilusat juttu töövestlusel või tuttavat, kellega eile käisid lõunal ning kuulsid teda kiitmas ettevõtet, kus ta praegu töötab?
Loomulikult on oluline ka töövestlusel räägitu, inimese sobivus ametikohale ning veel palju muud, kuid kes keda tegelikult värbab? Kas tööandja võtab tööle kandidaadi või vastupidi – kandidaat värbab endale tööandjat?
Artikkel jätkub, edasi saab lugeda originaalis Ärilehest,
Rivo Veski
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Delfi Kasulik kirjutas möödunud nädala neljapäeval sellest, milline saab olema maksuvaba miinimumi tõusust tulenev palgatõus uuel aastal. On aga üks osa töölepinguid, kelle omanikud sellest rõõmust osa ei saa.
Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis nimetas seda kavalaks ringiks: riik annab kõigile madalapalgalistele pealtnäha heldelt palka juurde, kuid võtab järgmisel aastal varuga tagasi. „Maksimaalne kaotus lõppeva aastaga võrreldes ei saa uuel aastal olla suurem kui 38 eurot kuus. Küll aga võib tekkida olukord, et inimene saab 500 eurot maksuvabalt kätte ja peab siis maksimumi hiljem korraga tagasi maksma. Ta saab kõigepealt 100 eurot ja siis maksab 138 eurot tagasi. See on see ebameeldiv pool,” tõi Lehis esile.
Artikkel jätkub ...
Edasi loe originsslist
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/vaheraagitud-konks-seaduses-inimesed-kellel-on-uht-kindlat-tuupi-tooleping-ei-saa-uuest-aastast-sentigi-palka-juurde?id=79695892
Page 758 of 1608
