Articles
Toimetaja Romet Kreek
majandustoimetuse reporter
Riigikogu algatas eelnõu, millega taastatakse juhatuse liikmete võimalus võtta end töötuna arvele ning saada töötuskindlustushüvitist, kirjutab Äripäev.
Muudatuste eesmärk on viia tööturuteenuste ja -toetuste seadus kooskõlla põhiseadusega ehk tagada sotsiaalne kaitse töö kaotamise korral neile juhatuse liikmetele, kes lisaks äriühingu juhtimisele tegid muud tööd, kuid on selle töö kaotanud.
Juhatuse liikmel tekib õigus end töötuna arvele võtta ning saada töötuskindlustushüvitist, kui ta täidab kolme tingimust:
- juhatuse liige ei saa oma ülesannete täitmise eest tasu;
- tal on vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- ta ei ole lahkunud viimasest töö- või teenistuskohast omal algatusel ega poolte kokkuleppel ega ole ise põhjustanud töö kaotust.
Eelnõuga võimaldatakse töötuna arvele võtta ka füüsilisest isikust ettevõtjal ning füüsilisest isiku ettevõtja ettevõtte tegevuses osaleval abikaasal, kui FIE ettevõtte tegevus on peatatud või hooajaline tegevus on lõppenud ning ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
Muudatused plaanitakse jõustada 1. jaanuarist.
Loe pikemalt Äripäevast.
http://www.aripaev.ee/uudised/2017/10/26/juhatuse-liikmed-saavad-peagi-end-tootuna-arvele-votta
PwC Eesti maksukonsultatsioonide osakonna juht Hannes Lentsius selgitab, millised tulud lähevad alates 2018. aasta jaanuarist maksustatavate tulude arvestusse ja millised mitte ning millal esitada tööandjale maksuvabastuse muutmise avaldus.
Edasi loe Raamatupidaja.ee
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu selgitab, milline leping sõlmida tööampsu korral.
Küsimus: Viimasel ajal on mitmed minu tuttavad teinud ühe- või mitmepäevaseid tööampse. Kuna see on minu jaoks uus, kuid tundub huvitava võimalusena lisaraha teenimiseks, siis otsustasin ka proovida. Olen kuulnud, et sõlmitakse töövõtuleping. Ma ei ole varem selle lepingu alusel tööd teinud. Kas see erineb kuidagi töölepingust?
Vastab Meeli Miidla-Vanatalu, Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja: Tööampsu tegemine eeldab, et teate valdkonnast midagigi ehk lähete oma teadmiste ja oskustega kellelegi appi teenuse osutamise kokkuleppe raames. Mis omakorda tähendab, et teid ei pea enam keegi töö tegemiseks välja õpetama, vaid pakute ise konkreetset teenust (kuigi eraisikuna). Siit ka pakutava lepingu valik ehk töövõtuleping konkreetse tellimuse täitmiseks.
Edasi loe Raamatupidaja.ee
Reet Pärgma
reporter
Õiguskantsler Ülle Madise pöördus riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Helmen Kütti poole, sest töötuskindlustushüvitise arvutuskäik jätab ebaõiglasesse seisu need, kes on töötanud mõne aja Euroopas.
Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kes küsis töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamise kohta neil juhtudel, kui inimene on töötanud nii Eestis kui ka Euroopa Majanduspiirkonnas või
Ðveitsis. Nimelt võib hüvitise arvutamise valemi järgi kujuneda Euroopas töötanud inimese hüvitis oluliselt väiksemaks, kui sel inimesel, kes töötas Euroopast väljaspool või otsustas samal ajal üldse mitte töötada.
Hüvitise suurus sõltub igaühe keskmisest töötasust. Töötuskindlustuse seaduse järgi makstakse hüvitist esimesel sajal päeval 50% ja edasi 40% inimese keskmisest töötasust.
Artikkel jätkub, edasi saab lugeda Ärilehest.
Suuremat palka saab see, kes palgatõusu ootamise asemel ise seda otsima läheb, kirjutab Fontese partner Irja Rae.
Kuidas saada paremat palka? Üks võimalus on teha oma tööd nii hästi kui oskad ja töötada ettevõttes, kus palku igal aastal üle vaadatakse ja mõne protsendi võrra tõstetakse. Kui selline mõõdukas palgakasv töötajat ei rahulda ja talle tundub, et tööandja ei väärtusta tema panust piisavalt, tuleks leida uus tööandja. Iga 3–5 aasta tagant tööandjat vahetav töötaja teenib 50-aastaselt pea 50% rohkem kui see, kes seda ei tee ja on ennast ühe tööandjaga sidunud.
Selline „riskikäitumine” eeldab selliste oskuste olemasolu, mis on turul kõrges hinnas ja võimaldavad oskajal inimesel soovi korral tööandjate vahel liikuda. Kindlasti võib tekkida tagasilööke – näiteks töötajal ei õnnestu varasemast kõrgema palgaga uues kohas alustada, kuid pikas ajaperspektiivis on see kuni praeguse hetkeni end ära tasunud.
Artikkel jätkub, edasi loeoriginaalis http://www.sekretar.ee/uudised/2017/10/23/kuidas-saada-paremat-palka
Page 753 of 1608
