Siim Kabrits

Töö kaotamine pole kunagi lihtne. See tähendab kaotada võimalus kehtestada end läbi oma elukutse. See on alati ðokk, segadus ning hirm tuleviku ees. Kui aga vaadata sellele katsumusele teise nurga alt, võib see osutuda mitte tupikteeks, vaid koguni hüppelauaks, võimaluseks end paremini mõista ning alustada oma elu uuelt lehelt, vahendab Psychologies.

Töö kaotus otsekui halvab inimese. Ent järgides oma soove ja sihte võib võimaldada endale pärast pausi lülituda uute jõududega uuele tööle, mis vastab ehk enamgi inimese annetele, väärtushinnangutele ning seesmistele vajadustele. Tarvis on vaid selles selgusele jõuda.

Edasi loe arileht.ee

Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr 6000 eurot aastas ehk 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele.

2018. aastal:

aastatuluga kuni 14 400 eurot on maksuvaba tulu 6000 eurot aastas,

aastatulu kasvades 14 400 eurolt 25 200 euroni väheneb maksuvaba tulu vastavalt valemile 6000 – 6000 ÷ 10 800 × (tulu summa – 14 400),

aastatuluga üle 25 200 euro on maksuvaba tulu 0.

Video „Maksuvaba tulu 2018"

Edasi loe originaalis Maksu- ja Tolliameti kodulehelt

Reet Pärgma

Asjaolu, et viimane palgatõus oli krooniajas, ei kummita ainult madalapalgalisi maainimesi.

Eelmisel nädalal sai alguse Rakvere Lihakombinaadi töötüli ja paljusid pani ahhetama seik, et osa tapamaja töötajaid pole palgatõusu näinud euro tulekust saadik. Probleem on üldisem: ametiühingute keskliidu esimehe Peep Petersoni hinnangul võib 25% Eesti ettevõtetest leida stagneerunud palga teenijaid.

„Täna käisin rahvusringhäälingus, kus ikka veel on töötajaid, kelle palk pole euro tulekust saadik tõusnud. Miinimumpalk on pidevalt tõusnud, mis viib ära kogu raha, ja just keskmistele palkadele rohkem ei jätku,” ütles ta.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalis Ärilehest.

Mart Jesse

Sotsiaalmaksu jupitamine pole oluline, Eesti maksusüsteemi peamine probleem on töötamise ja tarbimise liigne ning kapitali ja vara alamaksustamine, on veendunud kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.

Pole vahet, kas ja kuidas sotsiaalmaksu tööandja ja töötaja vahel jagada, sest on üsna ilmne, et päeva lõpuks on vaja maksuraha pensionite maksmiseks ja tervishoiu rahastamiseks riigil kätte saada. Kui sotsiaalmaks muudetakse osaliselt töötaja maksuks, peavad selle järel palgad ju vastavalt tõusma ja tööandjate jaoks on efekt olematu.

Uskuda, et töötajad oleksid nõus näiteks poole sotsiaalmaksust ehk 16,5% oma palgast kinni maksma ilma vastava palgatõusuta, on ehk mõnevõrra naiivsevõitu. Muudatus jääks seega vormiliseks ja mõju psühholoogiliseks ning ma ei näe, et selle nimel ülemäära palju pingutama peaks. Sotsiaalmaksu lae positiivsesse mõjusse ma ei usu, küll aga on kindel, et selle mõjul vähenevad maksulaekumised.

Täispikkuses näevad seda lugu Äripäeva tellijad.

Artikkel jätkub, edasi loe originaalis Äripäevast.

Lauri Tankler

Kära lähetatud töötajate direktiivi ümber lähtub eelkõige Ida- ja Lääne-Euroopa tohutust palgavahest.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul peaks Eestis tootlikkus veel kahekordistuma selleks, et meie palgad hakkaksid järele jõudma jõukatele Euroopa riikidele. „Palgakasv saab jätkusuutlikult tulla ainult eksportivast sektorist,“ ütles ta intervjuus Delfi Briifingule. Oja sõnul aitaks sellele kaasa juhtimispraktikate muutused, haridusele keskendumine ja lihtsamalt öeldes kallimate ja keerulisemate asjade müümine välismaale.

Delfi Briifing selgitab seekord Euroopa liikmesriikide poolt kokku lepitud lähetatud töötajate direktiivi ja esitab küsimuse, et miks me ikkagi ei ole veel jõudnud palkades jõukamatele riikidele järele. Nimelt on just riikide suured palgavahed selleks põhjuseks, miks mõned Euroopa riigid soovivad takistada oma siseturgudel odava tööjõu pakkumist naaberriikidest.