Articles
PM Tarbija
Tööinspektsioon kontrollis ettevõtteid, kus on töötajatel diagnoositud tööst põhjustatud haigestumisi. Sihtkontrolli raames külastati 23 ettevõtet ning valikus oli enim tootmisettevõtteid.
Sihtkontrolli käigus pöörati esmalt tähelepanu, kas külastatud ettevõtetes on töökeskkonna riskid objektiivselt hinnatud ning kas töökeskkonna riskide vältimiseks on ka midagi ette võetud.
Viimase viie aastaga on Eestis diagnoositud 723 tööst põhjustatud haigestumist. Tööst põhjustatud haigestumisi avastatakse tavapärase töötervishoiu kontrolli käigus. Kui haigestumine jääb ravita ning töökeskkonnas muutusi ei tehta, võib tervisehäire süveneda ning järgneda võib kutsehaigus.
Tööga seotud haigestumiste statistika Eestis näitab, et enim haigestumist põhjustab füüsiline ülekoormus. Mõnel puhul on sellele kaasa aidanud töökeskkonnas esinev vibratsioon ning ebasoodne sisekliima.
Kõigis külastatud ettevõtetest oli koostatud riskianalüüs, kus oli paremini hinnatud füüsikalisi ohutegureid. Suur osa ettevõtetest alahindas aga füüsilisest ülekoormusest tekkivaid probleeme. Vähe tähelepanu oli pööratud tööstressi allikatele ning vahetusega töötamisel tekkida võivatele probleemidele. Tööinspektsioon tuletab tööandjatele meelde, et riskianalüüsi koostamine pole ühekordne tegevus, vaid seda tuleb pidevalt värskendada. Analüüsi põhjal tuleb koostada tegevuskava, et töökeskkonnas esinevaid riske maandada. Samuti tuleb töötajad saata tervisekontrolli. Kontrolli tulemusel selgub, kas ja kuidas töökeskkonda muuta, et töötajate tervist hoida.
Sihtkontrolli käigus külastati valdavalt väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid Tartumaal, Harjumaal, Saaremaal, Viljandimaal, Pärnumaal ning Jõgevamaal.
PM Tarbija
Lugeja küsib:
Töötan kullerina natuke üle aasta ja nüüd on selg hakanud valutama. Kui seljavaluga perearstile pöördusin küsis ta, kas ma olen töötervishoiuarsti juures tervisekontrollil käinud. Mind ei ole kontrolli saadetud. Ma arvasin, et see kehtib ainult arvutiga töötajatele. Kas need töötajad, kes töötavad kontorist väljaspool (nt kullerid), peavad ka läbima kontrolli töötervishoiuarsti juures?
Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:
Tööandja peab korraldama tervisekontroll töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.
Töötaja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga tööle asumise esimese kuu jooksul ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui üks kord kolme aasta jooksul. Alaealise töötaja puhul mitte harvem kui üks kord kahe aasta jooksul.
Näiteks tuleb tervisekontroll korraldada töötajale, kes peab töö käigus teisaldama raskusi (kaaluga viis ja enam kilo), tegema korduvaid liigutusi või olema sundasendis. Raskuste käsitsi teisaldamisel peab tööandja hindama riske sotsiaalministri määruse «Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded» lisas toodud metoodika alusel. Kui riskide hindamise tulemusel on riskihinne üle 10 ehk tegemist on riskitasemega 2, tuleb korraldada töötajatele tervisekontroll.
Kuna kullerite töö on seotud raskuste käsitsi teisaldamisega (nt pakkide autosse panemine ja kliendile kohale viimine), sundasendis viibimisega (nt pikka maad autoga sõites) ja korduvate liigutuste tegemisega (nt linnaliikluses pidev käikude vahetamine, korduvad kummardamised nt pakiautomaadi täitmisel või tühjendamisel jmt) peab tööandja kullerid saatma tervisekontrollile töötervishoiuarsti juurde.
Tervisekontrolli käigus hindab töötervishoiuarst töötaja terviseseisundit ja töö sobivust töötajale ning annab sellest tulenevalt vajadusel ka soovitusi töökeskkonna parendamiseks. Näiteks võib töötervishoiuarst soovitada abivahendite soetamist, et pakke ei peaks käsitsi kliendi juurde viima vaid kasutada võiks käru (vajadusel sellist, millega saaks kaupu treppidest üles viia).
Alates 4. oktoobrist 2017 on muutunud tööinspektsioonile laekunud arstiteatise tööandjale edastamise kord. Uus süsteem on vajalik isikuandmete kaitse seaduse nõuete täitmiseks ja delikaatsete isikuandmete turvaliseks edastamiseks.
Kehtiva korra kohaselt teatab arst raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirjaga) Tööinspektsiooni, esitades vastava teatise.
Tööinspektsioon teavitab seejärel õnnetusse sattunud töötaja tööandjat e-kirja teel Äriregistris märgitud üldaadressil sellest, et meile on laekunud ühe tema töötaja osas arsti teatis. Inspektsioon ei tohi seejuures delikaatsete isikuandmete kaitsmiseks avaldada kohe töötaja nime, isikukoodi ega ka õnnetuse toimimise täpset aega.
Edasi loe Raamatupidaja.ee
Suuremat palka saab see, kes palgatõusu ootamise asemel ise seda otsima läheb, kirjutab Fontese partner Irja Rae Äripäevas.
Kuidas saada paremat palka – üks võimalus on teha oma tööd nii hästi kui oskad ja töötada ettevõttes, kus palku igal aastal üle vaadatakse ning mõne protsendi võrra tõstetakse.
Kui selline mõõdukas palgakasv töötajat ei rahulda ning talle tundub, et tööandja ei väärtusta tema panust piisavalt, tuleks leida uus tööandja.
Iga 3–5 aasta tagant tööandjat vahetav töötaja teenib 50aastaselt pea 50% rohkem kui see, kes seda ei tee ning on ennast ühe tööandjaga sidunud.
Selline „riskikäitumine“ eeldab selliste oskuste olemasolu, mis on turul kõrges hinnas ning mis võimaldavad oskajal inimesel soovi korral tööandjate vahel liikuda.
Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/arvamused/2017/10/09/irja-rae-kuidas-saada-paremat-palka.
BNS
Erialasel töökohal teatud aja vältel töötamise nõue on võrdõigusvoliniku hinnangul kaudselt diskrimineeriv, kuna paneb lapsega kodus olnud naised tööturul kehvemasse olukorda.
Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Liisa Pakosta kirjutas sotsiaalministeeriumile, et on jõudnud järeldusele, et selliste ajaliste nõudmiste puhul on tegu kaudse diskrimineerimisega soo, lapsvanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu.
«See tähendab seda, et lapsevanemad – enamasti naised – satuvad tööalaselt halvemasse olukorda, kuna nad on näiteks viimase viie aasta jooksul olnud ka lapsega kodus. Ajavahemiku jooksul tehtud sooritust hinnates on tähtsaimaks seatud aga ajavahemik, mitte inimese tegelikud oskused ja pädevused, ammugi mitte inimese tegelik võimekus,» märkis Pakosta.
Kaudse soolise diskrimineerimisega on tegu siis, kui väliselt neutraalne säte või kriteerium seab tegeliku mõju alusel ühest soost isikud halvamasse olukorda kui teisest soost isikud. Näiteks töökuulutus, kus parimaks peetakse viimase viie aasta jooksul kõige enam teadusartikleid avaldanud kandidaati, seab halvemasse olukorda võimekad teadlased, kes on osa ajast olnud viimase viie aasta jooksul lapsega kodus.
Pakosta sõnul ongi sel puhul tegu kaudse diskrimineerimisega.
Page 756 of 1608
