Articles
Toimetaja Kaja Koovit
majandustoimetuse juhataja
Üle poole eestimaalasest tahab töötada püsival töökohal, võimaldab neil valida töö tegemise aega ja kohta, ning 24% näeb ennast tegemas pigem projektipõhist tööd. Vaid 16% vastajatest soovivad teha tulevikus tööd etteantud ajal ja kohas, selgub GoWorkaBiti uuringust.
Viis protsenti Eesti inimestest aga on oma optimismis meile kõigile eeskujuks ja loodavad lotovõidule ja ei plaani seega üldse tööd teha.
Ettevõtete jaoks on pideva valuteema motivatsioon ning kuidas hoida inimesi enda juures piisavalt pikalt. GoWorkaBiti kinnitusel on vastus väga lihtne. Tuleb pakkuda inimestele vabadust ise otsustada, kuidas töö tehtud saab.
Kui seda ei ole võimalik teha, siis kas palgaga saab asja kompenseerida? Jah, mingil määral on see võimalik. 38% vastajatest oli nõus valima 10% suurema palga ja loobuma paindlikkusest, sest nende jaoks ei ole see liialt suur ohverdus. Samas lausa 55% siiski loobub palgatõusust ja valib selle asemel paindliku tööaja. 11% vastajatest peab paindlikkust lausa kõige suuremaks väärtuseks, mida tööandjad pakkuda saavad (võrdluses toreda tiimi, hea palga ja põneva tööga). Samuti oli suurem paindlikkuse soov tulevikus neil, kes täna õpivad ja on alles sisenemas tööturule.
Kuidas siis peaks tegutsema need ettevõtted, kus palgaga ei ole võimalik töötajaid motiveerida ja ka töö nõuab kellast kellani kohalolekut? Vastus on, et ühes neist kahest tuleb teha muutus, et leida endale kvaliteetset tööjõudu. Muud lihtsalt üle ei jää. Kui ei ole palka võimalik tõsta, siis peab leidma võimaluse anda vabadus töötajatele ise valida tööaega ja koostada omale graafikuid.
Läbi GoWorkaBiti tööampsude on tehtud enam kui 200 000 töötundi suuresti just nendes ettevõtetes, kes selle dilemmaga maadlevad. On suur hulk inimesi, kes soovibki vaid osalise ajaga ja ise valitud graafikuga tööd teha. Suur hulk tudengeid, vanemaid inimesi ja juba graafikuga töötavaid inimesi oleks valmis lisaks oma praegustele tegemistele osalema rohkem tööturul, kui vaid oleks nende jaoks piisavalt paindlikke võimalusi.
Küsitluses osales 2848 GoWorkaBiti kasutajat vanuses 16-70, vastajate keskmine vanus oli 29 ja 85% vastajatest kuulus vanusegruppi 18-32 a. 1670 vastajat märkis elukohaks Tallinn, 330 Tartu, ülejäänud vastajad olid väiksematest linnadest ja maakohtadest. 77% vastajatest olid naised.
Toimetaja Kaja Koovit
majandustoimetuse juhataja
Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis vähendab tööandjate maksukoormust töötajate majutamisele ja transpordile. Lisaks leevendatakse vabatahtlike lähetuste väljamaksete maksustamist. Muudatused peaksid jõustuma juba juulist.
Rahandusminister Sven Sesteri sõnul on tööturg muutunud ja tööandjatel on töötajaid aina raskem leida ning seetõttu tuleb tööandjatel lubada pakkuda töötajale maksuvabalt igapäevast transporti töö ja kodu vahel või majutusvõimalust, kui igapäevane sõitmine ei ole otstarbekas.
Eelnõuga vähendatakse rahandusministeeriumi teatel tööandjate maksukulu töötajate majutamisele ja transpordile. Tööandjale antakse võimalus töötajate majutuskulusid maksuvabalt katta, kui majutus on vajalik tööandja ettevõtlusele, kulud mahuvad seadusega etteantud piirmäärade sisse, töötaja elukoht on vähemalt 50 km kaugusel töökoha asula piirist ja töötajal ei ole oma tööpiirkonnas eluaset.
Kui töökoht on Tartus või Tallinnas, siis saab seal majutamist maksuvabalt hüvitada 200 euro ulatuses ühes kuus, mujal 100 euro ulatuses. Kaubandus-tööstuskoda selgitas, et kui töötaja elab Türil, kuid tema töökoht on Tallinnas, siis saab tööandja maksuvabalt tasuda tema Tallinnas majutamise kulud kuni 200 euro ulatuses.
Veel täiendatakse töötajate transpordi maksustamise erisoodustusena käsitlemise reegleid. Enam ei käsitleta tööandja kulusid töötajate transpordile erisoodustusena, kui transport on korraldatud bussiga (M2 või M3 kategooria sõiduk). Samuti võib tööandja maksuvabalt töötaja transpordi eest, kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel asula piirist, kus paikneb töökoht. Muudatusega täpsustatakse, et transpordikulu katmine maksuvabalt peab lähtuma tööandja ettevõtluse vajadustest.
Eelnõuga muudetakse ka vabatahtlikele tehtavate väljamaksete maksustamist. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirjas olevatele ühingutele antakse võimalus maksta ühingu tegevuses osalevale vabatahtlikule ühingu heaks välismaal ülesannete täitmise eest maksuvabalt summa, mis on võrdne välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmääraga.
Eelnõuga täpsustatakse, et Euroopa Liidu struktuuritoetustest makstavaid stipendiume ei maksustata sarnaselt sõidu- ja majutustoetusega tulumaksuga.
Toimetaja Triinu Laan, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Maaleht
Lugeja küsib:
Ettevõttes on puhkuste ajakava koostamise aeg. Kuidas puhkuseid planeerida ning millega tuleb arvestada?
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Galina Kreintzberg:
Töötajal on õigus saada kalendriaastas 28 kalendripäeva põhipuhkust, mida arvutatakse ja antakse töötaja töötamise eest. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka seaduses sätestatust pikemas põhipuhkuses. Põhipuhkuse pikkus on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel ühepikkune.
Puhkuse ajakava eesmärk on anda nii töötajale kui ka tööandjale võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuse ajakava tehakse töötajatele teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul. Tööandjal tuleb puhkuse ajakavasse märkida põhipuhkus ja kasutamata puhkus, kuid sinna võib lisada ka muid puhkuseid, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne selle aegumist, so kahe aasta jooksul.
Tööandjal on õigus kehtestada ühepoolselt puhkus, võttes sealjuures arvesse töötaja mõistlikke soove. Kui tööandja määrab ise puhkuste ajakava, peab puhkuse pikkus olema järjestikused 28 kalendripäeva. Kui puhkust soovitakse osadeks jagada, tuleb selles pooltel eelnevalt kokku leppida. Tööandjal on õigus kehtestada ka kollektiivpuhkus. Näiteks talvisel perioodil, kui ettevõttel on kõige madalam töökoormus. Kollektiivpuhkuse määramiseks ei pea ettevõttel olema kollektiivlepingut.
Põhipuhkust neile sobival ajal on õigus nõuda:
• naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
• mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
• vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
• vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last (lapse koolivaheajal);
• koolikohustuslikul alaealisel (koolivaheajal).
Nendel isikutel on õigus esitada oma põhipuhkuse kasutamise soov, millega tööandja peab arvestama. See tähendab muuhulgas seda, et kui näiteks kokku on lepitud kollektiivpuhkuses, mis on talvel, on väikelapsevanemal vaatamata sellele õigus kasutada puhkust suvel, kui lasteaed kinni. Oluline on, et oma puhkusesoov oleks tööandjale esitatud enne puhkuste ajakava kinnitamist.
Kui pooled saavad kokkuleppele puhkuse osadeks jagamisel, peab vähemalt ühe puhkuseosa pikkuseks olema 14 järjestikust kalendripäeva. Lühemast kui 7-päevasest puhkusest on tööandjal õigus keelduda. Olukorras, kus töötaja võtab puhkust näiteks 5-päevaste osadena, on tegemist puhkuse kunstliku pikendamisega ja see ei ole lubatud.
Puhkusi saab töötaja kasutada vastavalt puhkuse ajakavasse märgitule. Kui tööandja ei ole ajakava koostanud, tuleb töötajal ise hoolitseda enda puhkuse kasutamise eest ning teavitada tööandjat 14 kalendripäeva varem kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kiri, kiri, SMS jne). Ajakavasse kirja pandud puhkusi saab muuta vaid poolte kokkuleppel.
Töötaja õigus ja kohustus on puhata, et hoida oma tervist. Õigust puhata peab kasutama ja kui tööandja seda ise ei paku, tuleb töötajal puhkust nõuda esitades vastav avaldus, vastasel juhul võib puhkus aeguda ja saamata jäävad ka puhkuserahad.
Puhkuse ajakava kinnitab tööandja ja tutvustab töötajatele allkirja vastu. Kõik muudatused toimuvad poolte kokkuleppel allkirja vastu edaspidiste vaidluste vältimiseks. Puhkuse ajakavasse tuleb märkida kogu kasutamisele kuuluv põhipuhkus. Töötaja ei saa põhipuhkuse kasutamisest keelduda.
Maiken Mägi
reporter
Lähenev tööintervjuu tekitab põnevust ning kindlasti püüad selle suurepäraselt läbida. Siiski võib vestlusel mitmeti ämbrisse astuda, mis su ðansid hoopis rikuvad.
Põhiline nõuanne töövestluseks on, et tasub olla ettevalmistatud, ent ühtlasi ka väga tähelepanelik, et sa vestlusel juba käsitletud teemasid kordama ei hakkaks ega midagi muud olulist kõrvust mööda ei laseks.
Karjäärisait Muse reastas neli viga, mis tööintervjuul kipuvad esinema.
Edasi loe originaalist ....
24.veebruaril tähistatakse vabariigi aastapäeva, seega on paslik meelde tuletada, et käesoleva nädala neljapäev on lühendatud tööpäev. Vaata, millised pühad langevad veel käesoleval aastal töönädalale.
2017. aastal langeb 6 riigipüha argipäevale ja 6 nädalavahetusele. Tavapäraselt on Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale, jõululaupäevale ja uusaastale eelnev tööpäev kolme tunni võrra lühem.
2017. aasta riigipühad
1. jaanuar – uusaasta (pühapäev)
24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev (reede)
14. aprill - suur reede (reede)
16. aprill - ülestõusmispühade 1. püha (pühapäev)
1. mai – kevadpüha (esmaspäev)
4. juuni - nelipühade 1. püha (pühapäev)
23. juuni – võidupüha (reede)
24. juuni – jaanipäev (laupäev)
20. august – taasiseseisvumispäev (pühapäev)
24. detsember – jõululaupäev (pühapäev)
25. detsember – esimene jõulupüha (esmaspäev)
26. detsember – teine jõulupüha (teisipäev)
Riiklikud tähtpäevad 2017. aastal
6. jaanuar – kolmekuningapäev
2. veebruar- Tartu Rahulepingu aastapäev
14. märts – emakeelepäev
14. mai - emadepäev
4. juuni – Eesti lipu päev
14. juuni – leinapäev
23. august – kommunismi ja natsismi ohvrite mälestuspäev
10. september – vanavanemate päev
22. september – vastupanuvõitluse päev
21. oktoober – hõimupäev
2. november – hingedepäev
12. november – isadepäev
16. november – taassünnipäev
Eesti lipupäevad 2017. aastal
3. jaanuar – Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
2. veebruar – Tartu rahulepingu aastapäev
24. veebruar – Eesti iseseisvuspäev
14. märts – emakeelepäev
23. aprill - veteranipäev
9. mai – Euroopa päev
14. mai – emadepäev
4. juuni – Eesti lipu päev
14. juuni – leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
23. juuni – võidupüha
24. juuni – jaanipäev
20. august – taasiseseisvumispäev
1. september – teadmistepäev
21. oktoober – hõimupäev
12. november – isadepäev
• Riigikogu või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise päev, rahvahääletuse toimumise päev ja Euroopa Parlamendi valimise päev.
Lipupäevadel heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.
Kolmel lipupäeval - iseseisvuspäeval, võidupühal ja taasiseseisvumispäeval - heisatakse lipud kõikidele elu-, äri- ja büroohoonetele. Samas on igaühel õigus heisata Eesti lipp ka teistel lipupäevadel ning ka isiklikel tähtpäevadel.
Page 794 of 1608
