Articles
Triin Ärm
Kui seni on tervishoiu kõrgkoolide lõpetajad alati haiglates avasüli vastu võetud, siis peaaegu lõpetajatel ei pruugi töölesaamine nii libedalt minna.
«Kui teemaks on õdede puudus, siis põhimõtteliselt liiguvad asjad paremuse poole,» rääkis õdede liidu president Anneli Kannus, viidates mullu novembris sõlmitud konsensusleppele, millega õdede õppekohtade arv tervishoiukõrgkoolides suureneb ning neile garanteeritakse praktikakohad ja juhendajad.
Kannuse sõnul on püütud sellist kokkulepet saavutada mitu aastat. «Konkreetne samm on ära tehtud,» lausus ta. Peagi lõpetab Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkooli umbes 230 õde. Kannuse sõnul on see väga positiivne, sest on olnud aastaid, kui lõpetajaid on kokku umbes 150.
Artiklit saab edasi lugeda originlis
http://tervis.postimees.ee/4000783/vastuolu-haiglad-vajavad-odesid-aga-vaersked-lopetajad-toeoele-ei-pruugi-saada
Reet Pärgma, reporter
ärileht.ee
2016. aastal eksiti töötamise tingimuste vastu ligi viis korda rohkem, kui aasta varem. Seadust rikkuvad tööandjad ei pööra tähelepanu tööohutusele ega tasu ausalt makse.
"Välismaalaste tööle värbamine Eestis on viimastel aastatel kasvanud," kirjutas Politsei- ja piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo juht Ivo Utsar oma Facebooki kontol.
"Seaduslikult vormistatud töötamine on tervitatav – see on abiks valdkondades, kus meil endil töökäsi napib. Paraku kasvab ka selliste tööandjate hulk, kes välistööjõu värbamisel loodavad kergemat teed pidi minna ning seadust rikuvad. Kui 2015. aastal menetleti Põhja prefektuuris üheksat juhtumit, kus eksiti Eestis töötamise tingimuste vastu, siis mullu oli menetluses juba poolsada rikkumist."
"2016. aasta juhtumitele tagasi vaadates näeme uut trendi. Varasemalt oli probleemiks, et meie kohalikud mittekodanikud rikuvad töötamistingimusi ning vaid üksikutel juhtudel ei pidanud kolmandast riigist pärit kodanik töötamise vormistamisest kinni. Mullu täheldasime, et meile tullakse harilikult viisaga, misjärel asutakse ebaseaduslikult tööle," kirjutas ta.
"Neil töötajatel aga on puudu elamisluba töötamiseks või siis on lühiajaline töötamine registreerimata ning seda omakasu nimel. Kuid see kõik tuleb välja. Eelmise aasta kontrollkäike planeerides ja läbi viies pöörasime tähelepanu objektidele, kus oli suurem vajadus lihttööjõu järele ning spetsiifiliste oskusteadmistega töökäsi pole nii palju vaja."
"Ent ebaseadusliku töötamise või töötingimuste rikkumisega kaasnevad tihtipeale ka muud õigusrikkumised. Seadust rikkuvad tööandjad ei pööra tähelepanu tööohutusele ega tasu ausalt makse. Küsitav on ka töö kvaliteet. Peale selle tekitavad sellised ettevõtted meie tööturul ebaausat konkurentsi. Mitmel juhul oleme aidanud ebaseaduslikult töötavaid inimesi, sest ahne tööandja poolt võimaldatud elamistingimused on ebainimlikud. Rippuvad elektrijuhtmed ja tuleohutusnõuetele vilistamine muudavad majutuskohad eluohtlikuks."
"Selle aasta üheks eesmärgiks on pöörata rohkem rõhku ja kontrollida, kas seaduslikul alusel riigis viibivate välismaalaste töötamise tingimusi täidetakse. Nii tõmbame pidurit seadusliku rände väärkasutamisele. Kontrollkäikudel pöörame jätkuvalt tähelepanu nii välismaalaste riigis viibimise seadusliku aluse olemasolule kui ka neile makstavale palgale ja lühiajalise töötamise registreerimise kohustuse nõuete täitmisele," kirjutas Utsar.
Reet Pärgma, reporter
ärileht.ee
Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul muutub alates märtsist palgamakseid tehes maksude deklareerimine automaatseks.
"Lähemal on koostööprojekt LHV pangaga, et palgamakseid tehes saaks samal ajal maksuarvestus ka tehtud. Mõte on hästi lihtne – meil on ligikaudu 36 000 ettevõtet, kelle igakuised maksud on seotud ainult tööjõumaksudega. Ehk nad maksavad palka ja nad pole käibemaksukohuslased," rääkis Reitmann.
Hetkel hakkab uuendus tööle vaid LHV pangast makseid tehes, kuid läbirääkimised käivad ka teiste pankadega.
"Suhtlemine riigiga toimub kord kuus, 10. kuupäeval, kui ettevõte peab deklareerima maksud ja need ära maksma. Lähtudes teenuse lihtsusest tekkis mõte, et palgamakse sooritamise hetkel võiks kohe ära toimuda ka maksuarvestus. Pangas ülekannet tehes kirjutatakse nagunii, kellele makse läheb. Sinna tuleks lisada linnuke, et tegemist on palgamaksega ja sellel hetkel toimub süsteemide vahel suhtlus, kus antakse pangale teada, kui palju tuleb makse maksta. Rohkem ei pea deklaratsioone eraldi esitama."
"Toode peaks valmima märtsis ja on osa suuremast plaanist kaotada süsteemis ebavajalik bürokraatia," rääkis ta.
Ümbrikupalgad on jätkuvalt murekoht
Reitmanni sõnul on MTA võtnud eesmärgiks enne nõustada ja siis kontrollida. "Õhus on olnud töösuhete varjamise teema tõstatus ja jälgimine. See tähendab, et oleme võtnud ettevõtetega ühendust ja selgitanud, mis on õige praktika. 900 ettevõtet oleme läbi helistanud ja kolme puhul on olnud vaja alustada kontrolli. Ei tasu karta karistavat kätt. Meie eesmärk on ka see, et asjad saaksid korda."
Suur murekoht on jätkuvalt ümbrikupalgad. 2016. aastal vähenes osalise ümbrikupalga maksmisest tulenev hinnanguline maksukahju aastases võrdluses 1,4 mln eurot ehk 52,3 miljoni euroni. Osalise ümbrikupalga vähenemine on positiivne trend, kuid riskikohana võib tähendada ka töötajate liikumist 100 protsendilise illegaalse töötasu peale.
Reet Pärgma, reporter
ärileht.ee
Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Rivo Reitmanni sõnul on arvestanud 7 miljoni euroga, et katta valitsuskoalitsiooni esitatud maksumuudatustest tingitud tehnoloogilised uuendused.
"Vaadates maksusüsteemi muudatusi kõikides deklaratsioonides, siis seal on vaja väga palju arendada. Kõik nüansid tuleb viia tehnoloogiasse sisse, et inimene ei peaks neile ise mõtlema. Kuna meie süsteemid on keerukad, siis me ei saa muuta ühte deklaratsiooni osa ja jätta kõik muu puutumata. Meil on terve aasta paksult täis tehnoloogilist arendamist," rääkis Reitmann.
"Seda, kui palju lähevad tehnoloogilised uuendused logu riigis tervikuna maksma, tuleb küsida rahandusministeeriumi käest. Meie oleme hinnanud kuskil 7 miljonit eurot, millega saaks kõik tehtud. Sinna hulka kuulub ka inimeste teadvustamine ja nõustamine."
"Me tahame järjest rohkem hakata tegema selgitustööd. Mida suurem hulk muudatustest läheb eelnõudesse ja selgub rohkem detaile, seda rohkem saame meie hakata selgitama inimestele, et mis siis täpselt muutub," rääkis ta.
"Lisaks kaaneb aktsiisimuudatuste tõttu monitooring piirikaubanduse osas. Oluline on, et piirikaubanduse maht ei suureneks. Me monitoorime, kui tihti käiakse lühiajaliselt üle Läti piiri ja palju salakaupa sisse tuleb," ütles Reitmann.
Maiken Mägi
reporter
Töövestlusel tasub meeles pidada, et intervjueerid potentsiaalset tööandjat täpselt sama palju kui tema sind, sest soovid ju samuti töökohta, mis ootustele vastaks.
Küsimustest on kasu eriti siis, kui sul on kaalul mitu võimalikku töökohta ning pead valiku tegema just selle alusel, milline tööandja tundub kõige usaldusväärsem ja meeldivam. Karjäärisait Muse pakub välja mõned küsimused, millega saad intervjueerijalt veidi tööalast infot välja pigistada.
Kas tegu on uue positsiooni või äsja vabanenud töökohaga (ja miks)?
Pole haruldane, et mõnes ettevõttes vahetuvad töötajad eriti kiiresti. Üldjuhul on selleks ka oma põhjus, miks tööandja ei suuda oma inimesi püsivana hoida – kas madal palk, kehvad töötingimused, ebameeldiv ülemus jm. See küsimus nõuab tööandjalt ausat vastust, mistõttu ole tähelepanelik, kas ta hakkab keerutama või mitte.
Milline on osakonnas (või kogu ettevõtte) kaadri voolavus?
Kui tööandja annab eelmisele küsimusele ebamäärase vastuse, võid jätkata selle küsimusega. Kui küsid seda enesekindlal ning mittesüüdistaval viisil, näitab see sinu kohta, et teed oma otsuseid läbimõeldult ja ettevaatlikult. Iga hea tööandja arvestaks ning hindaks seda. Tegu on küll ebamugava teemaga, kuid kui saad teada, et kaadri voolavus on erakordselt suur või väike, proovi uurida ka selle põhjuseid. Küsi, kas firma plaanib midagi ette võtta töötajate tiheda vahetumise asjus. Kui tööandja jätab mulje, et kõik on siiski hästi ning miski ei vaja arendamist, siis pole see ilmselt töökoht, kuhu sooviksid minna.
Kas kolleegid söövad tavaliselt lõunat väljas või sööb igaüks vaikselt oma laua taga?
See võib tunduda naljakas, kuid töötajate harjumuste või isegi n-ö kontori etiketi kohta uurimises pole midagi halba. Viisakalt huvi tundes võid sellega saada vihjeid, kas kolleegide vahel valitsevad sõbralikud suhted, kas nad näiteks kohvitavad koos. Ebameeldiv oleks aga teada saada, et paljud töötajad ei jõuagi lõunat süüa või käivad vaid jooksuga kohvi järel, et töösse tagasi sukelduda. See jätab mulje, et nad on pideva ülepinge all ning neil on liialt palju kohustusi, mis ei võimalda pause teha. Jälgi seda ka siis, kui sulle tehakse ettevõttes ringkäiku – kas inimeste pilgud on klaasistunud arvutiekraanile või on nende näod õnnetud?
Kuidas firmal läheb (majanduslikult)?
Seda on täiesti normaalne ning aus küsida. Siin kehtib sama reegel, et tööandja peaks sellele ka ausalt vastama ning kandidaadile avama ukse ettevõtte siseellu, nii palju kui see võimalik on. Lisaks, kui tal on midagi varjata, peaks see ka internetist otsides nagunii välja tulema. Firma majanduslikku olukorda üldjoontes teada on oluline, sest suuresti sõltub sellest sinu püsimajäämine töökohal.
Kas teil on pärast seda vestlust kõhklusi minu kvalifikatsioonis?
Paljudele on see hirmutav küsimus, kuna kardetakse jaatavat vastust. Sellega on sul aga võimalus ennast veel viimast korda parandada, kui tööandjale jäi midagi ebaselgeks. Kui küsimus hirmutab, siis mõtle nii – kui midagi sinu öeldus paneb vestluskaaslase vaikima või kõhklema, siis võtab ta seda arvesse ka otsuse langetamisel. Seega saad küsides võita rohkem kui kaotada. Kui tööandja leiab, et mõni teine kandidaat oli siiski sobivam ning julgeb seda sulle kohe öelda, saad vähemalt tagasisidet, mida teine kord arvesse võtta.
Page 798 of 1608
