Articles
Tööandja peab teatud juhul lubama töötajal teha isiklikke toiminguid tööajast, säilitades seejuures tema töötasu, kirjutab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Pirkko-Liis Harkmaa.
Kui töötaja ei saa mingil mõjuval põhjusel tööd teha, peab töölepingu seaduse järgi maksma tööandja talle keskmist töötasu mõistliku aja eest, mil töötaja on töö juurest eemal. Töötajal on õigus saada tasustatavat vaba aega mõistlikus ulatuses näiteks arsti juures käimiseks või asjaajamiseks ametiasutustes, kui neid toimetusi ei saa teha väljaspool tööaega. Samuti peab tööandja lubama tööst eemalolekut näiteks kodus toimunud avarii korral või lähedase isiku matuseks. Tööandja võib vaba aja saamise korda reguleerida töökorralduse reeglites.
Allpool on toodud ajutise töövõimetuse, töötamise takistuse tõttu puudumise ning tööintervjuudel ja sünnituseelsel läbivaatusel käimise alused, kestus ja tasu.
TÖÖLT PUUDUMISE MEELESPEA
Ajutine töövõimetus
ALUS
Elektrooniline töövõimetusleht.
KESTUS
Oleneb töövõimetuse kestusest. Haigushüvitisele on õigus maksimaalselt 182 päeva, aga töövõimetuslehe võib väljastada ka pikemaks ajaks.
Töövõimetuse algusest ja lõpust teavitamise kord on soovitatav kindlaks määrata sisekorras või kokku leppida töölepingus.
TASU
Esimesed kolm päeva – tasustamata.
4.–8. kalendripäev – tööandja maksab haigushüvitist 70% ulatuses keskmisest töötasust.
Alates 9. kalendripäevast – haigushüvitist maksab haigekassa.
Tööandja peab maksma haigushüvitise välja palgapäeval, aga mitte hiljem kui 30. kalendripäeval alates nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe esitamisest tööandjale.
Haigekassa ei maksa kindlustatule töövõimetushüvitist nende lehtede eest, mis on esitatud haigekassale hiljem kui 90 kalendripäeva pärast lehele märgitud tööleasumise päeva. See tähendab, et töötaja peab õigel ajal teavitama tööandjat töövõimetuse lõppemisest ja tööandja peab õigel ajal saatma andmed haigekassale.
Puudumine töötamise takistuse tõttu
ALUS
Töötaja isikust tulenevad, aga mitte tahtlikult või raske hooletuse tõttu tekkinud põhjused, mis ei võimalda töötajal tööd teha.
Juhtumid, kui töötajalt ei saa töö tegemist oodata muul põhjusel, mis ei tulene tema isikust.
Näiteks:
•töötaja hammas valutab ja ta läheb hambaarsti vastuvõtule;
•töötajal on vaja minna notariaaltehingut sõlmima, aga ta ei saa seda tööaja korralduse tõttu muul ajal teha;
•töötaja perekonnas on ootamatu hädaolukord ja töötaja kohalolek on vajalik;
•töötaja korteris on toimunud vargus ja ta peab andma politseile sündmuskohal ütlusi;
•töötaja kodus on veeavarii;
•ilmastikuolude või ühistransporditöötajate streigi tõttu ei õnnestu töötajal tööle tulla;
•töötaja perekonnas on juhtunud õnnetus;
•töötaja laps on ootamatult haigestunud;
•töötaja peab minema lähedase matusele;
•töötaja peab osalema kaitseressursside ameti arstlikus komisjonis, aga ta ei saa seda tööaja korralduse tõttu muul ajal teha.
Soovitatav on sisereegliga kokku leppida, kuidas töötaja vaba aja võtmise vajadusest teavitab.
Asjaolusid arvestades ei pruugi alati olla võimalik töötajalt nõuda tööandjalt nõusoleku taotlemist või pikka etteteatamise aega.
KESTUS
Mõistlik aeg, mida on vaja takistuse kõrvaldamiseks. Mõistlikkust tuleb hinnata igal üksikjuhtumil. See ei saa olla pikaajaline või püsiv takistus, vaid peab olema piiratud ajavahemikuga.
TASU
Peab säilitama keskmise töötasu.
Vaba aeg tööintervjuudel käimiseks etteteatamistähtajal
ALUS
Kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles, annab ta töötajale ülesütlemise etteteatamise tähtaja jooksul mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks.
KESTUS
Mõistlik aeg. Mõistlikkust tuleb hinnata igal üksikjuhtumil.
TASU
Peab säilitama keskmise töötasu.
Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks
ALUS
Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
KESTUS
Mõistlik aeg. Mõistlikkust tuleb hinnata igal üksikjuhtumil.
TASU
Peab säilitama keskmise töötasu.
Vaba aeg töökeskkonnavolinikule, töökeskkonnanõukogu liikmele ja töötajate usaldusisikule
ALUS
Tööandja peab võimaldama töökeskkonnavolinikul oma kohustusi täita põhitöö ajal.
Tööandja vabastab töökeskkonnanõukogu liikme põhitööst ajaks, kui ta täidab töökeskkonnanõukogu liikme kohustusi.
Usaldusisiku ülesandeid täidab töötaja kokkuleppel tööandjaga tööajal või väljaspool tööaega.
KESTUS
Ülesannete täitmise aeg määratakse kindlaks kollektiivlepingus või muus tööandja ja töötajate kirjalikus lepingus.
Töökeskkonnavolinik – ülesannete täitmise aeg oleneb ettevõtte suurusest ja töötingimustest ning muudest asjaoludest, aga see ei tohi olla lühem kui kaks tundi nädalas.
Töökeskkonnanõukogu liige – põhitööst vabastamise aeg ei tohi olla lühem kui üks tund nädalas. Kui töökeskkonnanõukogu liige on ka töökeskkonnavolinik, siis liidetakse mõlemaks tööks ettenähtud aeg.
Usaldusisik – tööandja tagab usaldusisikule tema ülesannete täitmiseks tööajal:
•5–100 töötaja esindamise korral vähemalt 4 tundi töönädalas;
•101–300 töötaja esindamise korral vähemalt 8 tundi töönädalas;
•301–500 töötaja esindamise korral vähemalt 16 tundi töönädalas;
•üle 500 töötaja esindamise korral vähemalt 40 tundi töönädalas.
TASU
Peab säilitama keskmise töötasu.
Autor: Pirkko-Liis Harkmaa, advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat
Artikkel ilmus Äripäeva töösuhete käsiraamatus.
Toimetaja Aive Mõttus
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Lugeja küsib:
Meie ettevõtte töötajad peavad päevas mitu korda liikuma olmehoone ja tootmistsehhi vahet. Eile oleks ühele töötajale jääpurikas katuseräästast peaaegu pähe kukkunud. Nädal tagasi teine töötaja kukkus ja põrutas selja ära. Kas väljas olev liikumistee peab olema hooldatud?
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Rein Reisberg:
Ka väljas olev ettevõtte territoorium on osa töökeskkonnast ja selle ohutuse peab tagama tööandja.
Kui töötajad peavad liikuma ettevõtte territooriumil ühest hoonest teise, peab olema läbi mõeldud, millist teed selleks kasutada ja kuidas tagada seal ohutus. Suvel võib ohutuse osas olla kõige tähtsam, et territooriumil sõitvad autod ja jalgsi liikujad oleks eraldatud. Talvel lisandub siia veel mitu aspekti.
Esmalt, et liikumisteed ei oleks libedad ja teiseks, et hoonete lähedal kõndides ei oleks ohtu katuselt langevast lumest või jääpurikatest. Liikumisteed peaksid olema eemal kohtadest, kuhu katuselt võivad langevad purikad või lumi.
Kui liikumistee on sellise koha läheduses, tuleb ohtlik koht kogu ulatuses piirestada näiteks kilelindiga, et töötajad oskaksid hoiduda kõndimisest ohtlikus kohas. Jalgsi liikumiseks mõeldud kohad tuleb hoida lumest võimalikult puhtad ja neil tuleb vajadusel teha libedusetõrjet kas liiva, peene killustiku või muu sarnasega.
Vahetevahel peab mõni töötaja õigeks kasutada kõige otsemat rada, kuid lume all võib olla konarlik ja libe pind ning seal on kukkumine lihtne juhtuma.
Õige on jälgida ka kaastöötajate käitumist ja nende ohtlikku tegutsemist märgates rääkida sellest neile ja tööandjale. Samuti peab tööandja reageerima, kui ta näeb inimeste liikumist või liikumisjälgi kohtades, kus asumine võib olla ohtlik.
Hanneli Rudi
«Töölepingu järgi on minu tööaeg 40 tundi nädalas ehk kaheksa tundi päevas, lõunapaus on pool tundi. Kas ma võin õhtul minna pool tundi varem töölt varem ära, sest ma lõunat ei pea?» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Töölepingu kohaselt peab tööandja andma töötajale 30-minutilise vaheaja vähemalt kuuetunnise töötamise järel. Kokkulepe, millega pausist loobutakse, on tühine.
Kui töötaja jätab lõunapausi ära ning läheb selle arvelt varem koju, siis pole see eesmärgipärane ning samuti on see seadusega vastuolus. Seega ei, töötaja ei tohi pauside arvelt varem koju minna - töötaja peab ettenähtud pause kasutama.
Valitsus kinnitas täna määruse, millega muudetakse hooajatööliste välismaalt Eestisse toomine lihtsamaks, muuhulgas vähendatakse hooajatöölistele makstava palga nõuet ja pikendatakse Eestis töötamise maksimaalset aega.
Tööandjate vaatevinklist on olulisim ja oodatuim muudatus see, et edaspidi ei pea nad hooajatöölistele maksma 1,24-kordset Eesti keskmist brutopalka, teatas siseministeerium. Siseminister Andres Anveldi sõnul aitab see leevendada tööjõupuudust hetkedel, mil töökätest kõige suurem puudus on.
Selleks, et tööandja saaks endale välismaalt hooajatöölise palgata, peab pakutav töö kuuluma hooajaliste tegevusalade loetellu. Hooajast sõltuvad põllumajandus-, majutus- ja toitlustussektoris ning toiduainete ja alkoholivaba joogi tootmise valdkonnas olevad tööd. Siiani võis hooajatööks lugeda vaid põllumajandussektorisse kuuluvaid töid.
Teiseks peab töö olema hooajalise iseloomuga. See tähendab, et see peab olema seotud konkreetse ajaga aastas, mil nõudlus tööjõu järele on tavapärasest oluliselt suurem. Uuendusena võib hooajatööd teha kuni üheksa kuud aastas senise kuue asemel.
Kuigi paljud inimesed töötavad ühe ettevõtte või organisatsiooni heaks samal ametipositsioonil aastakümneid, on enda isikliku arengu huvides kasulik töökohta märksa tihemini vahetada.
Töökoha hoidmise puhul toovad inimesed sageli esile turvatunde – kes on oma kolleegidega kokku kasvanud ega kujuta kontorit ilma nendeta ette, kes usub alati, et uus aasta toob talle samal töökohal midagi pöördelist ja põnevat. Sageli ei taheta töökoha vahetamisega tegeleda seetõttu, et näiteks eraelus on tormilised ajad, mistõttu tunduks uue töökoha leidmine endale tekitatud lisaprobleemina.
Paljud inimesed aga ei mõtle, et nii oma isiklikust arengust lähtuvalt kui ka karjäärivõimalustest johtuvalt on mõistlik töökohta aeg-ajalt vahetada, eriti, kui sa sügaval sisimas tunned, et see ei paku enam suurt midagi.
Väljaanne Forbes nimetab 10 põhjust, miks võiks oma töökohta nii iga 3-5 aasta tagant vahetada.
Sa saad tugevamaks. Töökohtade vahetamine kasvatab meid inimesena väga palju – saame kaasa võtta oma endise töökoha kogemused, neid siis analüüsides ning uues kohas edukalt kasutades. Tööandjad eeldavad töötajatelt üha rohkem, et nad oskavad end analüüsida ning teavad oma tugevusi ja nõrkusi. Ühe koha peal tammudes ei ole seesugune eneseanalüüs sageli võimalik.
Sul kujuneb hea vaist. Inimesed, kes vahetavad sagedamini töökohti, on tulevikus töökoha valikul hoolikamad ning oskavad leida sellise töö, mida naudivad ning kus nende panust väärtustatakse.
Sa suudad end kuulama panna. Mida rohkem tööintervjuusid sul olnud on, seda osavam oled enda reklaamimises ning oskad rõhuda aspektidele, mis on tööle võtmise seisukohast eriti olulised.
Su tutvusringkond laieneb. Samas ettevõttes või organisatsioonis töötades väheneb võimalus, et su tutvusringkond kasvab, samal ajal kui eri kohtades töötades laiendad oma suhtlusvõrgustikku ning lood seega pinnase uutele ja headele pakkumistele.
Sa oskad end müüa. Üha rohkem tööintervjuusid aitab välja kujundada isikliku brändi, mis võib tulevikus aidata kaugele jõuda.
Sa näed väljapoole. Mõnikord võib juhtuda, et ühe ettevõtte heaks töötamine vähendab ka silmaringi, kuna töö eeldab tegelemist siseprobleemidega, mistõttu ei pruugi olla aega kiigata väljapoole ning teiste ettevõtete või organisatsioonide suunas, kelle tööviisid ja -rütm võivad sulle paremini sobida.
Sa tead oma väärtust. Töökoha vahetamine iga 3-5 aasta tagant annab sulle aimu, kui suur on su väärtus tööturul ning kas on midagi, mida peaksid enda juures parandama.
Sa elad kiiremini sisse. Neil inimestel, kes vahetavad töökohta sagedamini, on lihtsam sisse elada nii uutesse töökohtadesse kui ka kohaneda erinevates oludes. Kindlasti paranevad nii su oskused inimestega suhelda kui ka võime muutuda uues kohas kiiresti produktiivseks.
Sa leiad need, kes sind väärtustavad. Töökoha vahetamine annab võimaluse leida inimesi, kes sinu talendist ja oskustest tõeliselt hoolivad.
Mõistagi ei saa öelda, et töökoha üpris sage vahetamine sobib kõigile. Inimene peaks lähtuma kindlasti iseenda tunnetest ning sellest, kui õnnelik ta tööl olles on. Siiski ei tasu nurka heita ideed uutest potentsiaalsetest töökohtadest ning isegi kui sa lahkuda ei soovi, on tark käia silmad lahti ringi ning uudistada teisigi potentsiaalseid variante.
Pille Ivask
Allikas: Äripäev
Page 800 of 1608
