Articles
Maiken Mägi
Firmad, kes kaadri voolavusest ja lojaalsusest probleemi ei tee, eelistavad hoida töötajaid palgal vaid katseaja jagu, et nad siis uute odavate katseajaliste vastu vahetada.
«Mind võeti tööle neljakuulise katseajaga. Läbirääkimistel lubas ülemus, et saan küsitud palga siis, kui katseaeg läbi. Viimasel päeval kutsus ta mu enda juurde ja teatas, et olen lohakas ja ei sobi siia,» rääkis ühest tehnikakauplusest vallandatud müüja CV Keskusele.
«Mõtlesin kaua, mida ma valesti tegin ja kuidas end parandada. Siis kuulsin, et ka teised vallandati nelja kuu möödudes,» lisas ta.
Skeem, kus töötajaid värvatakse vaid katseajaks põhjusel, et nii saab vähem maksta, on väikefirmades, eriti kaubandus- ja toitlustusettevõtetes üsna levinud. Tihti tehakse töötajale katseaja lõppedes ettepanek võtta ülejäänud lubatud palk vastu ümbrikus. Kui töötaja keeldub, peab ta lahkuma.
Tallinna vanalinna restorani nooruke ettekandja rääkis, et teda on ametisse võetud nn kahekordse katseajaga. «Kui katseaeg sai läbi, ütles direktor, et ta mind rohkem ei vaja. Kolme päeva pärast ta helistas ja tegi ettepaneku uuesti tööle tulla - katseajaga muidugi,» rääkis neiu.
Arenenud töökultuuriga firmade personalijuhid peavad katseaega vajalikuks nii tööandja kui ka uue töötaja seisukohalt. Eesti Gaasi personalijuht Eva Keinast ütles, et see, nagu valiks ettevõtte töötajat, on üsna petlik.
Tegelikult tuleb tänapäeva töötaja testima firmat - kas see sobib tema ettekujutuse, teadmiste ja nõudmistega. Samas näeb ka tööandja, kas tegemist on ikka taolise inimesega, nagu jäi mulje töövestluselt ja CV-st. Seega pole põhjust katseaja vajalikkuses kahelda.
«Ma ei usu, et katseaeg peaks olema pikem kui neli kuud. Meie rakendame kahe- kuni neljakuulist katseaega, see on täiesti piisav,» ütles Keinast. Ta tunnistas, et ka nemad maksavad katseajal vähem palka, kuid panevad hilisema palgatõusu töölepingusse kirja. Keinast nimetas katseaega kurjasti kasutajavate firmade hulka ka ehitusorganisatsioonid.
Falck Eesti personalijuht Eela Velström peab heaks tooniks rääkida töötajaga jutud selgeks tükk maad enne katseaja lõppu. «Paikapanev vestlus ei peaks toimuma katseaja viimasel päeval. Kui tööandja leiab, et töötaja talle sobib, siis võiks sellest ka aegsasti teavitada. Nii tunneb töötaja end kindlamalt,» arvab ta.
Jurist Helve Toomla soovitab töötajal kindlasti uurida, mis töölepingusse kirja pannakse ja kas lubatud palgatõus seal seisab, et mitte hiljem vastu näppe saada.
Hanneli Rudi
«Tööandja otsustas, et pean võtma seitsmepäevase korralise puhkuse jaanuaris või veebruaris. Ülejäänud 21 puhkusepäeva võin võtta endale sobival ajal ajavahemikus märtsist septembrini. Aasta viimasel kolmel kuul on puhkuse võtmine keelatud. Kas tööandja võib otsustada minu eest, millal ma puhkan, tuues põhjuseks töö hooajalisuse ja iseloomu? Jääb ju puhkusevalik ainult seitsme kuu vahele,» kurdab küsija.
Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Tööandja võib töökorralduse reeglitega määratleda puhkuse osadeks jagamise tingimused, kuid lõplikult peavad pooled puhkuse osadeks jagamise osas ikka omavahel kokku leppima. Seadus eeldab, et puhkust kasutatakse ühes osas. See tähendab, et kui pooled pole jõudnud rahuldava kokkuleppeni puhkuse osadeks jagamises, tuleb puhkust kasutada ühes osas ehk antud juhul 28 kalendripäeva järjest.
Üldiselt valib tööandja, millal töötajad puhkavad. Selleks koostab tööandja puhkuste ajakava ning kinnitab selle hiljemalt märtsi lõpus. Puhkuste ajakavasse võib tööandja valida küll töötajate puhkuse aja, kuid puhkust osadeks jagada ilma töötaja nõusolekuta ei saa. Kui tööandja puhkuste ajakava ei koosta, on töötajal õigus jääda puhkusele 14 kalendripäevase etteteatamisega.
Ka siin tuleb silmas pidada, et töötaja saab puhkuse ära kasutada täies mahus (endale sobival ajal), kuid puhkuse osadeks jagamises tuleb kokkuleppele jõuda. Enne ajakava kinnitamist (1. jaanuarist kuni ajakava kinnitamiseni hiljemalt 31. märtsil) saab puhkust kasutada poolte kokkuleppel.
Põhipuhkust saavad endale sobival ajal ka enne puhkuste ajakava kinnitamist nõuda naine vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mees vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanem, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last. Vanem, kes kasvatab kes kasvatab 7-10 aastast last lapse koolivaheajal, ja koolikohustuslik alaealine koolivaheajal.
HannelRudi
Riik peibutab ettevõtjaid maksma töötajatele haigushüvitist alates teisest päevast. Rahandusministeerium selgitab, kes seda lisahüvitist saama hakkavad.
Kui seni oli tööandja kohustuseks maksta töötajale vähemalt 70 protsenti tema keskmisest töötasust 4.-8. haiguspäeva puhul, siis uuest aastast saavad tööandjad võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga.
«Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt,» ütles Liisi Poll rahandusministeeriumist.
Ta rõhutas, et summa, mida tööandja teise ja kolmanda kalendripäeva eest töötajale hüvitisena maksab, jääb tööandja otsustada.
Ministeeriumi selgituse kohaselt annab seadusemuudatus ettevõtete juhtidele võimaluse panustada veelgi enam oma töötajate tervise hoidmisse ja taastamisse ning töötajatele senisest paremad tingimused püsida haigena kodus.
Polli sõnul leidus juba praegu tööandjaid, kes olid nõus vabatahtlikult maksma ka teise ja kolmanda päeva eest just seetõttu, et töötajad haigena tööle ei tuleks. «Neile makstu nende haiguspäevade eest ei ole kuidagi erinev sellest, mida makstakse alates 4. päevast. Tegemist on ikkagi haigusrahaga,» ütles Polli. Seega oli loogiline samm vabastada see raha sotsiaalmaksust, kuna haigusraha sotsiaalmaksuga ei maksustata.
2017. aastast hakkasid kehtima mitmed töötamist mõjutavad uuendused. Loe, mis muutus ning kuidas need uuendused nii töötamise kui ka töötamist toetavate teenuste kvaliteeti parandavad.
Uued ja paremad teenused
•Uued teenused aitavad ennetada töötuks jäämist ja toetavad tööandjaid töötajate oskuste arendamisel
Töötuse ennetamiseks hakkab riik läbi töötukassa toetama töötajate ümberõpet ja koolitust. Töötust ennetavad meetmed on töötajate täiendus- ja ümberõpe koolituskaardiga, tasemeõppes osalemise toetus ja koolitustoetus tööandjale. Uusi tööturuteenuseid pakutakse töötajate ja tööandjate individuaalsetest vajadustest lähtudes. Lisainfo töötukassa kodulehelt.
Töötamist mõjutavad uuendused
•Tõuseb töötasu alammäär
Uuest aastast on tunnitasu alammäär 2,78 eurot ja kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Töötasu alammäära tõusuga suurenevad ka sellega seotud hüvitised, nt vanemahüvitis ja lapsepuhkuse tasu.
•Töövõimet hindab edaspidi ainult töötukassa
Alates 1. jaanuarist 2017 hindab pikaajalise tervisekahjustusega inimeste töövõimet ainult töötukassa. Senised töövõimetuspensionärid on oodatud töövõime hindamisele korduvekspertiisi tähtajal. Vaata täpsemalt töövõimereformi puudutavat informatsiooni.
•Eestisse lähetatud töötajast tuleb teavitada tööinspektsiooni
Tööandjad peavad nüüdsest tööinspektsioonile teada andma Eestisse lähetatud töötajast. Andmed tuleb esitada tööinspektsioonile e-posti teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval. Uus kord puudutab ainult teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest saabunud töötajaid. Loe lähetatud töötajate kohta täpsemalt siit.
•Hakkasid kehtima uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale
Jõustusid uued nõuded elektromagnetväljadest mõjutatud töökeskkonnale. Töötajate ohutuse tagamiseks peab tööandja hindama töötajate elektromagnetväljadega kokkupuute taset, mõõtma elektromagnetväljade tugevust ning vajadusel rakendama tehnilisi ja töökorralduslikke abinõusid töötaja terviseriski vähendamiseks. Vaata täpsemalt Tööelu portaali vastavalt teemalehelt.
Teiste Sotsiaalministeeriumi haldusalas toimuvate uuenduste kohta on võimalik rohkem lugeda Sotsiaalministeeriumi kodulehelt.
Allikas: Tööelu
Hanneli Rudi
«Firma annab talvel seitse päeva n-ö talvepuhkust, mida töölepingus kirjas pole. Kui talvepuhkuse ajale langeb riigipüha, siis kas selle võrra mu puhkus pikeneb? Korralise puhkusega ju nii on,» küsib lugeja.
Vastab tööinspektsiooni nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Tööandjal on kohustus teavitada töötajat töölepingus puhkuse pikkusest. Kui lepingus pole jõulupuhkuse kohta märget, siis võib tegemist olla olukorraga, kus tööandja on ette näinud soodustuse, mille kohaselt antakse töötajatele vabad päevad, kuid jätkatakse nende eest palga maksmist. Sellisel juhul pole tegemist põhipuhkuse osaga ning riigipühade arvelt ei saa pikemalt puhata.
Et spekulatsioone vältida, peaksite tööandjalt täpsustama, millega tegu. Kas põhipuhkuse osaga (võib-olla on see reguleeritud töökorralduse reeglites) või on tegemist vabade päevadega, mille tööandja hüvitab.
Page 801 of 1608
