Articles
Palun selgitage, milliseid maatöid võivad alaealised teha. Ja millised tööd on neil keelatud. Kas vastab tõele, et näiteks taimekaitsevahenditega ei tohi alla 18aastane tööd teha?
Olen kuulnud sedagi, et enam ei tohi lapsed suvel umbrohtu ka kitkuda. Miks? Palun selgitage, millised on need ohud, mis laste töötamisega maal põllumajanduses või talus võivad kaasneda.
Jurist:
"Vabariigi valitsuse määrus määratleb ohutegurid, mille puhul ei tohi tööandja alaealist tööle lubada. Kui taimekaitsevahendid on alaealise tervisele ohtlikud ning kuuluvad määruse loetellu, siis alaealine nendega oma töös kokku puutuda ei tohi.
Eelkõige on alaealistel lubatud teha kergeid töid põllumajanduses, näiteks aia või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine."
Edasi lugemiseks telli Maaleht
Jaemüügikett Maxima, kes on hädas töötajate leidmisega, sõidutab inimesi Tallinnasse ja Harjumaale tööle lausa Lätist ja Ida-Virumaalt.
Maximat kummitavad samasugused tööjõuprobleemid kui kõiki teisigi kauplusekette: inimesi sellele pingelisele ja madalapalgalisele tööle lihtsalt ei jagu, kirjutab ERR Uudised.
Kuna suurim tööjõupuudus valitseb Tallinnas ja Harjumaal, on Maxima asunud tötöajaid sinna sõidutama nii Ida-Virumaalt kui Lätistki. Sellega kõrvu juurutab jaekett üha enamates kauplustes ka iseteeninduskassasid ning võimaldab Tallinna piirkonnas teha oste e-poes.
"Töötajaid napib, otsime neid kogu aeg. Kõige suurem põud on kassapidajatest," tunnistab Maxima kommunikatsioonijuht Katja Ljubobratets.
Maiken Mägi
Inimesed defineerivad edukust erinevalt ning mõnele piisab lihtsalt õnnetundest. Kuigi enesetäiendamine toob alati kasu, peaks vahel elu lõdvemalt võtma ning tunnustama end ka väikeste saavutuste eest.
The Muse reastas seitse märki, mis näitavad, et oled edukam kui endale võibolla teadvustad.
Sa oled ajaga palju õppinud ja arenenud.
Levinud on ütlus: «Ära mõtle, kui kaugele on sul veel minna. Vaata tagasi ja näed, kui kaugele oled sa juba jõudnud.» Seda mõttetera tasub tõepoolest tõesena võtta. Kujutle oma elu näiteks viie aasta tagusena ning näed, kui palju kogemusi oled selle aja jooksul omandanud ning milliseid õppetunde saanud.
Sa paned paika oma prioriteedid.
Isegi kui sa ei teeni kõrget palka ega ela kuninga kombel, sa siiski naudid seda, mida teed. Ajaga oled ka aru saanud, et raha ei tee õnnelikuks ega kingi sulle aega juurde. Seega eelistad ületundide tegemise asemel veeta aega sõprade ja perega või teha muud meelepärast. Prioriteetide seadmine on juba pool võitu, nendest kinni pidamine näitab juba edukust.
Sulle meeldib õppida.
Sa naudid lugemist ning uute asjade õppimist. Sa julged teha vigu, sest tead, et neistki õpitakse. Miks see nii on? Vead ei pruugi veel olla ebaõnnestumine, vaid annavad võimaluse teha järeldusi ning saada vajalik õppetund, mis aitab sul vaid paremini ennast ja teisi mõista.
Sa sead väikseid eesmärke.
Edu kiputakse mõõtma suurtes asjades – koolilõpp, esimene edutamine tööl, isegi abielu. Suurte eesmärkideni viivad aga väiksed – iga läbitud eksam, produktiivne tööülesanne, õppetund purunenud suhtest -, mida saad kasutada just hüppelauana. Edukas inimene seab just väiksemaid eesmärke, mis on kiiremini teostatavad ning on teekonnal suurte eesmärkide saavutamiseni.
Sa oled omandanud head harjumused.
Pole kahtlust, et eesmärkideni viib visadus. Olenemata, mida püüad saavutada, õiged harjumused aitavad sellele kaasa. Kui suudad hommikuti puhanuna ärgata, trennikavast kinni pidada ning õigeaegselt lõpetada kiireloomulised tööülesanded, näitab see juba visadust ning töötamist eesmärkida nimel.
Sind iseloomustab emotsionaalne intelligentsus.
Keegi ei suuda alati oma emotsioone kontrollida ega vaka all hoida, kuid neist peaks vähemalt aru saama. Kui suudad end analüüsida ning teha tasakaalukaid otsuseid emotsioonidest lähtumata, oled edukam kui arvad.
Sa ei anna alla.
Edu võti on püsivus. Paljud annavad alla enne finišijoone ületamist või eesmärgi saavutamist, millele on nad palju aega ja vaeva pühendanud. Kui sa liigud päev-päevalt, kasvõi aeglaselt edasi, oled samuti teel edu poole.
Triin Ärm
Tervishoiutöötajate tunnipalk on võrreldes 2015. aastaga tõusnud, selgus tervise arengu instituudi (TAI) märtsis läbiviidud tervishoiutöötajate palgauuringust.
Arstide kogutunnipalk (ehk põhipalk koos erinevate lisatasudega) oli märtsis 13,48, õendustöötajatel 6,69 ja hooldajatel 4,05 eurot, teatas TAI. Aastaga kasvas see arstidel 9,3 protsenti, õendustöötajatel 10,7 ja hooldajatel 15,1 protsenti.
Osalise- ja täistööajaga töötavate arstide keskmine brutotunnipalk ilma lisatasudeta oli 11,87 eurot ja mediaan 10,23 eurot. See tähendab, et pooltel arstidel on põhitunnipalk madalam kui 10,23 eurot. Õendustöötajate ja hooldajate keskmine põhitunnipalk oli vastavalt 5,91 ja 3,43 eurot ning mediaantasud 5,60 ja 3,31 eurot. Kõige kõrgemat keskmist tunnitasu tervishoiuteenuse osutaja liigi lõikes teenisid arstid ja õendustöötajad ambulatoorsetes eriarstiabi asutustes.
Vastavalt tervishoiutöötajate kollektiivlepingule on alates 1. jaanuarist 2016 arstide tunnitasu alammäär 10 eurot, õdedel, ämmaemandatel 5,5 eurot ja hooldajatel 3,3 eurot. Võrreldes eelmise aastaga on alla alammäära tasustatud ametikohtade arv veelgi tõusnud. Arstide hulgas on alla alammäära tasustatud ametikohti 594, see moodustab 16,8 protsenti arsti ametikohtadest. Õendustöötajate seas on alla alammäära tasustatud ametikohti 720, moodustades 9,1 protsenti õendustöötajate ametikohtadest.
Täistööajaga töötavate arstide keskmine brutokuupalk koos kõigi lisatasudega oli 2471 eurot, kasvades aastaga 9,8 protsenti. Selle teenimiseks töötati keskmiselt 8 tundi kuunormist rohkem. Täiskoormusega õendustöötajate brutokuupalk koos lisatasudega oli 1244 eurot ja hooldajatel 773 eurot, kasvades vastavalt 9,1 protsenti ja 14,6 protsenti.
Statistikaameti andmetel kasvas riigi keskmine palk võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 8,1 protsenti, jäädes mõnevõrra alla tervishoiutöötajate palgakasvule. Riigi keskmisest töötasust oli arstide palk 2,3 korda kõrgem, õendustöötajate palk ületas riigi keskmist 14 protsenti ja hooldajate tasu moodustas riigi keskmisest palgast 71 protsenti.
Eleen Laasner, reporter
Viimase üheksa kuuga on sotsiaalkindlustusametis registreeritud 568 piiriülest perehüvitiste enammakset summas 426 000 eurot. Enammaksed tekivad üldjuhul siis, kui toetuse saaja kolib välismaale ja unustab sotsiaalkindlustusametit teavitada.
Riikidevaheline infovahetus on aeglane ja nii võibki juhtuda, et inimene saab samaväärset toetust kahest riigist. Kuigi võiks arvata, et palju esineb seda probeelmi just Soome eestlastega, siis tegelikult on rohkem probleeme nende riikidega, kellega sotsiaalkindlustusametil pole nii tihedaid suhteid, näiteks nagu Norra, Ühendkuningriigid ja Iirimaa.
Enamus mullu riigi poolt tagasi nõutud summadest jäid 100 euro piiridesse, aga oli ka mitmetuhande euro suuruseid nõudeid. «Suurem osa enammakseid tuvastatakse kohe pärast selle tekkimist, kuid on ka juhtumeid, mis tulevad päevavalgele aastaid hiljem. Mida pikem on topelt makstud perehüvitiste aeg, seda suurem on enammakse summa, mis tuleb tagastada,» ütles sotsiaalkindlustusameti välishüvitiste juht Evelyn Hallika. Ta toonitas, et perehüvitiste saajal on kohustus teavitada sotsiaalkindlustusametit kõigist asjaoludest, mis mõjutavad perehüvitiste saamist. «Näiteks ka sellest, kui üks vanem on tööle läinud teise riiki või on teisest riigist saanud samaväärseid perehüvitisi,» rääkis Hallika.
Seda, kas pigem on asi tahtmises või unustamises, ei tea amet öelda. «Meie ei saa öelda, et see on tahtlik, pigem inimesed ei tea, et nad peaksid sotsiaalkindlustusametit sellest teavitama,» ütles ametnik.
Välismaal elavatele ja töötavatele eestlastele makstakse perehüvitisi töökoha riigis samadel alustel ja samas suuruses nagu oma riigi kodanikele. «Kui aga perehüvitiste saaja ei ole meid teavitanud ja hilisemas riikidevahelises infovahetuses selgub, et pere saab sama toetust ka teisest riigist täismääras, tekkib perel enammakse ja alusetult makstud hüvitised nõutakse tagasi,» ütles Hallika.
Enammaksete vältimiseks tuleb teise riiki elama või tööle minnes teavitada esimesel võimalusel elukohariigi sotsiaalkindlustusasutust. «Kui perele on makstud hüvitisi täismääras kahest riigist, otsustavad riigid omavahel, millises riigis on tekkinud enammaks ja kumb neist peab oma osa tagasi küsima,» lisas ta.
Eestis makstakse perehüvitisi Eesti alalisele elanikule. Kui terve pere lahkub Eestist, siis maksab perehüvitisi täies mahus pere uus elukohariik. Kui osa pereliikmeid jääb elama Eestisse, selgitavad sotsiaalkindlustusasutused omavahelises infovahetuses välja, milline riik maksab perele perehüvitisi ja millises summas.
Page 808 of 1608
