Articles
Adele Johanson, reporter
Need, kel palgalise elust isu täis, võivad hakata leiba teenima FIEna või ühemehe-osaühinguna korstnaid puhastades. «Laua taga istumine tüütas ära. Hea, kui saab ka päriselt midagi teha,» rääkis korstnapühkija Aigar Kalm, kelle teine eriala on finantskontroller.
Kalmi kinnitusel pole viga sellestki, et esimestel aastatel sissetulek kindlasti kannatab ja aasta peale teenib küll iga kuu välja miinimumpalga, aga palju rohkem mitte. Selleks et korstnate pühkimisega ilusti ära elada, peab mitu aastat kätt harjutama ja tuntust koguma. Kalm on korstnapühkija olnud napilt poolteist aastat. Sel sügisel on aga temalgi tööjärg pikalt ees.
Valdavalt tegutsevadki korstnapühkijad ühe- või kahekaupa ja maksavad aasta peale tööjõukuludeks alla 10 000 euro. On aga ka suuremaid ettevõtteid, nagu Korsten Puhtaks OÜ, kellel on viis-kuus korstnapühkijat ning kel mullu kulus palkadeks üle 60 000 euro. Korsten Puhtaks teenis eelmisel aastal kasumit 21 456 eurot, müügitulu oli 268 450 eurot.
Artikkel jätkub...
Kõigi artiklite lugemiseks liitu tasulise Postimehega.
Enne 2002. aastat kehtinud ravikindlustusseadus nägi töötajatele ette aastas kolm tervisepäeva. Tervisepäevade vastu tuntakse huvi ka praegu, kuid kehtivates seadustes kohustuslikke tervisepäevi ette nähtud ei ole ja nende andmise üle otsustab tööandja.
Tervisepäev on tasustatud tööpäev ilma haiguslehte võtmata. Selle peamiseks eesmärgiks on motiveerida haiget inimest tööle mineku asemel ennast kodus ravima, et sel viisil võimalikult kiiresti tema töövõime taastada.
Tervisepäevi ei tohiks segi ajada seadusest tuleneva haiguslehega, mille 1.-3. päev on tasustamata, 4.-8. päeva eest maksab 70% ulatuses palgast töötajale hüvitist tööandja ja alates 9. haiguslehe päevast maksab 70% ulatuses palgast hüvitist haigekassa.
Tervisepäevade andmine on üks moodus töötajaid motiveerida. Tavapäraselt tuleneb õigus tervisepäevale tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitest, kus muuhulgas selgitatakse, kui mitu tervisepäeva on ette nähtud, kuidas toimub nende hüvitamine, kas tervisepäev aegub ja kuidas tervisepäeva kasutamisest teada tuleb anda.
Seega on tervisepäev sarnane näiteks pulmade või 1. septembriga, mille puhul tööandjal seadusest tulenevalt vaba aja andmise kohustust ei ole, kuid ta võib selle oma ettevõttes töökorralduse reeglites kehtestada.
Kui taolisi soodustusi ettevõttes ei ole, siis käib vaba aja andmine vastavalt seadusele. Tööandjal on kohustus anda töötajale mõistlikus ulatuses aega ja mõistlikus ulatuses see ka hüvitada. Sel moel on töötajal võimalus näiteks tööpäeval (lapsega) arsti juures käia või teha muid edasilükkamatuid toiminguid. Tööandja on kohustatud näiteks anda vaba aja rasedale arsti või ämmaemanda määratud sünnituseelseks läbivaatuseks.
Mõistlik ajakasutus tähendab, et töötajal peab isiklike toimetuste kõrvalt (arstlik kontroll või muu asjaajamine) jääma piisavalt aega ka töötada. Vastasel juhul on õigustatud töötasu maksmata jätmine. Näiteks juhul, kui töötaja käib mitme nädala vältel iga päev mitmetunnistel raviprotseduuridel. Sel puhul on õigustatud, et tööandja ja töötaja lepivad kokku ajutise tööaja või töökohustuste ja tasu muutmise.
Töölepingut sõlmides tasub seega alati läbi rääkida kõik tööandja pakutavad võimalused – võib-olla on just tasulised tervisepäevad ja peresõbralik ettevõte see, mis on töötaja jaoks määravad.
Lepingueelsete läbirääkimiste kohta leiab rohkem infot aadressilt www.tööelu.ee
Kui alustad töönädalale mõtlemist juba pühapäeval, siis oled ilmselt esmaspäeva hommikuti väsinum, pahuram ja osavõtmatum kui muidu. Tegelikult saab suhtumist esmaspäevadesse muuta – just neist võivad saada nädala kõige produktiivsemad tööpäevad.
Esmalt on oluline lahti mõtestada, mis täpsemalt vastumeelsust esmaspäevadesse tekitab, kirjutab CV Keskus. Tehtav töö? Ebaprofessionaalsed kolleegid? Tööülesanded? Kehv töökeskkond? Olles jõudnud põhjuse tuumani, on järgmiseks sammuks sellega tegelemine. Muutused ei pruugi toimuda üleöö, ent kui see teema maha vaikida, ei muutu kohe kindlasti midagi.
Valmistu esmaspäevaks juba reedel
Reedel võiksid võtta kokku nädalal tehtu ning lõpetada pooleliolevad projektid. Kuigi mõte keerleb juba eeloleva nädalavahetuse juures, tasub nädala sees edasi lükatud asjatoimetused võimalusel siiski reedel ära teha. Vastasel juhul hakkavad need pühapäeval vaevama ega lase puhkepäeva nautida. Produktiivne nädala lõpetamine mõjub hästi nii enesetundele kui võimaldab järgmist nädalat alustada värskelt lehelt. Soovitame juba reedel planeerida uue nädala kohtumisi, koosolekuid ja muid tegevusi – siis ei pea esmaspäeva hommikupoolikut planeerimisele kulutama ning saad motiveeritult kohe tegutsema asuda.
Keskendu positiivsele
Sageli keskendutakse pigem negatiivsetele emotsioonidele, prioritiseerimata tehtava töö positiivset külge – olgu selleks siis igakuine pangakontole ilmuv rahanumber, võimalus arendada enda oskusi või anda panus näiteks ühiskonna arengusse. Kas mõtiskled vahel, miks ja kuidas oled jõudnud just selle tööni, mida teed ning kas oled rahul ja õiges kohas? Võib-olla tasuks.
Alusta varakult
Kuigi võib tunduda ahvatlev hommikuti äratuskella muudkui edasi lükata ning viimasel hetkel lõpuks kiiruga uksest välja rutata, siis tegelikkuses on võidetud minutite hinnaks hoopis närvilisem ja pahuram olek. Iga hommik võiks alata pigem rahulikus tempos tööpäevaks valmistumisega, eriti oluline on see just esmaspäeviti. See, kuidas alustad esmaspäeva, mõjutab tegelikult tervet algavat nädalat. Miks mitte valmistada kosutav hommikusöök, juua värskelt jahvatatud aromaatset kohvi, teha hommikuvõimlemist või minna jooksma? Kui sellest saab harjumus, ei taha sa enam ükski hommik kiirustades ärgata.
Murra rutiini
Võitlemaks rusuva tundega, et nädalavahetus möödus taaskord kiirelt ning justkui ei saanudki miskit tehtud, tasub argirutiinist välja murda – miks mitte planeerida just esmaspäeva õhtuks teatrisseminek, turgutav massaaž või perekondlik kinoskäik? Tuju võib tõsta ka mõne uue riideeseme kandmise või uues söögikohas lõunatamisega.
Pane pühapäevale varakult punkt
Mis võiks olla parem algus uuele nädalale kui väljapuhanud keha ja vaim? Selle asemel, et pühapäevaõhtu veeta teleri ees pulti klõpsutades, tasub hoopiski tavapärasest veidi varem magama minna.
Maiken Mägi, reporter
«Tööandja soovib, et teeksin ületunnitööd. Mis tingimustel seda nõuda saab ning kuidas ületunnitööd hüvitatakse? Meie töö on graafiku alusel - kas üldse tohib keset kuud graafikut muuta?» tunneb lugeja huvi.
Vastab tööinspektsiooni nõustamisjurist Galina Kreintzberg.
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida selles, et töötaja teeb ületunnitööd. Töölepingu seadus ütleb, et ületunnitööd võib nõuda ainult erandjuhtudel, kui see on vajalik ettenägematutel asjaoludel. Sellised juhud on näiteks kahju ärahoidmine või kui vahetustega tööl ei ilmu töötaja tööle õigel ajal ja töö tegemine ei tohi katkeda.
Kui tööaega arvestatakse summaarselt, on ületunnitöö kõik see, mis ületab arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega. Tööandja hüvitab ületunnitöö tasulise vaba ajaga, mis peab olema sama pikk, kui oli ületunnitöö. Seda juhul, kui pole kokku lepitud, et ületunnitöö hüvitatakse rahas. Sel juhul maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Töötasu alammäär ei tohi sisaldada ületunnitöö tasu.
Ületunnitöö tegemist ei tohi nõuda alaealiselt, kellele on see keelatud; rasedalt ja töötajalt, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele. Siiski tuleb ka teistel juhtudel alati kaaluda, kas töötaja suudab ületunnitööd oma tervise tõttu teha. Tööaja piirangute eesmärk on kaitsta töötaja tervist ja ohutust ning piisav puhkeaeg aitab säilitada töövõimet ja taastada tööjõudu. Rahvusvahelise praktika järgi peetakse mõistlikuks ületunnitöö hüvitamist täiendava vaba aja andmisega.
Mis puudutab graafiku muutmist, siis töölepingus kokku lepitut saab muuta ainult poolte kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, näiteks töötaja ei soovi graafikut muuta, jätkub kõik nii, nagu algselt lepingus kokku lepiti.
Kuigi seadus ei ütle, kuidas ja millal tuleb graafik töötajale teatavaks teha, peaks see olema kinnitatud ikkagi enne teatud töötamise perioodi. Hilisemad muudatused eeldavad juba poolte vahelist kokkulepet.
Graafiku mõte on see, et töötajal oleks võimalik planeerida oma aega ja isiklikku elu. Seega ei ole korrektne ega hea usuga kooskõlas, kui tööandja ühepoolselt muudab kuu keskel graafikut. Graafikut saab ühepoolselt muuta üksnes hädavajadusel, näiteks kui töötaja äkitselt haigestub.
Paaripäevane etteteatamine muudatustest ei ole heauskne ja mõlema poole huve arvestav, kuna see eeldab, et töötaja peaks olema kohe valmis oma elu ümber planeerima. Töö planeerimine on tööandja kohustus. Nii ei saa käsitleda töölepingu rikkumisena olukorda, kus töötaja pole selgelt nõustunud graafiku muutmisega keset kuud ning ei saa talle süüks panna seda, et ta ei tule tööle muudetud graafikuga ettenähtud päeval.
Küll on rikkumine see, kus töötaja ei ole graafiku muudatusega nõus, kuid ei anna sellest tööandjale teada ning ei ilmu tööle. Seega tuleb alati kohe tööandjale teada anda, kas muudetud graafik on teile vastuvõetav.
Maria Reinik reporter,
Hanneli Rudi Tarbija toimetuse juhataja
Möödunud aastal moodustas töötavatest 65- kuni 74-aastastest inimestest protsenti protsenti. Kokku töötab ligi veerand pensionäre.
Statistikaameti juhtivstatisk Ülle Pettai sõnul töötas 2015. aastal iga neljas pensionär, moodustades üld tööhõivest seitse protsenti. «Ametiala pearühmade viisi töötab kõige rohkem hõivatuid tippspetsialistidena. 2015. aastal oli kõigist hõivatutest tippspetsialiste 20 protsenti, pensioniealistest hõivatutest veidi rohkem – 22 protsenti,» sõnas Pettai.
Naissoost pensionärid on altimad tööl käima, kui meessoost. Suhteliselt palju on pensioniealiste töötajate hulgas ka teenindus-ja müügitöötajaid (kõigi hõivatute hulgas 14 protsenti, pensioniealiste hõivatute hulgas 17 protsenti) ja lihttöölisi (kõigi hõivatute hulgas 8 protsenti, pensioniealiste hõivatute hulgas 16 protsenti).
Mitte ükski pensionär ei tööta sõjaväelasena ja ka põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajad on vaid 2,9 protsenti.
Eestit tuuakse Saksa meedias eraldi välja
Saksamaa pensionäride töötamist uurinud väljaanne Bild tõi oma artiklis eraldi välja Eesti, kus töötab 25,9 protsenti pensionäridest (vanuses 65-74). Rootsis käib selles eas tööl 21,6, Suurbritannias 21,2 protsenti. Saksamaal on töötavaid pensionäre 1,1 miljonit ehk tööl käib iga seitsmes eakas. Prantsusmaal töötab vanas eas 5,9 ja Itaalias 8,6 protsenti inimestest. Kaks-kolmandikku saksa eakatest soovib teenida pensionile lisa, kolmandik peavad end liiga nooreks, et tööturult lahkuda.
rohkem infot originaalis
http://tarbija24.postimees.ee/3856479/graafik-eesti-pensionar-tootab-tippspetsialistina-sakslane-sekretarina
Page 812 of 1608
