„Eesti tööturult kaob rahvastiku vananemise, vähese sündimuse ning väljarände tõttu järgmise 10 aastaga üle 100 000 töötegija, mis on enam kui 14% tänasest tööjõust,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt.

„Eeldusel, et Eesti majandus liigub viimase 10 aastaga võrreldavas tempos ja vajades kasvuks ka sarnasel arvul lisatöökäsi, ei suuda juba lähiaastatel tööjõupakkumine nõudlusele vastata – peagi seisame silmitsi tööjõukriisiga,“ on Auväärti hinnangul pensioniea tõstmise plaanil jumet.

Edasi loe originaalist ......

Toimetas: Rivo Veski, Kasulik.ee toimetaja
Kasulik.ee

Lugeja küsib:
„Töötan koristajana ja pean tualeti ja kraanikausside pesemiseks kasutama ühte kemikaali, mille pudelil on mingi oranž märk. Pudelil on ka silt, aga eestikeelne tekst on kulunud ja arusaamatu. Peale koristamist tunnen ennast halvasti, silmad kipitavad ning käed on krobelised ja hästi kuivad. Kust ma peaksin saama infot, kas ma võin seda kemikaali edasi kasutada?"

Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.

Kui kemikaali pakendil on oranž ruudukujuline märk või uuem, punaste servadega rombikujuline märk, on tegemist ohtliku kemikaaliga. Ohtlik on selline kemikaal, mis kahjustab keskkonda, tervist või vara.

Kui te ei tea, millised on kemikaali omadused, võimalikud tervisemõjud või kuidas seda kasutada pöörduge esmalt oma tööandja või vahetu juhi poole. Siis saate arutada, kuidas kemikaali kasutada või kas on võimalik võtta kasutusele vähemohtlik kemikaal.

Kui töötaja peab kasutama ohtlikke kemikaale või nendega kokku puutuma, tuleb tööandjal töötajat juhendada ja välja õpetada, kuidas teha tööd ohutult. Samuti tuleb töötajale tutvustada kemikaali ohutuskaarti.

Ohutuskaardil on kemikaali valmistaja poolt koostatud info kemikaali kohta nt kemikaali omadused (söövitav, ärritav vms), võimalikud tervisemõjud (põhjustab tugevat silmade ja naha söövitust, ärritav sissehingamisel jne) aga ka meetmed, kuidas mõjudest hoiduda (nt kasutada ainult hästiventileeritavas kohas).

Samuti on seal info vajalike isikukaitsevahendite kohta, nt millisest materjalist kindaid kasutada ja millist tüüpi hingamisteede kaitsevahendeid kasutada. Nimetatud vahendid peab tööandja töötajale andma ning töötaja peab neid ka kasutama. Isegi siis, kui kemikaali kasutatakse lühiajaliselt.

Tööandja peab töötajale korraldama ka tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures ühe kuu jooksul tööle asumisest. Töötervishoiuarst hindab töökeskkonna ja töökorralduse sobivust töötajale. Infot töökeskkonna, sealhulgas kasutatavate kemikaalide kohta saab töötervishoiuarst riskianalüüsist, kus peab olema ära hinnatud ka töötajate kokkupuude ohtlike kemikaalidega. Lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest ja töökeskkonnas nähtust määrab töötervishoiuarst uuringud, kaasab vajadusel eriarste ning annab hinnangu, kas antud töö, sh kokkupuude ohtlike kemikaalidega sobib töötajale.

Tahaksid silmade kurnatust vähendada, kuid ei tea, kuidas silmalihaseid treenida? Sellele on vastused olemas.

On olemas mõned lihtsad harjutused spetsiaalselt silmalihastele, mis aitavad ühtlasi stimuleerida aju nägemiskeskust. Kui veedad mitu tundi järjest vaadates ekraanil asuvaid objekte, võid hiljem kogeda keskendumisraskusi ja väsimust.

Lihtne 20 minuti reegel

Kui sul on tarvis pikka aega järjest kasutada arvutit, siis proovi silmade väsimise ennetamiseks üht lihtsat 20 minuti reeglit. See tähendab, et iga 20 minuti tagant vaata mingit objekti, mis asub ligikaudu 5-6 meetri kaugusel ja tee seda vähemalt 20 sekundit järjest.

Täpselt samuti võid proovida keskenduda millelegi, mis asub sinu lähedal - vaata seda objekti umbes 10 sekundit ja seejärel suuna pilk mingile esemele kauguses (10 sekundit). Tee seda vaheldumisi 10 korda.

Silmalihased liikuma!

Selleks, et tegeleda lihastega, mille ülesanne on silmi liigutada, proovi silmi pööritada. Pane silmad kinni ja liiguta neid üles-alla ning ringikujuliselt. Nõnda annad silmadele puhkust. Korda harjutust kolm korda nii üht kui teistpidi.

Peale selle võid proovida ka n-ö kaheksa-nippi, mis tähendab, et teed silmadega 8-kujulisi liigutusi. Vaata umbes kolme meetri kaugusele enda ette ja justkui „joonista" silmadega horisontaalseid kaheksaid.

Silmade lõdvestamise nipp

Hõõru käelabasid omavahel kokku, et need muutuksid soojemaks. Seejärel sulge silmad ja vajuta käed õrnalt silmadele. Hoida mõned minutid silmad suletuna.

Kõige tähtsam - ära unusta pilgutamist!

Arvutiga töötades kipuvad inimesed unustama silmade pilgutamise sootuks või teevad seda liiga harva. Nõnda võivad aga silmad muutuda kuivaks ja tundlikuks. Selle vältimiseks ja silmade niisutamiseks pilguta neid iga 20 minuti tagant 10 korda. Tee seda aeglaselt.

Nii suurt palgasurvet, üleostmist ning töötajate puudust kui praegu, pole aastaid olnud, tõdes 1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahter statistikaameti vabade töökohtade statistikat kommenteerides.

“Augustis tehti sama perioodi võrdluses üle paljude aastate rekordarv kinnisvaratehingud, tööd ja raha liigub, aga inimesi pole,” ütles Vahter, kes võtaks kohe paarkümmend inimest tööle. Ta lisas, et sama kitsaskoht on ka teistes kinnisvarabüroodes.

“Probleem on pikaajaline ja süvenev. Käib pidev üleostmine ja kauplemine. Headest müügiinimestest on peale kinnisvara ka muudes ärivaldkondades puudus. Eelmise buumiga võrreldava lumepalliefekti tunne on natuke küll,” rääkis Vahter.

“Kogu 1Partneri juhtkond käib reaalselt mööda linna visiitkaart taskus ringi ja kui potentsiaalselt sobilik inimene ka mujal valdkonnas vastu tuleb, siis kutsume kohe intervjuule. Paarikümnele inimesele oleks ruumi küll,” lisas Vahter.

Statistikaameti andmetel oli Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides tänavu teises kvartalis ligi 9500 vaba ametikohta.
Viimati ületas vabade ametikohtade arv 9000 piiri 2008. aastal. Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 15 ja 2015. aasta teise kvartaliga võrreldes 13 protsenti.

Agne Narusk, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht

Õppivad töötajad ei saa pädevat infot mitmel põhjusel, üks neist on tööandjate teadmatus.

Igal sügisel tuleb uuesti päevakorda õppepuhkuse kasutamise kord, sest õppima läinud töötajad ja tööandjad saavad sellest erinevalt aru.

Näiteks kirjeldab suvel Tallinna ülikooli astunud naine, et otsene juht ei pea tema õpinguid üldse õppepuhkuse vääriliseks. „Kui rääkisin, et soovin vähemalt kaks korda aastas õppepuhkust kasutada, ja andsin juba varakult teada võimalikest nädalatest, kui mind ilmselt pole, vastas osakonnajuhataja, et kuna ma ei õpi erialal, millel töötan, siis õppepuhkust ei saa,” seisis toimetusele saadetud kirjas. Tööandja ei varjanud, et tema jaoks on suurim probleem asendaja leidmine ja loomulikult meeldiks mitteõppiv töötaja talle rohkem.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.