Articles
Maksu- ja tolliameti koondandmete põhjal deklareeris 2015. aasta eest tulu 570 818 inimest 7,23 miljardi euro väärtuses. Keskmine kuine brutotulu inimese kohta kasvas 2014. aastaga võrreldes 8 protsenti 1056 euroni.
Suurema osa tuludest moodustas tavapäraselt palgatulu, mille deklareerimine inimese kohta kuus kasvas eelmisel aastal 56 eurot 872 euroni.
Oluliselt kasvas metsa raieõiguse müügist saadud tulu. Kui 2014. aastal deklareeriti raieõiguse müüki 2686 korral 16,8 miljoni eest, siis eelmisel aastal oli deklaratsioone 3999 ning saadud kasu 28,6 miljonit eurot. Põhjuseks oli peamiselt see, et alates 2012. aastast saab kasu maksustamist metsa raieõiguse eest edasi lükata kolmele järgnevale aastale ja 2015. aastal saabus hetk, kus 2012. aastal saadud tulult tuli tasuda tulumaksu.
Jätkuvalt suurenes üüri- ja renditasu ning välismaalt saadud tulu deklareerimine. Kui 2014. aastal deklareeriti 5246 deklaratsioonis 12,5 miljonit eurot üüri- ja renditulu, siis eelmisel aastal 5691 juhul kokku 15,4 miljoni euro ulatuses. Välistulusid deklareeriti 2015. aasta eest 7 protsenti enam kui aasta tagasi, deklareeritud summa kasvas 206,6 miljoni euroni, aasta tagasi oli see 193,3 miljonit eurot.
Kokku deklareeriti sel aastal mahaarvatavaid kulusid natuke üle 2,36 miljardi euro, mis on 148 miljonit eurot rohkem kui 2014. aasta eest. Kasvu tingis eelkõige deklareerijate arvu suurenemine, samuti palgatulu deklareerijate arv.
Eluasemelaenu intresside deklareerimise summa vähenes seoses euribori jätkuva langusega mullu 3,7 miljoni euro võrra, samas soodustuse kasutajate arv jäi võrreldes 2014. aastaga samale tasemele. Ühes deklaratsioonis deklareeriti 2014. aastal tasutud intresse keskmiselt 578 eurot, 2014. aastal 611 eurot. Keskmine tasutud koolituskulu võrreldes aastataguse ajaga kasvas 529 euroni, aasta tagasi deklareeriti keskmiselt ühes deklaratsioonis koolituskulude tasumist 501 euro eest.
2015. aasta tuludeklaratsioonide põhjalikuma kokkuvõttega saab tutvuda aadressil http://www.emta.ee/et/kontaktid-ja-ametist/uudised-pressiinfo/pressimaterjalid
CV Keskuse kogutud andmetest nähtub, et töötajate palgaootus kasvas II kvartalis keskmisest palgast kiiremini, mis hoiab palgasurvet endiselt kõrgel.
„Statistikaameti värsketel andmetel kasvas keskmine brutopalk teises kvartalis mullusega võrreldes 7,6%. CV Keskuse kogutud andmed näitavad, et töötajate palgasoov kasvas sama perioodi võrdluses 10,7%,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Arvatavasti mõjutas palgaootuste kasvu ka tugev keskmise brutokuupalga kasv I kvartalis, mille mõju palgasoovidele avaldus pisut hiljem, kuid suuresti tuleneb palgatõus ka struktuurilistest muutustest tööturul. Noored ei ole enam valmis lihtsamaid töid tegema ning küsivadki juba tööturule sisenedes kõrgemat palka.“
Henry Auväärti sõnul tähendab töötajate palgaootuste 10,7 protsendiline kasv seda, et lõhe töövõtjate soovide ning tegelikkuse vahel kasvas 9,9 protsendini, mis avaldab survet tööandjatele palku kergitama, kuid näitab ka seda, et tööturule on sisenenud ambitsioonikate plaanidega noored, kes soovivad juba alustada spetsialisti- või juhitasandilt.
„Hiljutine Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse ning teiste partnerite poolt läbi viidud tööturu-uuring näitas, et vajaliku tööjõu tagamiseks ongi 52% organisatsioonidest tõstnud põhipalkasid viimase aasta sees, 27% organisatsioonidest on aga parandanud lisatasude teenimisvõimalusi,“ lisas Henry Auväärt. „Lisaks näitas uuring, et töötaja üleostmisel ei piisa 10-protsendilisest palgalisast, vaid hinnaks on 21%–30% praegusest palgast suurem palgapakkumine, mis paneks töökohta vahetama 40% töövõtjatest.“
„Palgasurve püsib kõrgel ka seetõttu, et sobivate töötajate leidmine on paljudes valdkondades endiselt problemaatiline ning tööjõupuudusest saab peagi tööjõukriis, “ lisas Henry Auväärt.
Statistikaameti andmetel ulatus täistööajale taandatud keskmine brutokuupalk selle aasta teises kvartalis 1163 euroni.
Nii keskmise brutokuupalga kui ka hindade muutusega korrigeeritud netopalga kasv ulatusid 8 protsendini. Maksu- ja tolliameti andmetel oli mediaanväljamakse teises kvartalis 858 eurot kuus ehk 7,5 protsenti rohkem kui aasta varem, teatas Swedbank.
Kiire palgakasvu taga on nii tööjõupuudus, miinimumpalga jõuline kasv, poliitilised kokkulepped õpetajate ja meditsiinitöötajate palkade osas kui ka tugev sisetarbimine, mis võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma palgakulusid suurendada. Palga tõusu panustas ka ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude kasv, mis kergitasid keskmist brutokuupalka 0,3 protsendipunkti võrra.
Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk kõigil tegevusaladel peale mäetööstuse.
Madalate energiahindade tõttu keskmine palk mäetööstuses eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes alanes. Keskmine palk kasvas üle 10 protsendi kinnisvaraalases tegevuses, halduses, turismi ning info ja side valdkondades ning põllumajanduses.
Eesti ettevõtted on kehva välisnõudluse, langevate ekspordihindade ja tugeva palgakasvuga siiani võrdlemisi hästi toime tulnud. Pikemas perspektiivis on liigkiire palgakasv aga majandusele ohtlik, kuna vähendab ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida ja/või koguda puhvreid kehvemateks aegadeks.
Palgakasv püsib kiire ka aasta teisel poolel, kuna sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline.
Miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka nii sel kui järgmisel aastal ligikaudu 0,5 protsendipunkti võrra. Palgatöötajate reaalse ostujõu kasv on 2017. aastal aga ilmselt aeglasem, kuna nominaalse palga kasv aeglustub ja hinnad tõusevad.
Kadri Paas
Betoontoodete valmistaja Lasbeti omanik, 1957. aastast töist elu elanud Agu Möldre sõnul on aegu olnud igasuguseid, aga üks suuremaid vapustusi toimus siiski 1991. aastal, mil ei muutunud ainult riigikord, vaid langes ka nõudlus toodangule.
Ettevõttes koondati seetõttu üle 650 töötaja ja omajagu peavalu valmistasid ka töötajatest kaasajooksikud, kes lasksid ennast mõjutada interrindest.
1990ndate alguses ei muutunud ainult riigikord. Lisaks sellele muutus ka inimeste mõtteviis ja maailmast arusaamine. Kuidas Teie seda toonases raudbetoontoodete tehases tajusite?
See oli väga raske aeg. Kui me veel 1980ndatel ja eriti enne Moskva olümpiamänge ja BAM-i ehituse ajal töötasime sisuliselt kolmes vahetuses, ööpäev läbi, siis äkki langes betoonelementide nõudlus järsult. Kui meil töötas tippajal 870 töötajat, siis pärast Eesti taasiseseisvumist jäi neist järele 210 inimest.
Artikkel jätkub,
edasi loe originaalist http://arileht.delfi.ee/news/majandus25/kauaaegne-toostur-proletariaadi-diktatuurist-saabunud-on-aeg-kus-tooline-tunneb-oma-voimu?id=75244269
Keskmine brutokuupalk oli statistikaameti andmetel tänavu teises kvartalis 1163 eurot ja brutotunnipalk 6,91 eurot.
Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 7,6 protsenti ning brutotunnipalk 4,5 protsenti. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi aeglasem kui eelmises kvartalis, teatas statistikaamet.
Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest.
Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud langesid võrreldes eelmise kvartaliga palgatöötaja kohta 8,3%, kuid tõusid võrreldes 2015. aasta II kvartaliga 15,6%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,3 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,3%, jäädes I kvartali aastakasvuga (7,2%) suhteliselt samale tasemele.
Reaalpalk, milles on arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tänu jätkunud tarbijahindade langusele kiiremini kui keskmine brutokuupalk – 8,3%. Reaalpalk on tõusnud eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes alates 2011. aasta teisest poolest.
Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta II kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk ja
-tunnipalk peaaegu kõigil tegevusaladel (v.a mäetööstus). Kõige enam tõusis keskmine brutokuupalk ja -tunnipalk kinnisvaraalases tegevuses (23,5%).
Keskmisest kiirem palgakasv oli ka haldus- ja abitegevustes (13,5%), majutuses ja toitlustuses (12,6%) ning info ja side tegevusalal (11,5%). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (9,4%) ja aeglaseim riigile kuuluvates asutustes (5,5%).
Maakonniti oli 2016. aasta II kvartalis kõrgeim brutokuupalk Harju, Tartu, Viljandi ja Lääne maakonnas ning madalaim Põlva, Ida-Viru ja Valga maakonnas. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli kiireim Tartu ja Pärnu maakonnas ning aeglaseim Ida-Virumaa maakonnas.
Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aasta II kvartalis täistööajale taandatud töötajate arv 1,8% väiksem kui eelmises kvartalis ja 1,5% väiksem kui 2015. aasta II kvartalis. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes aastataguse ajaga võrreldes keskmisest enam mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes ning tõusis enim finants- ja kindlustustegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses.
2016. aasta II kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1568 eurot ja tunnis 10,32 eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aasta II kvartaliga võrreldes 7,5%.
Page 818 of 1608
