Articles
Üha rohkem tõstab pead osalise ümbrikupalga maksmine, mille peatamiseks ei piisa vaid töötajate registrist ja maksuameti kontrollivast pilgust. Enim tunnetavad probleemi transpordi- ja veondusettevõtted, kirjutas Äripäev.
Kuigi CV Keskuse küsitluse tulemuste järgi on täiesti mustalt töötasu saajate arv langenud viimase seitsme aasta madalaimale tasemele, pole probleem sugugi kadumas.
Cargobusi tegevjuhi Kadri Johansoni sõnul on ümbrikupalga maksmine praeguse tööturu üks suurimaid probleeme. „Murelikuks teeb üha enam leviv suhtumine, et maksud on lollide ja orjade jaoks,“ ütles ta.
Rain Transpordi juhi Toomas Raua sõnul on veondussektoris seis halb – ümbrikupalga maksjatel on madalama hinna tõttu suur konkurentsieelis ja ausad ettevõtjad kaotavad.
Loe pikemalt Äripäevast!
http://www.aripaev.ee/uudised/2016/08/30/umbrikupalk-pressib-peale
Töötajatele tehtud väljamaksete summa kasvas teises kvartalis võrreldes aastatagusega 97 miljonit eurot 1,74 miljardi euroni ning mediaanväljamakse suurenes aastaga 64 eurot 858 euroni kuus.
Mediaanväljamakse tähistab summat, millest suuremaid ja madalamaid väljamakseid oli võrdselt.
2016. aasta teises kvartalis tehti väljamakseid 553 423 inimesele, mida on võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 6105 võrra vähem. Väljamaksete summa aga kasvas teises kvartalis aastaga 1,64 miljardilt eurolt 1,74 miljardi euroni. Mediaanväljamakse oli 2015. aasta teises kvartalis 794 eurot kuus.
MTA kvartaalsete väljamaksete statistika sisaldab palka ja muid tulumaksuga maksustatavaid tulusid, mida tööandja deklareerib tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni lisas 1 koodidega 10,12,13 ja 15. Selle hulka ei kuulu koondamishüvitised.
Oluline on tähele panna, et statistikaameti (SA) ja MTA andmed väljamaksete kohta ei ole võrreldavad. Kolm peamist erinevust metoodikate vahel on järgmised:
1. Tasuliigid – SA avaldab keskmist palka, mis sisaldab järgmisi tasuliike: aja- ja tükitöö tasu, puhkusetasu, mitterahaline ehk loonustasu, ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud. MTA ei avalda keskmist palka, vaid isiku kohta tehtud erinevaid väljamakseid, mis on seotud töösuhtega.
2. Ajaline nihe – SA andmed on tekkepõhised, MTA andmed kassapõhised. Näiteks augustis teenitud palk läheb SA arvestuse kohaselt augusti arvestusse, ent MTA arvestuses septembrisse, millal see välja makstakse. Samuti juhul, kui töötajale makstakse välja korraga kahe kuu palk (või palk ja puhkuseraha), kajastub see SA palgastatistikas tekkepõhisuse tõttu õigesti, kuid MTA andmete järgi sai töötaja kätte tavapärasest kaks korda suurema väljamakse.
3. Töötajate arv – osalise ja täistööajaga töötajate palga võrdlemiseks taandab SA töötajate arvu täistööajale. Täistööajale taandatud töötajate keskmine arv arvutatakse: täistööajaga töötajate arv + osalise tööajaga töötajate arv, arvestatud proportsionaalselt töötatud ajaga (nt kaks poole koormusega töötajat arvestatakse ühena). Brutokuupalkade kogusumma jagatakse täistööajale taandatud töötajate keskmise arvuga. MTA võtab arvesse kõik inimesed, kellele on tehtud väljamaksed, sõltumata kas väljamakse on inimesele tehtud täistööaja või osalise tööaja eest. MTA andmetes on töötajate arv kasvav, st iga tööturul käinu on arvel, sõltumata tööturul veedetud ajast (nt kas 1 kuu või 12 kuud). Andmete aluseks on maksudeklaratsiooni TSD lisa 1 (väljamaksed koodiga 10,12,13,15), deklareeritud väljamaksete kogusumma jagab MTA inimeste arvuga, kellele väljamakseid on tehtud.
Erisoodustusmaksust tuleks vabastada kõik kulutused, mis tööandja on teinud töötaja tervise heaks, kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar tagasisideks tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõule.
Arvame, et tegemist on äärmiselt vajalike seadusemuudatusega. Töötajate terviseedenduse soodustamine annab tööandjale parema võimaluse töötajaid motiveerida. Töötajate tervis võib pikemas perspektiivis paraneda, seeläbi kasvada tulemuslikkus ja väheneda ravikulud.
Soovime aga tähelepanu juhtida järgmistele asjaoludele:
• Leiame, et järgnevalt tuleb maksuvabastust laiendada kõigile tööandja poolt töötajate tervisele tehtud kulutustele. Seda on vaja, et suurendada tervishoiu vabatahtlikku rahastamist ning vähendada haiguspäevade arvu ja survet haigekassa eelarvele, mis on üha kasvavas puudujäägis.
• Tehtud soodustuse arvestus ei tohi kujuneda tööandja jaoks nii kulukaks, et see positiivset mõju vähendama hakkaks. Lisaks kulude deklareerimisele lasuks seletuskirja kohaselt tööandjal kohustus pidada kvartali jooksul kasutatud piirmäära osas töötajate lõikes detailset arvestust, mis suurendaks tööandja halduskoormust.
• Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, mida mõeldakse sportimis- või liikumispaiga kasutamise regulaarsuse all. Juhime tähelepanu, et reaalse kasutamise regulaarsuse kontroll oleks nii tööandjale kui riigile ebamõistlikult kulukas.
Toimetas: Aive Mõttus, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Maaleht
Lugeja küsib:
Septembrist lähen ülikooli õppima ja kool on igal neljapäeval ja reedel. Töögraafik aga langeb kaks korda kuus neljapäeva ja reede peale. Kas õppepuhkust on võimalik võtta kahe päeva kaupa?
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse nõustamisjurist Andrei Polovnjov:
Õppepuhkust ei pea töötaja välja võtma ühes osas ning seda võib vajadusel võtta ka kahe päeva kaupa.
Töölepingu seaduse (TLS) kohaselt on töötajal õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (TäKS) ettenähtud tingimustel ja korras. Õppepuhkuse eesmärk on anda töötajale vaba aega õppimiseks ja tööalaseks enesetäiendamiseks. Õppepuhkust antakse kalendripäevades, töötaja ei pea kasutama õppepuhkust ühe osana ning seda võib vajadusel võtta ka paari päeva kaupa.
TäKS sätestab, et töötajale ja ametnikule antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, millest 20 päeva eest makstakse keskmist töötasu. Õppepuhkuse saamiseks tuleb esitada tööandjale avaldus ning teatada õppepuhkuse soovist ette 14 kalendripäeva. Avaldusele tuleb lisada ka õppeasutuse teatis.
Tööandjal on õigus õppepuhkuse andmisest keelduda järgmistel juhtudel, kui:
töötaja ei teata vähemalt 14 kalendripäeva korrektselt ette või ei too tööandjale õppeasutuse teatist;
töötaja on akadeemilisel puhkusel ning õppetööst osavõtt pole võimalik;
õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele.
Lisaks võib tööandja õppepuhkuse katkestada või selle andmise edasi lükata töölepingu seaduses ettenähtud tingimustel (hädavajadus). Tegemist on erandlike olukordadega, mida ei ole võimalik muul viisil lahendada, kui töötaja tööle kutsuda ja tööajakava ümber teha. Puhkuse katkestamisel või edasilükkamisel tuleb kasutamata jäänud puhkuseosa anda vahetult pärast takistava asjaolu äralangemist või poolte kokkuleppel muul ajal.
Anna-Maria Uulma, reporter
Sotsiaalministeeriumi sõnul on töö- ja pereelu ühitamine sageli tõeliseks väljakutseks, mis võib päädida ühe vanema eemalejäämisega tööelust.
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna juhataja Hanna Vseviovi sõnul on väikelastega kodus peamiselt ema ning suurem osa neist jääb lapsehoolduspuhkusele ka pärast vanemahüvitise lõppemist, vahendab sotsiaalministeerium enda blogis.
«Enamik emadest naaseb tööle paariaastase lapse kõrvalt, mis on alles siis, kui töökaitsega kaetud lapsehoolduspuhkus (kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni) lõpeb,» sõnas Vseviov.
Pikk töökatkestus oleks aga Vseviovi sõnul välditav.
«Erinevate analüüside tulemustest näiteks Praxis 2013 või TÜ RAKE 2015 võime järeldada, et on emasid, kes soovivadki lapsega võimalikult kaua kodus olla, ent teisalt viitavad andmed ka sellele, et emade pika töökatkestuse põhjuseks on vähene paindlikkus töötamise ja puhkamise kombineerimisel ning hoolduskoormuse vähene jagamine ema ja isa vahel, kuid ka väikelastele mõeldud taskukohaste lapsehoiukohtade nappus,» rääkis Vseviov.
Senisest paindlikum vanemapuhkuste süsteem võimaldaks vanematel soovi korral sedavõrd pikka töökatkestust vältida.
«On oluline, et lapse emal ja isal oleks võimalus teatud perioodil täielikult väikelapse kasvatamisele keskenduda,» sõnas Vseviov.
Vseviovi sõnul on vajalik, et vanemapuhkuste süsteem arvestaks perede erinevate soovide ja vajadustega ning annaks vanematele piisavalt valikuvõimalusi oma töö- ja pereelu kombineerida.
Vseviov nendib, et naiste palgaootused langevad samuti koos pere loomisega.
«Naiste positsiooniga tööturul on seotud meeste ja naiste palkade erinevus ehk palgalõhe. Uuringute kohaselt on naiste palgaootus väiksem just peamises lapsesaamiseas naiste puhul, mis näitab, et emad tunnevad end tööturul tihti ebakindlalt. Statistikaameti andmetel olid nt 20–24-aastaste noorte naiste palgaootused veidi kõrgemad kui meestel, ent jõudes peamisesse pereloomise vanusesse (25–29) tõusevad meeste ootused saadavale töötasule oluliselt, naistel aga mitte,» rääkis Vseviov.
Vseviov sõnas, et kui hoolduskoormus oleks naiste ja meeste vahel tasakaalustatumalt jagatud ja isade kojujäämine teatud perioodiks oleks norm, siis vähendaks see eelmainitud riske – tööandjal poleks enam eeldust, et koju jäävad vaid naised ning nende enesekindlus ja positsioon tööturul paraneks.
Page 819 of 1608
