Articles
Eleen Laasner, reporter
On ju kõigile teada, et tööandja tahab alati töötajat palgale võtta minimaalse raha eest, aga töötaja oma töö eest tahab saada maksimaalselt suurt tasu.
Päeval, mil saad teada, et sind tahetakse tööle võtta, jätkub sul kõvast jõudu oma tugevustest rääkimiseks, lootes, et ainult sel viisil saad just kõrge palga, kirjutas Business Insider. Paraku ei pruugi see aga nii minna, sest vestluse käigus võib juhtuda mitmeid vigu, mida sa ei osanud ette näha.
1. Liiga vara
Mõnikord küsitakse tööandja juba telefoni teel, mis summa eest oleksite nõus töötama. Ükskõik, mis arvu sa ka ei ütleks, on see igal juhul vale. Kui ütled liiga suure summa, siis valib tööandja välja odavama kandidaati, kui aga liiga väikse summa, siis arvab tööandja, et sul puuduvad piisavad oskused või jätad mulje, et ei oska oma varasemat kogemust hinnata.
Kui intervjuu jooksul palk tõesti teemaks tuleb, siis on hea rääkida sellest esialgu pigem üldisemalt ning mainida, et varasemate töökohtadega võrreldes on siin teistsugused ülesanded, seega on keeruline praegu veel palgast rääkida. Pärast lühidat selgitust püüa tagasi oma oskuste ja kogemuste teema juurde pöörduda.
2. Vahemik
Ära kunagi anna tööandjale mingit palgavahemikku, sest see paneb ta mõtlema, et miks peaks maksma palka vahemiku kõrgemast otsast kui alluv on nõus ka vahemiku madalama otsaga. Töötajana tahad sa ise muidugi ju seda maksimumi teenida.
3. Nõustumine
Sa nõustus juba eelpakkumisega, enne kui vestlusel üldse tuumani jõuate. Kuigi palganumber on enam-vähem paika saadud, ütleb uus tööandja sulle, et plaanid muutusid ja ta saaks pakkuda sulle teatud summa võrra madalamat palka ning küsib see järel kohe, kas oled pakkumisega nõus.
Selle asemel, et kiirustades vastata, ütle, et vajad veel mõtlemisaega ning tahad lõpuks jõuda variandini, mis teile mõlemale sobiks. Küsi ka, kuidas ta selle numbrini jõudis, et saada teada tööandja seisukoht. Ära kindlasti ütle töölevõtjale, et sul on teatud rahaline raam, millega kuu aega ära elad.
4. Eeltöö
Ilma eelneva uuringuta, kuidas sa üldse tead, millist palka oleks uue töö eest sobilik küsida? Püüa leida, kas selle firma kohta või sarnaste firmade kohta on hiljuti tehtud palgauuringuid. Mida rohkem sa tead, seda lihtsam on ka palgaläbirääkimistel, sest ainult nii tead, kas tehing, mis lõpuks sõlmitakse on mõlema poole suhtes aus.
Eestlaste palgaootused kasvavad ning keskmiseks netopalgaootuseks on 1434 eurot, ilmneb Palgainfo mais läbi viidud uuringust.
Võrreldes eelmise aastaga on palgaootus tõusnud 10%. Pea pooltel uuringus osalenud töötajatest oli netotöötasu aasta jooksul tõusnud (44%). Töötasu oli vähenenud 6%-l töötajatest, 8% ei saanud töötasu muutust hinnata, kuna ei töötanud eelmisel aastal samal ajal, 41%-l ei olnud töötasu muutunud.
Samas kümne protsendilise palgatõusu pärast inimesed üldjuhul töökohta vahetama nõus ei ole. Töötajate töökoha vahetamise otsust mõjutab tavaliselt mitme teguri koosmõju – rahulolematus ja motivatsiooni vähenemine ühelt poolt ning teisalt sobivama pakkumise saamine.
Koos töötasude kasvuga on kasvanud ka töötajate lojaalsus. Kui eelmisel kevadel kavatses lähemal ajal töökohta vahetada 27% uuringus osalenud töötajatest, siis sel kevadel oli neid 18%. Kolmandik (35%) vastajatest oli viimase kuue jooksul tööle kandideerinud, aprillis tööga hõivatutest oli viimase kuue kuu jooksul tööle kandideerinud 31%.
Ka töötajate toimetulek oma töötasuga on võrreldes eelmise aasta sügisega pisut paranenud. Kui eelmisel sügisel hindas oma toimetulekut heaks või väga heaks 14,1% vastajatest, siis sel kevadel oli neid 19,7%. Eelmisel sügisel hindas oma toimetulekut halvaks või väga halvaks kolmandik töötajatest (32,9%), sel kevadel oli kehvasti toimetulijaid 28,7%.
Keskmine, mille töötajad kätte said, oli 2016. a aprillis 913 eurot. Mediaantöötasu (neto) ehk piir, millest pooled töötajad teenisid vähem ja pooled rohkem, oli 800 eurot kuus täistööajaga töötamisel. Keskmise netotöötasu kasv võrreldes aastataguse ajaga oli 4,8%, mediaantöötasu (neto) kasv oli 4,2%.
Tööturul osalemise aktiivsus 15-74 aastaste seas oli statistikaameti andmetel teises kvartalis 20 aasta kõrgeim – 71,5%. Samas väheneb jätkuvalt tööealiste inimeste arv madala sündimuse ja mingil määral ka väljarände tõttu. Rändesaldo oli 2015. a küll positiivne, kuid seda suures osas muutunud metoodika tõttu. Sisseränne kasvas Venemaalt ja Ukrainast, Soome läks jätkuvalt rohkem inimesi kui sealt tagasi pöördus.
Uuring viidi läbi mais 2016 ja selles osales 10 773 töötajat, 1829 tööotsijat ning 380 organisatsiooni esindajat.
Eleen Laasner, reporter
«Meie ettevõttes võtavad mõned töötajad üsna tihti oma koerad töö juurde kaasa. Koerad jooksevad aeg-ajalt kontoris vabalt ringi, mängivad omavahel ja hauguvad. See segab töö tegemist, kusjuures osad töötajad ka kardavad neid koeri. Kas koeri tohib üldse töö juurde kaasa võtta?» tahtis lugeja teada
Vastab tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Mari-Liis Ivask:
Õigusaktid ei reguleeri konkreetselt lemmikloomadega seotut töökeskkonnas. Lemmikloomade lubamine töökeskkonda tuleb ettevõtte siseselt paika panna – st kas lemmikloomad on lubatud ja mis tingimustel on lemmikloomad lubatud. Reeglid selles osas saab ja peab paika panema tööandja.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus ütleb, et tööandja peab kujundama töökoha nii, et oleks võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi (sh võttes arvesse töötaja iseärasusi) ning säilitada töötajate töövõime ja heaolu. Lemmikloomade lubamine või mitte lubamine töökeskkonda on ka osa töökoha kujundamisest. Lemmiklooma lubamisel töökeskkonda tuleb tööandjal läbi mõelda, kas ja mis tingimustel lemmikloom sobib kokku konkreetse keskkonna ja töötajatega.
Lemmikloomade töökeskkonda lubamisel on tihti argumendiks loomaomanikest töötajatele paindlikkuse võimaldamine ja töötajate stressi vähendamine (uuringute kohaselt vähendavad lemmikloomad stressi). Tööandjal tuleb siiski arvestada ka sellega, et töötajate seas võib olla allergikuid või töötajatel võib olla loomadega seoses negatiivseid kogemusi ja hirme (näiteks on koer kunagi rünnanud).
Samuti võivad loomad häirida töötajate töö tegemist. Ühtlasi tasub mõelda sellele, et lemmikutena peetakse erinevaid loomi – lisaks tavapärastele lemmikutele koerale ja kassile peetakse lemmikloomana ka näiteks madusid ja ämblikke. Arvestama peaks ka sellega, et kui lemmik mõnd töötajat hammustab ning sellega kaasneb tervisekahju, on tegemist tööõnnetusega, mis tuleb registreerida Tööinspektsioonis koos kõige sellele järgnevaga.
Kui tunnete töötajana, et lemmikloomad töökeskkonnas põhjustavad tervisehäireid või on ohtlikud/häirivad muul viisil, siis tuleb selle probleemiga tööandja poole pöörduda. Kui Te tööandja esindaja poole otse ei taha pöörduda, siis on teil seda võimalik teha ka läbi töökeskkonnavoliniku (kui ettevõttes on volinik olemas). Töökeskkonnavoliniku põhiülesanne on just töötajate esindamine töökeskkonnaga seotud küsimustes. Kui mitmel töötajal on sama mure, siis tasub töötajatel ühendada jõud ja pöörduda üheskoos tööandja poole, et tööandja mõistaks mure tõsisust ja ulatust.
Signe Kalberg, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht
Töövaidluskomisjoni töö tühistas maakohus, selle ringkonnakohus, viimasega pole rahul riigikohus.
Ligi 15 aastat Finak AS-is laudsepana töötanud Urmas pöördus töövaidluskomisjoni, sest tööandja lõpetas erakorraliselt tema töölepingu. Aega asjad kokku pakkida anti 13 päeva.
Põhjus oli Urmase tervis – töökohustusi täites vigastada saanud laudsepp oli neljandat kuud haiguslehel.
Urmas palus komisjonil tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, ja mõista endiselt tööandjalt välja 2124 eurot hüvitist selle eest, et ei täidetud 90-päevast etteteatamistähtaega. Komisjon mõistiski hüvitise välja.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Kadri Ibrus, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht
Hoolimata käivitunud töövõimereformist, mis peaks puudega inimesed tööle aitama, ei pääse liikumispuudega noor kõrgharitud naine tööle, sest ei saa kodust välja. Omavalitsuselt kohandatud korteri saamise järjekord on liiga pikk ja isiklikku abistajat ei ole kusagilt võtta.
„See on päris absurdne,” võtab 29-aastane Helen Bokmann oma olukorra kriitiliselt kokku. „Ma pidin töökoha üles ütlema lihtsalt sellepärast, et ma ei saa trepist üles ega alla!”
Bokmanni korter on Lasnamäe kortermaja esimesel korrusel, kus teda n-ö eraldab vabadusest üheksa trepiastet. Omal jõul ei saa ta ratastooli üle korteri kõrge lävepakugi vinnata, ammugi siis üheksa astet alla laskuda. Lapsepõlvest alates on teda aidanud ema, kuid ajutiselt ta enam seda teha ei saa. Terveks eluks ema abistada jäämine poleks niikuinii jätkusuutlik lahendus.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Page 820 of 1608
