Articles
Anna-Maria Uulma, reporter
«Kas puhkus pikeneb ka siis, kui riigipüha jääb nädalavahetusele?» uuris murelik lugeja tööelu kohta informatsiooni.
Vastab tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Plangi:
Kõik oleneb sellest, kuidas puhkus on määratud või kuidas puhkuseavalduses on soovi avaldatud. Kui puhkus on määratletud perioodina (nt 15.08-21.08), siis tuleb ka nii puhkust kasutada. Automaatselt puhkus ei pikene, lihtsalt peab mõistma, et reaalne põhipuhkuse päevade arv, mida töötaja sel perioodil kasutab on kuus, kuna riigipüha ei loeta põhipuhkuse päevaks.
Kui töötaja teeb aga näiteks avalduse, et soovib kasutada seitset kalendripäeva põhipuhkust alates 15.08, siis on tema viimaseks põhipuhkuse päevaks 22.08 ning 23. augustil peab töötaja tööle naasma.
Seega on põhipuhkuse ajakava kinnitamisel või põhipuhkuse avalduse tegemisel oluline selgelt oma soovi väljendada ning vajadusel tasub see üle rääkida, et eripooltel ei oleks põhipuhkuse kasutamisest erinevat arusaama.
Anna-Maria Uulma, reporter
Paljud meist käivad tööl vaid raha pärast, kuid tegelikult on võimalik armastada ka seda tööd, mis sulle tegelikult meelepärane ei ole.
Tihti võib töökoht olla meile vajalik vaid palga tõttu ning see ei oma meie jaoks erilist väärtust, vahendab Business Insider.
Vahel võib vastumeelsus töö suhtes tuleneda sellest, et see ei suuda meid piisavalt arendada, tööaeg on jäik või oleme saanud endale ülemuse, kellega klapp on peaaegu olematu. Et sellistel töökohtadel päevad üle elada, soovitame järgida sul kahte abinõu, mis aitavad taolised tööpäevad kiiremiini mööda saata.
Õpi häid päevi analüüsima
Üks viis muuta enda töö meeldivamaks, on analüüsida seda, mis sulle selle töö juures veidigi meelepärane tundub. Tuleks mõelda mõnele päevale, mis teile töö juures meeldiv on olnud ning osata sellest õppida. Võiks küsida seda, mis oli selle päeva juures paremat kui teistel päevadel. Eelmistele ebameeldivatele päevadele mõeldes suudad sa ennast kestvas olukorras õnnelikumaks teha.
Tee kolme hea asja harjutust
Teine viis enda tööd rohkem armastama hakata on kirjutada üles kolm head asja, mis tänasel tööpäeval juhtus. Samuti ei tohiks kirjas olla vaid kolm asja, vaid ka selgitused selle kohta, kuidas ja miks midagi juhtus. Harjutus teeb su tuju paremaks, sest viib mõtte eemale sellest, mis on eelnevalt halvasti läinud ning loob positiivse arvamuse sellest, et asjad on pigem head kui halvad.
Eleen Laasner, reporter
Kes ei tahaks tunda ennast iga päev tööl olles teotahtelise ja värskena? Järgmised kolm nippi aitavad olla rõõmsamad ning nautida rohkem seda, mille eest sulle makstakse, kirjutas Business Insider.
1. Mõtlemine
Selle asemel, et keskenduda olukordadele, mis päeva jooksul võiks halvasti minna, mõtle parem olukordadele, mida saad ise kontrollida ja paremaks muuta, näiteks nagu oma mõtteid ja käitumist, mitte tulemust. Mõtle, mida saaksid sa ise teha paremini, et võimaliku kehva olukorraga siiski hästi toime tulla.
2. Õppimine
Võta igat etappi kui õppimisvõimalust, mitte lihtsalt tulemust. Tee midagi seekordsel teekonnal teistmoodi, eksperimenteeri. Räägi töö juures kolleegiga, kellega varasemalt pole kokkugi puutunud.
3. Hea emotsioon
Ole tänulik ja erinevaid mõtteid pooldav. Selle asemel, et pidevalt mõelda, mis tööjuures valesti on, leia asi, mille üle tänulik olla. See võib olla hea inimene, kes sind toetab või mingi naljakas seik, mis töökohas aset leidis. Need inimesed, kes on tänulikud ja oskavad leida igas päevas midagi head, suudavad elus läbi lüüa, olenemata sellest, kas tegu on nende karjääri kõrghetke või põhjaga.
Eleen Laasner, reporter
CV Keskuse värske küsitlus näitab, et iga teine töötaja on valmis vastu võtma tööpakkumise sarnasel ametikohal ja sama palgaga, kuid parema mainega ettevõttelt.
«Uurisime, mis tingimustel on töövõtjad valmis vahetama tööandjat ning kui paljud julgevad oma tänast töökoht soovitada,» ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. «Üllatuslikult selgus, et tervelt 49 protsenti töövõtjatest on valmis vastu võtma tööpakkumise sarnasel ametikohal ja sama palgaga, kuid parema mainega ettevõttelt.»
«Veelgi suurema üllatusena selgus, et vaid 63 protsenti töövõtjatest soovitaksid oma praegust tööandjat heale sõbrale!» lisas Henry Auväärt, kelle sõnul on soovitused üliolulised – tervelt 69 protsenti töövõtjatest kaaluks töökoha vahetamist, kui sõber soovitaks paremat tööandjat.
Henry Auväärti sõnul näitas CV Keskuse värske küsitlus, millele vastas tervelt 2809 töövõtjat, et Eestis tegutsevad ettevõtted on oma maine kujundamisel ning töötajate rahulolu ja lojaalsuse saavutamisel raskustes. «Tööandja bränding ei ole pelgalt rikaste tööandjate mängumaa ning seda ei tohi seostada vaid rahaliste hüvedega: töötajate rahulolu ning soovituse saamisel peavad töövõtjad tähtsaimaks hoopiski töötajate väärtustamist, karjäärivõimalusi, sisekliimat, tagasiside jagamist ning ausust ja läbipaistvust,» sõnas Henry Auväärt.
Huvitava tendentsina tuli Henry Auväärti sõnul küsitlusest välja, et kuigi meeskonnaüritused kannavad suurimat rolli tööandja soovitamisel, korraldatakse neid vähem kui pooltes ettevõtetes – vaid 40 protsenti vastanutest tõid välja, et nende tööandja korraldab (toredaid) üritusi.
«Kõige lojaalsemad ongi nende ettevõtete töötajad, kus korraldatakse toredaid meeskonnaüritusi ning töökohal on lubatud ka lemmikloomad, vastavalt vaid 33 protsenti ning 31 protsenti töötajatest oleksid valmis vastu võtma tööpakkumise teises ettevõttes,» rääkis Henry Auväärt. «Kõige väiksema kaaluga on töötaja lojaalsuse määramisel ettevõtete poolt pakutavatest lisaväärtustest aga kontori asukoht ning sporditoetuse olemasolu – üle 40 protsendi antud lisaväärtustega ettevõtete töötajatest oleks valmis vastu võtma tööpakkumise teises ettevõttes.»
Henry Auväärt lisas, et samuti ei hoia töövõtjaid lojaalsena enam vaid huvitav ja väljakutseid pakkuv töö – isegi kui töö on huvitav, on ikkagi 44 protsenti töövõtjatest valmis vastu võtma pakkumise teises ettevõttes.
Getter Orusalu, vabakutseline ajakirjanik
Kuigi suvine aktiivne puhkuste aeg on kohe-kohe läbi saamas, puhatakse igal aastaajal. Sageli tehakse aga klassikalisi vigu, mis võivad rikkuda nii puhkusel olija kui ka tööle jäänud kolleegide heaolu, ütleb värbamis- ja personalijuhi teenuseid pakkuva ettevõtte Enesekindlusvabrik tegevjuht Alice Raidma. Mis on need vead ja kuidas neid vältida?
Puhkamine on äärmiselt oluline, sest tänapäeva ühiskonnas on pingeallikad suures osas psühholoogilised. Need mõjutavad nii inimese tervist, enesetunnet, suhteid kodus ja tööl ning ka elutahet. Mida puhanum on inimene, seda rohkem on tal energiat, parem on keskendumisvõime ning stressitase on oluliselt madalam kui ületöötanud inimesel. Paraku on paljud nö «vead», mida tehakse, seotud just puhkama mineku ja seal olekuga.
Ära lase oma puhkusel aeguda!
«Tähelepanu tasub pöörata puhkuste aegumisele. Kui tööandja pole sätestanud teisiti, siis aegub puhkus ühe kalendriaasta jooksul,» toob Raidma välja. Aegumisajal on praktiline eesmärk – motiveerida töötajaid võtma põhipuhkust välja igal aastal ning seeläbi vältida ületöötamist.
«Töötaja võiks igal aastal vähemalt 28ks päevaks astuda välja töörutiinist, sest muidu võib tulla stress, üleliigne koormus ja motivatsiooni langus,» teab ettevõtetele puhkuse asendusperioodiks sageli personali värbav Alice Raidma.
Teavita kolleege ja otsi endale asendaja
Selleks, et inimene puhkusel olles ka päriselt end tööst välja saaks lülitada, peab ta enda puhkusele minekust kolleegidele teada andma. Raidma toob välja, et sageli ei teavitata oma eemalolekust teisi, ei anta tööülesandeid korralikult üle ega otsita endale asendajat. «Need kõik viivad selleni, et puhkusest võib saada uus stressi allikas,» ütleb ta.
Kindlasti võib inimesel olla raske esialgu töömõtteid peast välja pühkida, kuid lõõgastumiseks on see vajalik. Tööst korra eemale astumine annab võimaluse ülesannetele ja probleemidele vaadata eemalseisja pilguga, mis pigem toob hoopis uusi ideid ja lahendusi. «Terve ja õnnelik inimene on produktiivsem ja loomingulisem!» teab Alice Raidma.
Tõeline puhkus algab juhtme seinast tõmbamisega
Väga tihti tegeletakse puhkuse ajal ikkagi töö e-mailide lugemisega ning vastatakse kõnedele, olles endiselt alati kättesaadav. «Tõeline puhkamine algab siis, kui inimene astub tööasjadest välja, suunab oma e-mailid teistele ning eirab mitte hädavajalikke töökõnesid. Juhe tuleb piltlikult öeldes seinast välja tõmmata, et vaimne puhkamine saaks alata,» ütleb Enesekindlusvabriku värbamisspetsialist Heleri Rätsep.
Rätsep toob välja, et puhkuse ajal tööga tegelemine vähendab küll tööülesannete kuhjumise tõenäosust, aga samas ei anna võimalust end tööst välja lülitada ja piisavalt puhata. «Seetõttu tuleb enne puhkusele minekut tööülesanded teiste töötajate vahel võimalikult hästi ära jaotada!» ütleb ta.
Asendustöötajate värbamine on sageli oluline
Ühe suurima probleemina toovad värbamis- ja personalijuhi spetsialistid välja puhkuste kehva planeerimise. Tööülesannete jaotamine, liiga palju inimesi korraga puhkusel ning ülesannete kuhjumine võivad ettevõttes korraliku kaose, kui mitte isegi kahjumi tekitada.
«Oluline on otsida endale puhkuste ajaks asendustöötajad, kes aitaksid nii puhkusele minejaid kui ka tööle jäävaid kolleege,» toob värbamisspetsialist Heleri Rätsep välja. Enesekindlusvabriku tegevjuht Alice Raidma lisab, et nad käivad ettevõtetes ka konsultatsioone andmas ning toetamas ülesannete majasisest jaotamist.
«Mõnel ettevõttel pole tarvis asendustöötajaid värvata, piisab ka oskuslikust tööülesannete jaotamisest. Personalispetsialistid oskavad neid asju sageli sujuvalt ja kergesti juhtida ning lahendada, juhid võiksid personaliinimesi enam usaldada,» ütleb ta.
Oluline on puhkused planeerida ja korraldada selliselt, et puhkusele mineja ja ka teised kolleegid saavad olla õnnelikud ja rahul. Piisav teavitustöö, ettevalmistus, asendustöötaja otsimine, tööülesannete jaotamine ning end tööst välja lülitamine tagavad üldjuhul puhanud puhkaja ja rõõmsad kolleegid.
Õnnelik töötaja tähendab paremat sisekliimat ja tulemusi, läbi mille kasvavad ettevõtte tulemused ja näitajad.
Page 822 of 1608
