Anneli Ammas, reporter

Vanemapalka võiks pere senise poolteise aasta asemel kasutada kolme aasta jooksul ning vanemad võiks lisaks vanemapalgale jätkata senist tööd, kui see on väikelapse kasvatamise kõrvalt võimalik. Just selline punkt seisab sotsiaalministeeriumi kavas, mille minister Margus Tsahkna (IRL) teeb täna avalikuks.

Sotsiaalkaitseminister Tsahkna hinnangul on vanemapalk senisel kujul ajale jalgu jäänud ning ei täida ka esialgset eesmärki kasvatada demograafilisi näitajaid.
«Vanemahüvitise süsteem on paindumatu, vaid üheksa protsenti isasid jääb lastega poolteise aasta jooksul koju. Naised on jäänud lõksu, sest nad on aastaid tööturult eemal, mis võimendab meeste ja naiste vahelist palgalõhet ja paneb naised tööturul ebavõrdsesse seisu. Kui pere on otsustanud järjest kaks last saada, siis on naine pikalt töölt eemal,» loetles Tsahkna põhjuseid, miks oleks vaja senist süsteemi muuta.

Artikkel jätkub...

Kõigi artiklite lugemiseks liitu tasulise Postimehega.

Eleen Laasner, reporter

Väga vähesed küsimused on seadusevastased, kirjutas Business Insider. Palju on aga neid küsimusi, mida saab hiljem tööle kandideerija vastu ära kasutada. Kuna mõistlik on arvata, et kandideerimisel esitatavaid küsimused arutatakse läbi mingi kindla eesmärgiga ja selle põhjal tehakse ka hilisem valik, siis tuleks kohati olla ettevaatlik.

1. Millega su elukaaslane tegeleb?

See on üks võimalus diskrimineerida tulevasi töötajaid. Kellegi perekonna või perekonnaseisu tõttu ei tohiks ühte inimest teisele eelistada, see on ebaseaduslik. Tööandja võib küsimust esitada ka teises formaadis: «Kas sa oled abielus?», «Kas sa plaanid abielluda?» või «Mis on su abikaasa nimi?».

2. Kas sa oled rase?

Seda küsimust küsitakse tihti meeste eelistamiseks naistele, aga on samuti ebaseaduslik. Seepärast poleks hea vastata ka küsimustele: «Kui palju lapsi sul on?», «Kui vanad su lapsed on», «Kas sa plaanid lapsi saada?» või «Kuidas on planeeritud lapse elu töö ajal?».

3. Kas sul esineb mingisugust võimetust, mis võiks tööd segada?

Selle küsimusega püütakse enne töö sobivuse väljaselgitamist saada teada, kas kandidaat on ikka täiesti terve inimene, kuigi tema võimetus ei pruugi antud töö tegemist üldse mõjutadagi. Sarnased küsimused samas rubriigis võivad olla: «Kas sul on südamehaigusi?», «Kas sul esineb astmat või muid hingamisraskusi?», «Mitu päeva sa eelmisel aastal haige olid?», «Kas sinuga on tööõnnetust juhtunud?» või «Milliseid ravimeid sa praegu kasutad?».

4. Kas sind on arreteeritud?

Tööandjal ei tohiks sinu minevikuga mingit asja olla, juhul kui kuritegu pole just kuidagimoodi seotud uue töökohaga, kuhu parasjagu kandideerid. Aresti või muu väiksema väärteo pärast ei tohiks sind kandidaatide seast välja arvata.

5. Mis aastal sa kooli lõpetasid?

See küsimus pole taas nii süütu kui tundub, sest kooli lõpetamise järgi on üsna lihtne vanust arvutada, mis võib tööandja jaoks olla määrava tähtsusega.

6. Mis ühendustesse sa kuulud?

Töötajatele peab alles jääma õigus kuuluda ükskõik millistesse ühendustesse, seda ei tohi kuidagi pärssida ning selle põhjal laiaulatuslikke järeldusi teha.

7. Kust su nimi pärit on?

Nime päritolu küsimine võib pigem olla populaarne suurtes välisriikides. Samas ei tohiks seda teha kuskil, sest ka selle järgi on väga lihtne inimest hiljem tema päritolu pärast diskrimineerima hakata. Sarnast eesmärki võivad täita ka küsimused «Mis keeli sa räägid?» või «Mis on sinu emakeel?».

8. Kui palju sa praegusel töökohal teenid?

Palga ajalugu pole ilus uuelt töötajalt küsida, professionaalid soovitavad sellisel puhul vastata: «Ma arutan meeleldi raha teemadel, aga praegu on olulisem näha, kas meie koostöö sujuks ja ma usun, et ka sina oled selle sama peal väljas».

Seitse juhti kümnest läheks konkurendi juurde tööle, kui saaks 30 protsenti parema palgapakkumise, kirjutab tööandja turundusele ja värbamisele spetsialiseerunud agentuuri Brandem tegevjuht Paavo Heil Äripäevas.

"Aktiivseid tööotsijaid on juhtide hulgas vaid 5%, mis on üle 3 korra vähem kui kõigi Eesti töötajate seas keskmiselt (vastavalt 17%). 36% juhtidest ei ole üldse tööpakkumistest huvitatud ja 59% on nii-öelda passiivsed kandidaadid (juhid, kes aktiivselt tööd ei otsi, aga on pakkumistele avatud)," tutvustas Heil statistikat.

"Kui vaadata, milliste värbamismeetoditega on juhid oma praeguse töökoha leidnud, siis selgub, et endiselt on kõige sagedasem juhtide otsimise meetod avalik konkurss. Teisel kohal on otsepakkumine ehk sihtotsing ning ülejäänud kanalid on juhtide otsingul pigem marginaalse osakaaluga," kirjutas ta.

"Analüüsist selgus, et kõige lojaalsemad on need juhid, kes on saanud oma praeguse töökoha just otsepakkumise ehk sihtotsingu kaudu," jätkas Heil.

Loe pikemalt Äripäevast!
http://www.aripaev.ee/kasulik/2016/08/07/kuidas-varvata-juhti

Toimetas: Triinu Laan, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Maaleht

Lugeja küsib:
Meile tuleb tööle uus töötaja, kes juunis lõpetas erialase kooli. Kas pean temale korraldama samasuguse juhendamise nagu teistele töötajatele?

Vastab Rein Reisberg, tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Äsja koolis ametit õppinut tuleb tööle asumisel samuti juhendada ja välja õpetada. Võib küll tekkida arvamine, et ta on ju mitu aastat koolis käinud ja küllap on tal kõik selge ka töötervishoiu ja tööohutuse alal. Tegelikult see nii ei ole. Ametikoolides käsitletakse reeglina töökeskkonna teemasid ja õppijad võivad olla saanud head teoreetilised teadmised ning ka praktilised oskused kooli ruumides praktiliste tööde tundides. Kuid ettevõtte töökeskkond, kuhu koolilõpetanu tööle asub ei ole samasugune koolis nähtuga. Seetõttu peab tööandja korraldama töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamise ja väljaõppe ka värskelt kooli lõpetanutele, sest nad ei ole eelnevalt töötanud samalaadsel tööl ning ei tunne ohutuid töövõtteid piisavalt.

Juhendamise käigus peab tööandja veenduma, et uus töötaja on omandanud just selles ettevõttes töötamiseks vajalikud töökeskkonnaalased teadmised. Kui tööle asub noor oma esimesele koolijärgsele töökohale, on juhendamisel ja väljaõppel eriti oluline praktiline pool, et nad teaksid töökeskkonna ohtusid ja viise, kuidas kasutada töövahendeid.

Tõsiselt tasub mõelda, kes ettevõttes uusi töötajaid juhendab. Tema tegevusest sõltub suurel määral, kui tervisthoidvalt uus töötaja töötama hakkab. Juhendaja näitab isiklikku eeskuju ning loob arusaama ettevõtte ohutuskultuurist. Kui juhendaja töötab viisil, mis ei ole kooskõlas ettevõttes kehtestatuga, hakkab reegleid eirama ka uus töötaja. Juhendaja peab alati reageerima, kui märkab uut töötajat midagi ohtlikult tegevat. Vastasel juhul tajub töötaja, et ka nii on lubatud ja võtab ohtlikku tööviisi kui tavapärast.

Maiken Mägi, reporter

Alates augustist annab töötukassa osalise või puuduva töövõimega inimestele plastikkaardi, tõendamaks nende vähenenud töövõimet.

Kaart on vajalik vähenenud töövõime tõendamiseks ning see kehtib koos isikut tõendava dokumendiga, teatas töötukassa pressiteate vahendusel.

Töötukassa saadab kaardi posti teel inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks.

Eeskätt võib kaarti vaja minna kohaliku omavalitsuse või eraettevõtete pakutavate soodustuste kasutamiseks, riigiasutused vahetavad soodustuse andmiseks vajalikke andmeid oma andmekogude kaudu.

Juhul kui tegemist ei ole seaduses ettenähtud soodustusega, otsustab soodustuse andmise ja selle ulatuse konkreetne teenusepakkuja.

Kaardi kaotamise, hävimise või varguse korral saavad inimesed taotleda uut kaarti kas töötukassa esindustes kohapeal või e-posti aadressil This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it..