Articles
Anna-Maria Uulma, reporter
«Sellistel päevadel, kus esimene kliendivaba minut on alles 6,5 tundi pärast töö alustamist, oleks muidugi suurem palk õiglasem,» meenutas Liisa Lotta Tomp.
Kassapidaja ametit proovinud ja sellest enda blogis rääkinud noor luuletaja Liisa Lotta Tompi arvates ei ole kassapidaja töö häbenemine vajalik, sest töö valib endale igaüks ise. Teisalt toob Tomp välja, et olukord poleks häbenemist väärt, kui poleks kliente, kes peavad end alati kõrgemateks.
«Tundsin vajadust selgitada, et teen seda tööd eksperimendi korras kolm päeva ja et ma ei ole oma tegelikku karjäärihimu unustanud. Juba esimesel hommikul sain aru, et mu hirm oli põhjendamatu ning peale seda ei olnud minu jaoks vahet, mida teised arvata võivad,» sõnas Tomp.
Peale tuttavate ees häbenemise sõnas Tomp, et üheks raskemaks osaks olid kliendivabad hetked. «Kui korra selle rütmi sisse saab, siis kliendivaba minut võttis tempo maha ja need hetked möödusid kõige aeglasemalt,» meenutas Tomp.
Ka oli keeruline tasakaalu leidmine kiiruse, täpsuse ja sõbralikkuse vahel, mis on ka neiu enda lemmikomadused, mida ta teenindajalt alati ootab. Siiski pidi Tomp tõdema, et alguses oli tõesti keeruline säilitada kooskõlas kiirus ja sõbralikkus.
Mis toidupoe meeskonda puutus, siis selle kohta ei soovi neiu ühtki halba sõna öelda. Raske töö kõrvalt pakkus alati keegi abi ja juba esimesel päeval oli neiu omaks võetud.
«Rõõm oli näha, et omavahel on teatud usaldus ning puhkeruumi alati kaetud laud näitas, et jagamine on selles kollektiivis tuttav sõna,» oli neiu õnnelik.
Idee tekkimine
«Huvi eksperimendi vastu tekkis tegelikult sellest, et mulle ja mu elukaaslasele pakuti võimalust töötada liiklusreguleerijana. Kuna see on üsna kurnav töö, plaanisime selle väljakutsena vastu võtta ja sellest ka oma enesearengublogis lähemalt rääkida, kuid jäime liiga kauaks mõtlema. See jäi veidi kripeldama ning hakkasin otsima alternatiive, et mõnda muud vähehinnatud tööd proovida. Teadsin, et paari kuu pärast võiks toidupoe kassapidaja ameti ära proovida, kuid nähes GoWorkABit lehel kohest pakkumist, ma kuigi pikalt ei mõelnudki. Nägin selles head võimalust iseend proovile panna ja näha töid nende tegijate silme läbi,» sõnas neiu.
Tööd tehes olid kliendid järjekorras pigem sõbralikud ja mõistvad, kuid aeg-ajalt sattus ka neid, kes nii positiivselt ei suhtunud. Iga silmsideme vältimine ja tere mitteütlemine neiut end halvasti tundma ei pannud.
Neiu sõnul arvamus lihttöösse kui lihtsasse töösse tal aga muutus. «Õppimine võttis enne esimese kliendi teenindamist aega vaid mõned minutid ja siis tuligi juba ise hakkama saada,» sõnas neiu.
Tema sõnul käib kassapidajaks olemine ikkagi lihtsate tööde hulka, kuid sõnab, et kindlasti ei ole lihtsad 12-tunnised tööpäevad, mida tema tundis vaid paar päeva järjest.
Kuidas saaks klient teenindaja elu paremaks muuta?
«Mind klienditeenindajana oleks aidanud see, kui inimesed oleksid letile asetatud tðeki vastu võtnud ja ise lindi lõpus olevasse prügikasti visanud. See ei võta palju aega, et tðekk ära visata, kuid tehes mitut asja korraga, märkasin vahel maha unustatud tðekki alles siis, kui järgmine klient maksma hakkas. Teine selline asi on ka täpsete sentide leidmine. Võib tunduda, et see võtab palju aega, et rahakotist täpne summa leida, kuid lõpuks võtab isegi rohkem aega see, kui kassapidajal kassas sendid otsas on ja ta neid juurde otsima hakkab,» sõnas Tomp. Ta lisas, et ka üks naeratus ja teretamine kliendi poolt teeb müüja päeva juba ilusamaks.
Töötingimused olid Tompi sõnul esmapilgul väga head.
«Tuuletõmbust ei olnud kordagi ja tooli olemasolu aitas endal vastavalt enesetundele asendit vahetada, kõrgus oli sama, vahet ei ole, kas seista püsti või istuda. Seljavalu tekkis päeva lõpuks küll, sest tðeki võtmiseks tuleb pidevalt minimaalselt ettepoole kallutuda. Samuti jätab ka 10-kiloste arbuuside ja raskete koeratoidupakkide küljelt küljele tõstmine päeva lõpuks oma jälje, see on paratamatu,» sõnas neiu.
Et seljavalusid eemale peletada, käis neiu pauside ajal end alati sirutamas ja väljas värsket õhku hingamas, mis aitas teda ka tööl tekkiva väsimuse vastu. On oluline pauside ajal end veidi sirutada ja võimaluse korral käia värsket õhku hingamas, siis ei tule ka väsimust.
Palgasuhtest ei tea rääkida
Neiu sõnul on tal keeruline õiglast palganumbrit teenindaja tööle anda, sest kuigi oli töö ühest küljest väga raske ja väsitav, siis teisest küljest on see siiski lihttöö.
«Sain ikkagi miinimumist rohkem, täpne summa peaks olema kõikidele avalikult GoWorkABit lehel nähtav,» kommenteeris neiu.
Kuna Tomp tegi tööd kogemuse pärast, siis tema jaoks ei olnudki summa tähtis, vaid pigem sihtis ta uue kogemuse poole. Samas leidus tema sõnul hetki, kus tuli mõelda, et väike boonusraha peaks sellisel tööl siiski olemas olema.
«Sellistel päevadel, kus esimene kliendivaba minut on alles 6,5 tundi pärast töö alustamist, oleks muidugi suurem palk õiglasem,» meenutas Tomp.
Soovitab kogemust teistelegi
«Omavanustega suheldes on jäänud arusaam, et paljud ei tea, mida nad tulevikus teha tahavad ning seetõttu on igasugused kogemused olulised. Isegi kui noor on kindel, et poemüüjat temast ei saa, pole paha see töö siiski ära proovida ning edaspidi osata olla parem klient või näha olukordi teise pilgu alt, seega on taolise töö proovimine puhas silmaringi arendamine,» sõnas Tomp.
Tompi sõnul hakkab noor erinevaid ameteid proovides nägema, mis talle sobib ja mis mitte ning erialavalikut on kergem teha, kui omada laiemat pilti tööturust.
Anna-Maria Uulma, reporter
Ida-Virumaal tegutsev tugikeskus aitab töövõimekaoga inimestel end vajalikuna tunda.
Mais jõustunud riiklikku töökoha loomise toetust on seni ainsana kasutanud MTÜ sotsiaalse kohanemise tugikeskus, mis valmistab Jõhvis puidust mänguasju ja pakub rakendust töövõime kaotanud inimestele, vahendab Põhjarannik.
«Toetus on üks paremaid viise tõsta tööandjate huvi inimeste palkamisel,» tunnistas keskuse juht Aleksandr Sikut.
Suurema osa sealsest kollektiivist moodustavad töövõimekaoga inimesed, kes olid pikalt sulgunud koduseinte vahele.
«Selline oli plaan algusest peale. Mul on selleks isiklikud motiivid, lisaks huvi töötada keerulises sfääris ning leida lahendus tavalisest raskematele probleemidele,» sõnas Sikut.
Sikuti sõnul vajavad töövõime kaotanud isikud teistmoodi lahendust ja seda suudab MTÜ Sotsiaalse Kohanemise Tugikeskus pakkuda. Keskuse plaaniks on kahekordistada ning alustada tegevust veel Narvas ja Kiviõlis.
«Tahaksin, et töövõimekaoga inimesed Ida-Virumaal saaksid tunda end vajalikuna,» sõnas Sikut.
Toimetas: Eleen Änilane, reporter
Kasulik.ee
Otsid tööd? Imestad, miks ettevõtted sind saadetud CV-de peale töövestlusele ei kutsu? Ehk teed sa enda elulookirjelduses just neid vigu, mille on reastanud The Independent?
Tööturg on karm koht ning selleks, et seal ellu jääda, tuleb kriitilise pilguga üle vaadata enda elulookirjeldus. Sulle võib küll näiteks tunduda, et mida rohkem oskusi sa üles reastad, seda parema kandidaadina tundud, ent kui oled sündinud näiteks pärast 1990. aastat, oleks lollus enda CV-sse üles tähendada Microsoft Wordi kasutamise oskus - see on sulle tõenäoliselt emapiimaga kaasa antud.
Spetsialistid toovad välja lisaks need kaheksa sõna, mida ei tohiks mitte kunagi enda CV-sse märkida, kui soovid, et sind tõsiselt võetaks.
1. "Perfektsionist"
See on tõenäoliselt kõige sagedasem viga, kuna inimestele tundub, et kui nimetad end perfektsionistiks, siis jätad endast tööka mulje. Tegelikkus on see, et kui tööandja vajab inimest, kes suudaks strateegiliselt ja pikas perspektiivis mõelda, võid jätta endast mulje, nagu suudaksid vaid väikeste ülesannetega tegeleda. Isegi ametite puhul, mis nõuavad detailidele fokusseeritust, jätad selle sõnaga endast pigem obsessiivse mulje.
2. "Multitaskija"
Enamik inimesi ei ole head rööprähklejad, nad suudavad lihtsalt kiirelt ülesannete vahel liikuda. Võid küll loota, et multitaskingu oskus jätab sinust produktiivse mulje, ent tegelikkuses võid tunduda inimesena, kelle tähelepanu on lihtne olulistelt asjadelt kõrvale juhtida.
3. "Töökas"
See sõna ei tähenda tööandjale mitte midagi. Samahästi võiksid selle koha lihtsalt tühjaks jätta. See ei ütle sinu kohta mitte midagi, keegi ei kirjutaks ju enda CV-s, et ei ole töökas.
4. "Entusiastlik" ja "kirglik"
Ära kirjuta, et oled kirglik ja entusiastlik, kui sul pole seda millegagi illustreerida.
5. "Tulemus"
Sama mõttetud on sellised sõnad, nagu "suutlikkus" ja "kindel". Kui tahad enda kogemusi ja tulemusi kuidagi kajastada, kirjuta nendest, mitte ära loobi üldsõnalisi lauseid.
6. "Soovitajate kontaktide jaoks võtke minuga ühendust"
CV peaks olema võimalikult lööv ja sisaldama võimalikult vähe mõttetut müra. Tööandja teab niigi, et kui soovib enne su tööle palkamist küsida su soovitajate kohta, küsib ta seda otse sinu käest.
7. "Palk kokkuleppel"
Nagu eelmisegi punktiga, teab su tööandja niigi, et palganumber sünnib läbirääkimiste käigus. Ära raiska enda kallist CV ruumi sellele!
8. "Meeskonnamängija"
See sõna lipsab CV-desse tihti sisse selle tulemusel, et tööotsijad üritavad enda elulookirjeldustes vastata täpselt nendele märksõnadele, mis on töökuulutuses välja toodud. Sõna "meeskonnamängija" ei ütle tööandjale midagi. Kui oled meeskonnamängija, kirjelda seda varasemate kogemuste pinnalt!
Äärmusliku abinõuna peaks ümbrikupalka maksvatelt ettevõtjatelt võtma võimaluse jätkata tegevust veoteenuse osutajana, kirjutab Rain Transport ASi juhataja Toomas Raud Äripäevas.
"Valetamisel ja varastamisel ning selle üldrahvalikul talumisel on kahjuks pikad traditsioonid. Meenutame näiteks nõukogude aega, mil tegutsesid kolhoosid-sovhoosid ja tehased kuulusid riigile," nentis Raud.
"Täna tehakse sedasama peenemalt: varastatakse riigile kuuluvaid makse, ümbrikupalga puhul siis eelkõige sotsiaal- ja tulumaksu. Aasta jooksul on autovedajate sektoris makstavad ümbrikupalgad toonud hinnanguliselt kaasa maksukahju 3,3 miljonit eurot, silmas on siin peetud ka päevaraha fiktiivsete lähetuste eest ja tasu maksmist kütuses," kirjeldas ta.
Raua andmetel saab ligi veerand autojuhtidest paberite järgi miinimumpalka ja ainult 30% ettevõtetest maksab autojuhtidele suuremat palka kui 620 eurot kuus, mis tundub vähe usutav.
Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/arvamused/2016/08/04/toomas-raud-umbrikupalk-oitseb
CV ja motivatsioonikirja koostamisel tuleb lähtuda konkreetsest tööpakkumisest ning vältida kliðeesid ja stamplauseid - "töökad ja kohusetundlikud" on kindlasti ka kõik teised töölesoovijad, ja selline kirjeldus ei erista sind konkurentidest millegi poolest, kirjutas Äripäev.
"Peamised vead, mida töövõtjad CV-des teevad, tulenevad aga hooletusest ja kiirustamisest," on CV Keskus.ee Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt veendunud.
"Näiteks kirjavead, kiirelt koostatud CV, kus puudub töökogemuse ja oskuste kirjeldus, ebaprofessionaalne pildivalik või veider e-posti aadress võivad kiirelt rikkuda esmamulje," lisas ta.
CV-Online Estonia OÜ turundusspetsialist Liina Puusepp märkis, et CV-d kirjutama asudes on kõige olulisem mõelda kõigepealt läbi, missugust eesmärki see teenima peaks.
"CV loetakse läbi mõne sekundi jooksul, see aeg tuleks maksimaalselt ära kasutada, et ennast võimalikult hästi reklaamida," kinnitas ta.
Loe pikemalt Äripäevast http://www.aripaev.ee/uudised/2016/08/03/sinu-cv-l-on-mulje-jatmiseks-6-sekundit
Page 826 of 1608
