Articles
Kuigi naisjuhtide arv on Euroopa 350 suurema börsifirma seas viimase seitsme aastaga enam kui kahekordistunud, on naiste käes vaid 4 protsenti tippjuhtide kohtadest, kirjutab Briti majandusleht Financial Times värskele uuringule tuginedes.
2009. aastal oli Euroopa väärtpaberituru väärtusest enam kui kaks kolmandikku andva S&P 500 Euro 350 indeksi ettevõtetest naisjuht vaid kuues. Selle aasta 18.augustil oli see number 14.
Tänavu tõusid juhatuse esimehe rolli naised kolmes ettevõttes: Birgitte Bonnesen Swedbankis, Isabelle Kocher Prantsusmaa energeetikafirmas Engie ja Alison Brittain Briti hotelli-ja restoranioperaatoris Whitbread.
S&P Global Market Intelligence’i uuring peegeldab tõsiasja, et lääneriikide majandustes toimub naiste ettevõtete juhirolli tõusmises väga tagasihoidlik areng.
USAS on S&P 500 indeksisse kuuluvate ettevõtete tippjuhtide seas naisi vaid 27. 2009. aastal oli neid 18. Suurbritannia FTSE 100 ettevõtetest vaid seitset juhivad naised.
„Sooline lõhe maailmas uurimate ettevõtete juhtimises võib ju veidi väheneda, aga see ei toimu piisavalt kiiresti,“ märkis Londonis asuva Direktorite instituudi juht Barbara Judge. „See teema on olnud valupunkt kogu vahepealse aja ja on uskumatu, et naised on firmade juhatustes senini selline haruldus,“ lisas ta.
Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni sõnul on Eesti majanduses suurenenud tööjõupõhiste tegevusalade osakaal, mida ilmestab ka viimaste aastate palgatõus.
See tähendab konverentsil Äriplaan 2017 kõnelenud Hanssoni hinnangul seda, et turg sunnib üha jõulisemalt lõpetama ärimudeleid, mis põhinevad odavamal tööjõul.
„Aeglase majanduskasvu varjus toimub majanduse struktuuri muutus: suurenenud on nii-öelda tööjõupõhiste tegevusalade osakaal ja ka viimaste aastate palgatõus on kooskõlas majanduse muutumisega inimressursikesksemaks," ütles Hansson.
"Kuna samal ajal kahaneb ka meie tööealine elanikkond, siis koos võetuna tähendab see, et palkade kasvu surve jääb lähiajal püsima. Sellises keskkonnas ei saa pikalt kesta ärimudelid, mis põhinevad odaval tööjõul – need sunnitakse aegamisi turult välja," lisas ta.
"Juba praegu on näha, et mida madalam on tegevusvaldkonna palk, seda keerulisem on ettevõtetel töötajaid leida,“ rääkis Hansson.
Ta lisas, et samal ajal ei saa välistada võimalust, et ettevõtted on turu survel ja liiga optimistlike ootuste põhjal tõstnud töötasud tasemele, mis võib ühel hetkel anda tagasilöögi.
Ekspordile pole palgatõus hea
Eksportivate ettevõtete hinnangud oma konkurentsivõimele on viimastel aastatel ühes tööjõukulude kasvuga halvenenud, kuid sel aastal on näha olnud väikest paranemist. Esimesel poolaastal suurenes ka ettevõtete investeerimisaktiivsus, mis annab lootust, et majanduskasv võiks elavneda.
„Majanduskasvu kiirenemist aga investeeringud ainuüksi ei taga. Paljud riigid on saavutanud väiksema investeerimismahuga sama kiire majanduskasvu kui Eesti. Meil on investeeringute tõhusama kasutamise suunas veel arenguruumi,“ ütles keskpanga president.
Hansson toonitas, et majanduskasvu kiirenemine sõltub eelkõige ettevõtete konkurentsivõimest välisturgudel ja seepärast on vaja jätkata sihipärast tööd ekspordi arendamisel.
„Ettevõtete konkurentsivõime ja tootmispotentsiaal vajavad majanduspoliitika tuge mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Seda aitaksid tagada töö- ja tooteturgude ning ärikeskkonna reformid, kuid nende tegemine on Euroopas takerdunud. Euroala keskpangad saavad rahapoliitikaga majandusolukorda küll toetada, aga jätkusuutlikku majanduskasvu see ei tekita,“ märkis ta.
Nii maailma kui ka Euroopa majanduskeskkond on järgmiselgi aastal nõrgavõitu, kuid prognoosid näitavad majandusaktiivsuse väikest suurenemist Eesti naabruskonnas.
Eleen Laasner, reporter
Pärast mõningast vestlust võimaliku uue ülemusega, annab ta sullegi võimaluse küsimusi esitada. See on sinu jaoks võimalus särada või täiega põruda.
Seepärast on oluline küsida õigeid asju ja vältida küsimusi, mis jätaksid sinust ettevalmistamata, laisa või ahne mulje, kirjutas Business Insider. Üks küsimus, mida ei tohiks kohe pärast intervjuu lõppu kindlasti küsida, on «Kas ma sain tööle?».
Sel hetkel pole selline küsimus lihtsalt kohane. See võib jätta sinust küll entusiastliku mulje, mis on hea, kuid võib ka näidata, et tahad või vajad seda tööd väga meeleheitlikult.
Tööpakkujad leiavad, et see küsimus on ebaviisakas, sest peaaegu ükski firma ei saa pärast kandidaadi intervjueerimist kohe öelda, kas just tema tööle võetakse, kuna vaja on ära kuulata kõik soovijad. Seega jätab su küsimus mulje, et sa pole kursis isegi uue töötaja leidmise teekonnaga.
Samamoodi on kehv end väljendada sarnaste küsimustega: «Kuidas mul läks?», «Kas on mingeid kahtlusi minu osas?», «Mida sa tegelikult minust arvad?» ja «Kas kujutaksid ette mind siin töötamas?». Sellist tagasidet võid küsida pärast seda, kui firma on sinuga uuesti ühendust võtnud ning tulemuse teatavaks teinud.
Selle asemel, et küsida, kas tööle said, uuri parem, kas saaksid midagi veel endast rääkida, et otsustamine lihtsamaks teha, või küsi, millal võiksid neilt tagasisidet oodata. Intervjuule ilusa lõpu andmise idee seisneb selles, et sa ei jätaks endast kannatamatut muljet või muljet, et sa pole tegelikult töökohaks valmis.
Eleen Laasner, reporter
Hiljuti toimus mitmekesisuse kokkuleppe liikmetele ja teistele huvilistele seminar, kus käsitleti võõrapelguse ja sallimatuse teemat töökeskkonnas.
Viimase paari aasta jooksul on Eesti tööandjad võõrapelguse teemaga pidanud rohkem kokku puutuma, kirjutas Eesti inimõiguste keskus.
Seminari esimeses pooles toimusid ettekanded, kus ettevõtted jagasid oma kogemusi ning Eesti Pagulasabi juhataja andis laiema pildi pagulaste kohanemisest Eestis. Kogunemise teises osas pakkusid osalejad erinevates töögruppides välja oma 11 soovitust, kuidas võõrapelgusega töökeskkonnas toime tulla ning milliseid samme astuda selle ennetamiseks.
Peamiseks järelduseks oli, et võõrapelguse ja konfliktide lahendus seisneb väärtuspõhises juhtimises ning rahuliku kooseksisteerimise positiivset poolt tuleb organisatsioonis pidevalt meelde tuletada.
Seminaril osalenud tööandjate soovitused ja mõtted, mida võõrapelguse esinemisel või selle ennetamiseks teha:
1.Uut töötajat värvates tuleb talle kohe tutvustada ettevõtte/organisatsiooni põhiväärtusi.
2.Oluline on inimesi ettevõttesiseselt rohkem liita, et nad õpiksid väljaspool tööd üksteist tundma, näiteks ühine söögitegemine, erinevad loovust arendavad koolitused jms. Need aitavad üle saada eelarvamustest ning õpitakse üksteist inimlikul tasandil rohkem tundma.
3.Juba reaalsete võõravaenu intsidentide puhul on vajalik, et ettevõttes oleks üks inimene, kelle poole saaks töötaja oma muredega pöörduda.
4.Küsida rahulolu-uuringus töötajatelt, kas neil on tööl sõber, kellele saab kõik ära rääkida. End üksinda tundev inimene radikaliseerub suurema tõenäosusega või üksinda jäetud inimene võib olla tõrjutud võõrapelguse tõttu.
5.Sallivuse, hoolivuse, inimõiguste ja mitmekesisuse teemal tuleb rohkem rääkida, korraldada infopäevasid, lisada teema ühel või teisel viisil näiteks suvepäevade programmi, koolitustesse, arenguprogrammidesse.
6.Juhtide koolitamine on oluline, juhid peavad mõistma rahuliku kooseksisteerimise kasu organisatsioonikultuurile ja ettevõtte majandustulemustele. Konflikt pole odav.
7.Edulugude rääkimine ning positiivsete kogemusete jagamine teiste juhtidega.
8.Ettevõtjate kogemuste jagamine kogukondades, et edulood jõuaks inimesteni.
9.Tuleb julgelt küsida nõu teistelt organisatsioonidelt. Näiteid, materjale ja ideid on meie ümber palju.
10.Sisekorraeeskirjad ja eetikapunktid erinevates tööandja dokumentides, põhiväärtuste sõnastamine ja kommunikeerimine.
11.Tööandja poolt tugiisik või mentor neile, kes tulevad tööle teistest riikidest. See inimene siis nõustaks nii kultuurikeskkonna kui bürokraatia teemal, aga oleks ka nö esimeseks sõbraks organisatsiooni sees.
Loe täispikka lugu Eesti inimõiguste keskuse kodulehelt
https://humanrights.ee/2016/09/11-soovitust-kuidas-tookeskkonnas-voorapelgusega-hakkama-saada/
Triin Ärm
reporter
Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille järgi saavad tööandjad võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga.
Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt, teatas valitsus.
Samuti ei ole tööandjal teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitise maksmisel kohustust maksta vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust nagu 4.-8. haiguspäeva puhul, vaid summa on tööandja enda otsustada.
Teiseks ei loeta eelnõu kohaselt erisoodustuseks terve rida töötaja tervise edendamiseks tehtud tööandja kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis. Sinna hulka kuulub näiteks avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu, sportimispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulu; tööandja spordirajatiste ülalpidamise kulu, kuid samuti kulud taastusarsti, füsioterapeudi ja muudele sarnastele teenustele. Muudatus ei tekita tööandjale kohustust töötaja tervise edendamise tarbeks kulutusi teha või neid töötajale hüvitada, vaid tegemist on võimalusega, mille kasutamine sõltub konkreetse tööandja ja tema töötajate vahelisest kokkuleppest.
Mõlemad muudatused kehtestatakse viieks aastaks, pärast mida hinnatakse nende meetmete mõju.
Tulumaksuseaduse muudatustega suurendatakse pensionide täiendavat maksuvaba tulu 2832 euroni aastas. Koos üldise maksuvaba tulu tõusuga 180 eurole annab see maksuvabalt saadava pensioni suuruseks 416 eurot kuus, tagades keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse ka 2017. aastal.
Eelnõuga laiendatakse tulumaksuvabastust hüvitistele ja toetustele, mida makstakse tavaametniku, abipolitseiniku, vabatahtliku päästja ja eriolukorra tööle rakendatud isiku hukkumise, surma või
töövõime vähenemise korral. Eelnõuga ühtlustatakse nendele isikutele makstavate hüvitiste maksukäsitlus, et tagada isikute võrdne kohtlemine.
Sajaeurose maksusoodustuse kulu riigieelarvele on 2018. aastal 11,3 miljonit, 2019 11,4 miljonit ning 2020. aastal 11,6 miljonit eurot. Sotsiaalmaksuvaba haigushüvitise muudatus on eelarveneutraalne, kuna toob kaasa suurema tulumaksu laekumise füüsilise isiku tulu suurenemise tõttu, samas väheneb sotsiaalmaksu laekumine seni hüvitise pealt makstud sotsiaalmaksu mitte laekumisest.
Pensionide maksuvaba tulu suurendamine vähendab füüsilise isiku tulumaksu laekumist 2017. aastal ligi 3,2 miljoni euro võrra.
Page 814 of 1608
