Articles
Sirje Niitra, toimetaja
Mida pikemalt on inimene töötu, seda raskemaks ta olukord läheb, sest lisaks murele sissetuleku pärast tähendab iga kodus tegevusetult istutud nädal üha kahanevat tõenäosust uuesti tööd leida.
38-aastane Sigrid on kaks aastat tulutult tööd otsinud. Varem on ta töötanud toitlustuses mitmesugustel ametikohtadel kokast juhatajani välja. Ta on aktiivne inimene ja hea suhtleja. Viimane tööandja oli temaga väga rahul, kuid kuna omaniku õel oli Soomest kodumaale naastes hädasti tööd vaja, sai Sigrid koondamisteate. «Eks veri on ikka paksem kui vesi,» kommenteerib ta.
artikkel jätkub, edasi saad lugeda originaalist
Henry Auväärt, CV Keskuse turundusjuht
Pikaajaliste töötute kaasamine tööturule on küll mõnevõrra lihtsustanud keerulisemaks muutunud personaliotsinguid, kuid peame arvestama, et tööandjad suhtuvad kaua tööturult eemal olnud tööotsijatesse siiski ettevaatlikult.
artikkel jätkub originaalis Postimehe kodulehel
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ei pea väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni täielikku kaotamist õigeks, kuid peab oluliseks seaduste kaasajastamist.
EAKL-i juhatuse esimehe Peep Petersoni sõnul on maikuus avaldatavas väljatöötamiskavatsuses toodud väljateenitud aastate pensioni ja soodustingimustel vanaduspensioni kaotamise põhjenduseks näiteid ainult valdkondades, kus riskifaktorid töötajate jaoks on tänaseks oluliselt muutunud, kuid liidu hinnangul on jätkuvalt ameteid, kus sooduspensionite jätkamine on õigustatud.
«Näiteks laevas töötades mootorivibratsioon, maa all töötades niiskus pole oluliselt muutunud. Radioloogid töötavad intensiivselt, masinad on uuemad, aga radioloogid puutuvad nendega kaks korda kauem kokku kui varem,» märkis Peterson. Seetõttu on oluline pensioninimekirjade läbivaatus, kuid mitte täielik tühistamine.
Petersoni sõnul on hädavajalik viia läbi rakenduslik uuring pensionisoodustust eeldavate riskifaktorite osas. Teha seda koostöös spetsiifiliste elualadega. «Tahame teaduslikku lähenemist,» lisas ta.
Lisaks leiab Peterson, et pensionireform peab toimuma koos kolme lisareformiga. Esiteks tööandja kohustuslikud maksed töötaja kolmandasse pensionisambasse, juhul kui riskifaktor on vältimatu ning riik otsustab riiklikust pensionist loobuda.
Teiseks on vaja varajasi täiend- ja ümberõppemeetmeid leevendamaks vanemaealiste pensionieelsete inimeste tööpuuduse ohtu.
Kolmandaks on liidu hinnangul vajalik töötervishoiu- ja ohutussüsteemi parandamine, sealhulgas töö- ja puhkeaja regulatsioon, et minimeerida töötajate riskifaktoreid.
Pensioniseaduste muudatuste väljatöötamiskavatsus avaldatakase mais, pensionireform võetaks vastu 2019. aastal ning muudatused hakkaksid kehtima alles alates 2040. aastast.
Maiken Mägi, reporter
«Eelmine tööandja ütles minuga töösuhte üles usalduse kaotuse tõttu. Mina sellega loomulikult nõus ei ole, kuid nüüd näevad seda töötamise registris kõik ja ma ei saa enam kunagi tööle. Kas tööandja saabki registrisse kirjutada seda, mida ise tahab?» uuris lugeja.
Vastab tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.
Kui tööandja ütleb töösuhte üles, siis peab ta igal juhul ülesütlemist avalduses põhjendama. Kui töötaja ei nõustu põhjendustega ning leiab, et töösuhte ülesütlemine on olnud tühine, võib töötaja ülesütlemise töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada 30 päeva jooksul alates ülesütlemisavalduse saamisest.
Kui töövaidlusorgan leiab, et tõepoolest on ülesütlemine olnud alusetu, saab juba jõustunud otsuse alusel töötamise registri kannet muuta. Töötamise registrisse kande tegemise õigus ja kohustus on tööandjal, kes vastutab ka kande õigsuse eest.
Registrikannet näevad üksnes töötaja ja tööandja, kes vastava kande on teinud ning mõningad asustused, kellel on õigus teostada järelevalvet või teha kande alusel haldusotsustus (maksu- ja tolliamet, tööinspektsioon, haigekassa, töötukassa). Teised potentsiaalsed tööandjad töötamise registris töötaja andmeid ei näe. Seega ei saa see olla takistuseks uue töö leidmisel.
Vastus: 16- kuni 19-aasta vanustele lastele makstakse lapsetoetust õppimise korral ja toetust makstakse õppeaasta kaupa.
Sotsiaalkindlustusamet kontrollib iga uue õppeaasta alguses õppimistingimuse täitmist Eesti Hariduse Infosüsteemist ja toetuse maksmisperiood määratakse antud õppeaasta lõpuni. Teatavasti kestab õppeaasta üleminekuklassides (-kursustel) 1. septembrist kuni järgmise aasta 31.augustini. Kuid kui laps lõpetab gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine kooli lõpetamisele järgnevast kuust (valdavalt on see juulikuu).
Kui 16-aastane või vanem laps lõpetab põhikooli, jätkatakse peretoetuste maksmist juuli ja augusti eest kõikidele põhikooli lõpetanud lastele. Alates septembrist makstakse peretoetusi neile põhikooli lõpetanud lastele, kes õpivad edasi gümnaasiumis või kutseõppeasutuses. Maksmise aluseks olevad õppimist tõendavad andmed laekuvad Sotsiaalkindlustusametile Eesti Hariduse Infosüsteemist.
Lapsetoetuse suuruseks iga lapse kohta on 50 € kuus, kui peres on üks või kaks last. Kui peres on kolm või enam last, siis alates kolmandast ja iga järgneva lapse kohta makstakse lapsetoetust 100 € kuus.
NB! lapsetoetuse suuruse määramisel ei saa igakord aluseks olla laste sünnipärane järgnevus – pere esimene, teine, kolmas jne laps, vaid toetuse suuruse iga lapse kohta määrab asjaolu, mitu lapsetoetusele õigust omavat last parajasti peres on.
Selgitame järgmise näite varal:
Peres on 3 last, kaks esimest last saavad lastetoetust 50 € kuus ja kolmas laps saab 100 € kuus.
Pere esimene laps sai 16-aastaseks ja lõpetab juunikuus põhikooli. Juulis ja augustis jätkatakse lapsetoetuste maksmist kõikide laste (ka 16-aastase põhikooli lõpetanud lapse) eest.
Andmed lapse edasiõppimise kohta selguvad pärast uue õppeaasta algust ning need laekuvad Eesti Hariduse Infosüsteemist Sotsiaalkindlustusametile septembris. Lapsetoetused makstakse välja kuu algul, mis ajaks Sotsiaalkindlustusamet ei ole alati andmeid saanud. Seetõttu 16-aastase lapse kohta septembris lapsetoetust ei maksta ning perele makstakse lapsetoetusi 50 € mõlema noorema lapse eest.
Kui pere vanim (16-19-aastane) laps, jätkab õpinguid sama kalendriaasta sügisel uuel õppeaastal, jätkatakse talle lapsetoetuse maksmist ja tal on õigus tagasiulatuvale lapsetoetusele ka septembrikuu eest. Sellest tulenevalt on taastatud olukord, et ka septembrikuus oli peres kolm lapsetoetusele õigust omavat last ning pere noorimale - kolmandale lapsele makstakse välja vaheraha 50 € (100 – 50) septembrikuu eest.
Allikas: sotsiaalkindlustusamet.ee
Page 863 of 1608
