Articles
Kerli Kivistu, reporter
«Olen töötanud pool aastat pakkijana ja mul on pidevate sundliigutuste tagajärjel tekkinud igaöine käte suremine ja samuti on minu uni katkendlik. Tööandja ei ole korraldanud töötajatele tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures. Ta väidab, et ma ei tõsta töö ajal raskeid asju. Kas tööandja peab korraldama füüsilise töö tegijatele tervisekontrolli?» soovib lugeja teada.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula.
Tööandja peab korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Tervisekontroll tuleb korraldada tööle asumise esimese kuu jooksul ja hiljem töötervishoiuarsti näidatud ajavahemike järel.
Töötervishoiuarst hindab tervisekontrollil töötaja terviseseisundit, töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale ja selgitab välja tööst põhjustatud haigestumise või võimaliku kutsehaigestumise. Otsuse tegemiseks tutvub töötervishoiuarst töökeskkonna riskianalüüsiga ning töökohal töötaja töökeskkonna ja töökorraldusega.
Töötervishoiuarst hindab töötaja terviseseisundit ja teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta. Kui töökeskkond või töökorraldus töötajale ei sobi, märgib arst selle oma otsusesse (näiteks – töötajal on keelatud tõsta üle viie kilogrammi kg kaaluvaid raskuseid, töötajale on vaja anda lisapuhkepause igas tunnis 10 minutit) ning sellise otsuse täitmine on tööandjale kohustuslik.
Sama tüüpi liigutuste kordumisega ning üleväsimust põhjustavate sundasendite ja -liigutustega seotud töö on ohutegurid, mille puhul peab tööandja töötajatele tervisekontrolli korraldama.
Tööandja peab riskianalüüsis hindama, kas tööliigutused või tööasend võib põhjustada töötaja tööga seotud haigestumist, arvestades kui suure osa tööajast (tööpäeva või töönädala jooksul) sellised liigutused või tööasendid hõlmavad. Riskile hinnangu andmisel tuleb arvestada töötaja eripäradega, mõni töötaja väsib kiiremini, teine aeglasemalt. Kui riskide hindamise käigus selgub, et töötaja tervist võivad ohustada tööliigutused või töösendid, tuleb töötaja suunata tervisekontrollile.
Eleen Laasner, reporter
Sotsiaalministeerium soovib muuta töölepingu seadust, et kaasajastada alaealiste töötingimusi ning muuta IT-sektori ja tervishoiutöötajate valveaja regulatsiooni.
«Praegu kehtiv alaealiste töötingimuste regulatsioon on väga piirav. See on viinud olukorrani, kus alaealise tööle võtmine ei ole tööandja jaoks atraktiivne ning alaealisi ei saa tööle rakendada määral, milleks nad tegelikult võimelised on,» kommenteeris algatust tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. «15–24-aastaste töötuse määr oli eelmisel aastal 13,1 protsenti, olles üldisest töötuse määrast poole suurem. See annab tunnistust selgest vajadusest vaadata alaealistele kohalduvad normid üle ja teha nende tööle asumine lihtsamaks. Seejuures tagame mõistagi lastekaitse nõuete täitmise ning lähtume sellest, et laste esmane töö on õppimine,» lisas minister.
Vajadusele muuta noortele töötamine lihtsamaks on juhtinud tähelepanu nii Riigikogu kultuurikomisjon kui ka tööandjate organisatsioonid. Plaanitavad muudatused puudutavad eelkõige mittekoolikohustuslikke 15–17-aastaseid noori. Väljatöötamiskavatsuses käsitletakse võimalusi pikendada alaealiste töötajate tööaega koolivälisel ajal, vähendada tööandjate halduskoormust alaealiste tööle võtmisel ehk kaotada loakohustus ja muuta alaealistele lubatud tööde loetelu. Samas soovitakse anda Tööinspektsioonile järelevalvepädevus lisaks töölepingu seadusele ka teiste võlaõiguslike töö tegemise lepingute üle, mis tagaks töötajatele tööelus parema kaitse.
Väljatöötamiskavatsus sisaldab ka ettepanekuid valveaja regulatsiooni muutmiseks. Muudatuste eesmärk on võimaldada teatud IT-sektori töötajatele ja tervishoiutöötajatele paindlikumat ning konkreetse valdkonna iseloomu arvestavat valveaja regulatsiooni.
Töölepingu seaduses sisalduvat alaealiste töötingimuste ning valveaja kasutamise regulatsiooni ei ole muudetud pärast seaduse jõustumist 1. juulil 2009. aastal. Väljatöötamiskavatsusega on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/f228b6b7-1cbb-4742-b6de-115e8c61b5de#405D0f3u.
Väljatöötamiskavatsusele peavad oma hinnangu andma teised ministeeriumid ja koostööpartnerid.
Kaja Koovit, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht
Töötajate puudus kergitab sel ja järgmisel aastal tõenäoliselt kaubandustöötajate palku keskmiselt 10% aastas.
Kulude suurenemine ja terav konkurents viivad varem või hiljem konsolideerumiseni ja kaubakette jääb vähemaks.
Praeguse viie asemel peab Maxima Eesti tegevjuht Vygintas Ðapokas Eesti turu jaoks optimaalseks kaks-kolme suurt jaemüügiketti.
Mullune aasta oli Ðapokase sõnul Maximale väga hea. „Saavutasime uskumatud tulemused,” märgib ta. Käive suurenes 9,9% 441 miljoni euroni. Tunamullu, 2014. aastal oli kasv 8,9%. „Tegime kõik, mida olime plaaninud,” lausub ta. Avati neli uut kauplust, e-toidupood ja logistikakeskus. Mullune investeeringute maht oli 36 miljonit eurot. Eestis tegutsetud 12 aasta jooksul on Maxima siia investeerinud kokku 150 miljonit eurot.
Ðapokas tunneb heameelt ka kaubaketi maine ja tuntuse suurenemise üle, tuues selle kinnituseks TNS Emori brändiuuringu, mille kohaselt Maxima on eestimaalaste jaoks tuntuselt üheksas bränd ehk kuulub esikümnesse.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Allikas: Põhjarannik
OÜ Fortaco Estonia, kes on poolteise aastaga palganud ligi sada uut töötajat, võtab hea meelega praktikante ja pakub parematele püsivat tööd. Eile sai ettevõte majandusministrilt parima regionaalse praktikakoha auhinna.
Ajal, mil valitsusliikmetel on tulnud palju tegelda Ida-Virumaa tööhõiveprobleemidega, on Fortaco Estonia meeldiv erand, kes loob pidevalt uusi töökohti ja otsib laienemisvõimalusi, kiitis majandus- ja taristuminister Kristen Michal.
Eile oli Michalil Fortacos viibimiseks meeldiv põhjus − anda üle parima regionaalse praktikakoha auhind. “Kui inimesed suhtuvad lugupidamisega ja hästi oma töösse ning õpetavad seda edasi, väärib see tunnustust,” pöördus minister Narva metalliettevõtte töötajate poole, kes juhendavad oma töö kõrvalt praktikante.
Mehaanikaosakonna juhataja Viktor Krell, kes on praegu noortele mentoriks, alustas 1985. aastal samas ettevõttes praktikandina. Tollal kandis see küll Baltijetsi nime.
“Pärast mitut praktikat ja Nõukogude armees teenimist tulin siia tööle. Näitasin end praktikal heast küljest ja jäin sellega kollektiivis meelde. Oma olemuselt on praktika jäänud läbi aja samaks. Püüame luua praktikandile maksimaalselt head tingimused ja teeme kõik selleks, et ta kohaneks meie nõudmistega. Esmajärjekorras tuleb muidugi selgitada ohutust.”
Krelli sõnul kulub umbes kuu, et aru saada, kas noorest saab sellel töökohal asja või mitte. “Viiest kaks osutuvad tavaliselt selliseks, kes tahavad õpitud ametis töötada ja edasi areneda. Vahel isegi üllatun, et on võimalik leida nii võimekaid noori, kes on tehases töötamisest huvitatud.”
Loe edasi Põhjarannikust http://pr.pohjarannik.ee/?p=17959.
Kaire Uusen, kolumnist
Palgalõhega võitlemisel tuleb muuta tööandja suhtumist, kirjutab kolumnist Kaire Uusen.
Jah, mees võib küsida rohkem palka või naine olla alandlik, aga tekib küsimus, miks tööandja seda ebavõrdsust lubab. Kõik teavad, et tänapäeva Eesti ettevõtja loeb iga senti; miks ta siis valib töötajaks mehe, kellele tuleb maksta rohkem? Ometi räägitakse töökonkursside kohta, et tööandja eelistab alati seda, kes küsib vähem. Isegi tippude puhul. Ja kui tööandja valibki mehe ja on valmis talle rohkem maksma, siis tekib ikkagi küsimus, mille põhjal ta eeldab, et valitud mees on parem kui naine.
Pigem ütleksin, et kõrgema palgaga mehe eelistamine on majanduslikult üsna rumal samm. Eriti juhul, kui objektiivsete näitajate, nagu hariduse, töökogemuse jm põhjal on mees ja naine võrdsed kandidaadid. Eestis, kus sünnib vähe lapsi ja on palju vanu töötavaid naisi, ei saa ka töötaja lapsesaamine tööandjale nii suur hirm olla.
Mehe eelistamisel pole midagi tegemist ka tootlikkusega. Juristid ja teised, kes arvavad, et meestöötaja tootlikkus on suurem, peaksid eelkõige tegema selgeks tootlikkuse mõiste. See pole midagi, mida töötaja saab ise otsustada või mis sõltub suguhormoonidest. See hõlmab kogu ettevõtte süsteemi ja eelkõige määrab tootlikkuse see, kui keegi suudab vähema kulu, parema tehnoloogia ja suurema kiiruse ning kvaliteediga üha rohkem ja kõrgema hinnaga oma kaupa müüa.
Kui ma 1990ndate esimesel poolel palgateemadega tegelema hakkasin, oli riigi tasandil meeste-naiste palkadest suuremaks probleemiks hoopis see, miks saab üks valdkond eelarvest rohkem raha kui teine ning kuidas seda lõhet vähendada. Kaudselt oli ka seal tegemist meeste-naiste palgaerinevustega, aga mitte ainult. Küll sai pingutatud, aga lõhe valdkondade vahel jäi ikka alles, justkui oleks riigieelarve puhul kehtinud vanasõna: kus on, sinna tuleb juurde.
Võin isegi tagantjärele öelda, et töötasin kümne aasta jooksul kahes riigiasutuses, kus nägin päris suuri erinevusi ka ainult naistöötajate palkade vahel. Meie – kaks ühesuguse hariduse ja kogemusega naist, kes me töötasime ühe ja sama asja kallal, – saime palka ca 6000 krooni. Siis tuli aga tööle täpselt samasuguse hariduse ja kogemusega naine, kes sisuliselt tegi enam-vähem sama tööd, isegi võiks öelda, et kasutas meie varem koostatud materjale, kuid tema palk oli ca 2,2 korda kõrgem! Mulle hakkas see vastu, ehkki samal ajal käisin vapralt asutustes ja kõrgkoolis pidamas loenguid, kuidas luua ettevõttes õiglast palgasüsteemi.
Huvitav oli ka reaktsioon, mida juba sel ajal asutustes-ettevõtetes õiglaste palkade kohta öeldi. Tänati toreda loengu eest, aga öeldi: «Andke meile raha, küll siis tuleb ka õiglus!» Kui raha on vähe, siis on paratamatult nii, et ühele (mingil põhjusel väljavalitule) makstakse rohkem ja teised saavad vähem. Siis hakkavad kehtima dþunglireeglid – kes on mõjusam, tugevam, nahaalsem või siis vastupidi, sarmikam, saab rohkem. Olgu ta siis mees või naine.
Üks oluline probleem on ka see, et kuna palkade otsustamine on juhtide õigus ning neil pole ees mingeid reegleid või töö keerukusel põhinevaid palgasüsteeme, siis ongi nii, et makstakse «tunde järgi», võetakse tööle endisi kolleege, sõpru, sugulasi, kellele makstakse kas tänu- või kaastundest rohkem kui teistele. «Tal on pere» või «Ta just kaotas hea töökoha» – põhjuse leiab ikka. Väikeses ühiskonnas on tutvustel suur mõju.
Nii et Eestis on mehed justkui eelisseisus. Tõsi, palgalõhet mõjutab ka see, mida ütlesid saates Marti Aavik ja Leena Kivisild: Eestis on juhtidest suur osa mehed, kes teenivad üle keskmist palka, ning liiga suur hulk naistest töötab madala palgaga ametites. Mõnigi firma, kes võttis masu ajal naisjuhi, maksis talle kaks-kolm korda vähem kui varem meesjuhile, tööd tuli aga kaks-kolm korda juurde. See kõik süvendab lõhet. Pole ka saladus, et naised võivad olla haritumad, aga paljud valivad sundseisus (maakonnas lihtsalt pole tööd!) madalama taseme töö. Kui aga kord hakata tegema haridusest-võimetest lihtsamat tööd, siis üldjuhul enam tagasiteed ei ole.
On veel aspekte, mis Eesti palgalõhet süvendavad – see on meestepuudus (peiupõud). Eestis on naisi meestest rohkem, küll alates 45. eluaastast, aga ikkagi. Pealegi on eesti meeste hulgas äärmusi rohkem kui enamiku Euroopa rahvaste seas – meie mehed on kas edukad ja terved või siis sandid, joodikud ja töötud. Vahepealseid on liiga vähe!
Seega võiks meie mehed küll minna õpetajaks või lasteaiakasvatajaks, aga need mehed, kes mujal seda tööd teevad, on Eestis omadega juba põhja läinud. Joodikut või santi aga sellele tööle ei saa võtta. Seda trendi on mõjutanud macho-kultuur, raha ja edu väärtustamine, mistõttu on pehmema loomuga mehed jäänud elu hammasrataste vahele, mitte ei tööta meditsiiniõe või õmblejana.
Ja veel üks aspekt: kui öelda sõna «mees», siis mõtleb enamik Taavi Rõivase, Urmas Sõõrumaa või teiste tippude peale, aga samas on Eestis väga suur osa mehi, kes ei teeni üldse või on tänaval, vaevlevad alkoholiprobleemide küüsis ning nende ainus sissetulek on pudelikorjamine või elavad nad mõne naise kulul.
artikkel jätkub
edasi saab lugeda originaalis Postimehe kodulehel
Page 860 of 1608
