Articles
Teele Tammeorg, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht
Tervishoiutöötajate palganõue on üle 60 miljoni euro, haigekassa 2017. aasta eelarve on aga miinuses.
Haigekassa on kokku arvutanud, kui palju läheksid maksma kollektiivlepingute projektid, mida on esitanud ühelt poolt arstid-õed jt tervishoiutöötajad ning teiselt poolt haiglate liit. Palganõudes ja -pakkumises on ilmselged käärid. Kui arstid-õed soovivad tulevaks aastaks palgatõusu, mis kokkuvõttes nõuaks haigekassa eelarvest pea 68 miljonit eurot lisaraha, siis haiglate pakkumine on kolm korda tagasihoidlikuma mõjuga: umbes 23 miljonit eurot.
Töötajate soov on, et arstide alamtunnipalk suureneks nii järgmisel kui ka ülejärgmisel aastal kahe euro võrra, haiglad pakuvad kummakski aastaks ainult 30-sendist palgatõusu. Õdede soov on saada tunnipalgale juurde 1,45 eurot, haiglad lubavad ainult 40 senti (vt tabel).
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Tiina Saar-Veelmaa, karjäärinõustaja ja koolitaja
ärileht.ee
On kurb kuulda kui riigi jaoks olulistes sektoritest ja suure mõjuga tööandjate juures levib mõtteviis, et teatud ametikohad ongi alla arvestuse ja üle 45-aastased inimesed käivad maha ning manduvad.
Oma 13 aastase koolitamise ja konsultandikogemuse käigus olen avastanud, et kui ettevõte ei saa endale väärtuslikku ja pühendunud personali, on see kahjuks tema enda tegemata töö.
Eestis on üldse laiemalt levinud see, et hooliv tööandjakultuur levib heal juhul kontoritöötajate hulgas, liht- ja oskustöötajateni see aga ei jõua. Aga just nendest sõltubki kogu teenuse või tootmise kvaliteet. Niiöelda „põllul" olevaid inimesi ei peeta tihti selle vääriliseks, et nendega arenguvestlusigi teha, kuid siis ei saa me rääkida ka nende erialade jätkusuutlikkusest ja ametiuhkusest.
Võtame või puhastusteenuste valdkonna ettevõtted, kes kurdavad, et töötajate voolavus on pea 90%. Kui aga uurida, kui paljud neist pakuvad oma tööjatele rohkem sellest üsna väikesest või pisut suuremast palgast, siis neid ettevõtteid palju pole. Puhastusteenindajad ei tea sageli sedagi, mis firmas nad töötavad, vaid seostavad end objekti ja heal juhul töödejuhataja.
Kui töötaja ei tunne aga, et tema tööl oleks tähendus, teda hinnatakse, koheldakse võrdsena, küsitakse ettepanekuid, kaastakse, siis ongi lihtne muutuda mutrikeseks, kellest niikuinii midagi ei sõltu ja teha oma asjad enam-vähem ära.
Tudengid koristajaks
Samas on juba täna koristamise näol tegemist üsna keerulise valdkonnaga, mis ei ole enam halli lapi ja plekkämbriga vehkimine, vaid osati tõeline raketiteadus. See omakorda loob võimalused valdkonnas areneda kuni selleni välja, et puhastusteenindajad võivad ettevõtjana pakkuda kodukoristusteenust või koristusega seonduvaid koolitusi eramajapidamistele oma põhitöö kõrvalt. Selleks tuleb neid lihtsalt ette valmistada ja see taastaks ametiuhkuse.
Kui aga inimestesse suhtuda nagu masinatesse, siis ei olegi reaalne, et me soovitud arengut näeme. Töötaja panus on väga suures osas mõjutatav sellega, kuidas temasse töökohal suhtutakse. Minu suurmaid ahaa-elamusi võrdse töökultuuriga seoses pärineb umbes 10 aasta tagusest õppekäigust Taani, kus aasta tööandjaks oli valitud pesumaja, mis teenindas haiglaid ja hotelle.
Silma paistsid nad mitte niivõrd ülivinge töökeskkonna pärast, kuivõrd selletõttu, et lihtsale tööle vaatamata, olid inimesed seal võrdselt kaastaud ja said ise luua töökultuuri, tunda end väärikana. Taanist rääkides, on seal tavapärane ka see, et tudengid töötavad kooli kõrval koristajatena, mis Eestis on veel mõeldamatu, kuna valdkonna maine on nii nigel ja tingimused paindumatud.
Aju saab arendada igas vanuses
Ma ei saa ka nõustuda ka Urmas Somelari väitega, et pärast 25. eluaastat hakkab inimese õppimisvõime järjepidevalt langema. Kaasaegsed aju-uuringud on tõestanud vastupidist, et inimese aju on plastiline ja muutumisvalmis kõrge eani. Tuleb leida vaid uuenduslikud õppemeetodid, õiged lähenemised ja ajju tekitavad uued närviteed.
Meil on enamus õpet olnud pähe-tuupimise põhine, peaks aga olema eluline, interaktiivne ja aruteludel –kogemustel põhinev. Kasutades Surmaoru näidet, kus maailma ühte kuumimasse ja kuivemasse orgu, kus ei kasvanud midagi, tuli 2004. aastal suur hulk sademeid ja järgmisel kevadel puhkes kogu org õide. Nii on ka õpetamises õigete tingimuste loomise korral õitsemine võimalik – isegi kohtades, kust enam muutusi ei oodata.
Kokkuvõttes, elama ikkagi maailmas, kus tuleb ka 90-selt möllu panna ja kui tööandjad ei suuda ega oska teatud elanike gruppe kaasata, võiksid nad lihtsalt ekspertide abi paluda.
Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Urmas Somelar osutas koristaja ameti näitel tänases Ärilehes, et üle 45-aastane inimene ei ole enam kuigi võimeline uusi töövõtteid omandama.
Täna pärastlõunal saabus Somelari poolt vabandus, kus ta mõistis oma sõnakasutuse hukka.
"Vabandan Eesti Päevalehele antud intervjuus tehtud väljaütlemiste pärast inimeste õppimisvõime ja keelebarjääri kohta. Annan omale aru, et hooletu sõnakasutusega olen tekitanud paljudes pahameelt ja sellele ei ole õigustust. Mul on kahju ja ma vabandan," ütles Somelar.
Riigi Kinnisvara AS-i juhatuse esimees Urmas Somelar osutas koristaja ameti näitel tänases Ärilehes, et üle 45-aastane inimene ei ole enam kuigi võimeline uusi töövõtteid omandama. Somelar küll vabandas sõnakasutuse eest, kuid teema jäi endiselt õhku. Ümberõpet puudutava temaatikaga igapäevaselt tegelev töötukassa spetsialist Marja Saarma selgitas, miks selline seiskoht vale on.
"Nii Eestis kui ka teistes riikides on teravalt päevakorras tööjõu vananemise teema. Eluiga pikeneb, tööturul tuleb aktiivsena püsida järjest kauem. Samuti muutub tööturg ise: tulevad uued ametikohad, mis nõuavad teistsuguseid oskusi, tehnika areneb, mistõttu järjest enam oodatakse töötajalt valmisolekut uusi teadmisi ja oskusi omandada. Kõik need muutused kokku on nihutanud ka vanuselisi piire," ütles Saarma Ärilehele.
"Tänapäevases mõistes on 45+ ja ka 50+ vanuses inimesed keskea vanusegruppi kuuluvad ning töötukassa tänasele kogemusele tuginedes täiesti valmis muutustega kaasa minema. Nad kasutavad igapäevaselt arvutit, suhtlevad võõrkeeltes, hoiavad ennast kursis oma valdkonna uuendustega ning on tööturul aktiivsed," kirjeldas ta.
"Puutume sellesse vanusegruppi kuuluvate inimestega igapäevaselt kokku ning tervikuna võib neid iseloomustada pigem nii, et nad oskavad väärtustada oma tööalast arengut, tahavad õppida, neid huvitab õppimine ja uued asjad. Selles vanuses õpitakse süvenenumalt, tähtis on, et õpitav oleks huvitav ja inimesele kasulik," sõnas Saarma.
"Sageli sellesse vanusegruppi kuuluvad inimesed soovivadki teha oma tööelus kannapööret ning on valmis uut ametit õppima. Eelnev töö- ja elukogemus aitab sageli uusi asju õppida lihtsamalt," jätkas ta.
Siiski leidub selles vanusegrupis ka mõningaid teatavaid takistusi, miks mõnikord uut tööd ei leita.
"Inimesed ei oska ise hästi enda tugevusi ja oskusi välja tuua. Karjäärinõustamise käigus – teenus, mida töötukassa pakub kõikidele inimestele, sõltumata sellest, kas ollakse töötavad või töötud – tihtilugu pilt avardub ja õpitakse nägema seoseid erinevate ametite vahel, kuidas olemasolevad oskused sobituvad uude ametisse, mida oleks vaja juurde õppida," ütles Saarma.
"Nõustamine aitab ka sõnastada vanusega tulevaid plusse ja eeliseid. Igal juhul on vanusegrupp 45+ ja 50+ ning miks ka mitte 60+ suure potentsiaaliga tööjõud," leidis ta.
Maria Reinik, reporter
Info- ja kommunikatsioonivaldkonna tööandjad julgustavad töövõimetuspensionäre tööle kandideerima, lubades lähtuda otsustamisel eelkõige kandidaadi pädevusest.
Eile Playtechi Tallinna kontoris korraldatud töövõimereformi-teemalises ümarlauas «Eesti oma tööjõud – vähenenud töövõime võimalused, takistused ja innovatsioon» osalenud ettevõtete esindajad tõdesid, et nende valdkonnas valitseb arvestatav tööjõupuudus.
Seetõttu on mitmed ettevõtted pidevalt valmis värbama uusi töötajaid, sõltumata sellest, kas tegu on töövõimetuspensionäriga või mitte. Reeglina on ettevõtetes korraldatud juba praegu näiteks ratastooliga ligipääsetavus, kohati võimaldatakse kodust töötada, pakutakse tasuta psühholoogi tuge ning ollakse valmis kohandama tööd muul moel konkreetse töötaja vajadustele vastavaks.
«Me julgustame töövõimetuspensionäre endale tööle kandideerima. Kui te leiate meie kodulehelt endale sobiva tööpakkumise, siis pöörduge kindlasti meie poole,» rääkis ümarlauda võõrustanud Playtech Eesti personalidirektor Kristi Ansberg.
«Isegi kui konkreetset teile sobivat tööd silma ei hakka, tasub kirjutada, et teaksime teiega arvestada, kui peaks mõni võimalus avanema,» lisas ta. Sarnast valmidust kinnitasid ka mitmete teiste ümarlauas osalenud ettevõtete esindajad.
Ümarlauas osalenute sõnul motiveerivad tööandjaid töötukassa pakutavad teenused tööandjatele, eriti koolitused ning töökoha kohandamine, kuid leiti, et infot teenuste kohta võiks olla rohkem. Samuti hinnati kõrgelt, et riik tasub teatud puhkudel töövõimetuspensionäri palganud tööandja sotsiaalmaksu miinimumpalga ulatuses.
Ürituse korraldanud sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juhi Arne Kailase sõnul oli tänasest arutelust kõlama jäänud optimism positiivne üllatus. «Kindlasti võtame kohtumisel kuuldud soovitusi arvesse edasises suhtluses tööandjatega, et aidata headel ideedel ka praktikas rakenduda,» rääkis Kailas.
Ümarlauas osalesid Eesti Tööandjate Keskliidu, Transferwise’i, Nortali, Playtechi, Helpificu, RIA, Eesti Puuetega Inimeste Koja, töötukassa, sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalministeeriumi esindajad.
Töövõimereform on Eesti töövõimetussüsteemi laiaulatuslik uuendamine, millega toetatakse töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Selleks aidatakse neil leida tööd, tööl püsida ning parandada igapäevaeluga toimetulekut, arvestades inimeste isiklikku võimekust ja vajadusi. Üle 40 protsendi töövõimetuspensionäridest töötab ning ülejäänutest üle poole soovib töötada.
Tänavu jaanuarist hakkasid töötukassa ja sotsiaalkindlustusamet pakkuma töövõimetuspensionäridele ja tööandjatele vastavalt vajadusele uusi ja uuenenud teenuseid. Juulist käivitub reformi teine osa ehk töövõime hindamine. Üleminek uuele süsteemile kestab 2021. aasta lõpuni.
Page 856 of 1608
