Articles
Eleen Laasner, reporter
Tänasest jõustub uus EURES määrus, millega laieneb tööotsijatele ja tööandjatele pakutavate teenuste valik.
Eesti Töötukassa EURES teenusejuht Marta Traks ütles, et suurimaks uuenduseks on see, et nüüdsest võivad EURES võrgustikuga liituda ka erasektori töövahendusettevõtted. «Kui erasektori töövahendaja liitub EURES võrgustikuga, siis vahendatakse tema pakutavaid töökohti üle-euroopalises EURES portaalis. Võrgustikuga liitunud eraettevõte peab lisaks töövahendusele pakkuma tööandjatele ja tööotsijatele ka tugiteenuseid. Liituda saavad nii eraettevõtted kui mittetulundusühendused,» selgitas Traks.
Teine oluline muudatus puudutab tööd otsivale inimesele pakutavat. Traksi sõnul on uuenduse eesmärgiks pakkuda välismaal tööd otsivale inimesele samasugust tuge, kui inimesele, kes otsib tööd oma koduriigis. See tähendab, et igale inimesele, kes võtab ühendust ükskõik, millise liikmesriigi tööturuasutusega, antakse infot EURES võrgustiku ja EURESe pakutavate teenuste kohta. Samuti peavad liikmesriigid tulevikus avaldama EURES portaalis kõik tööpakkumised, mida riiklik tööturuasutus vahendab ning lisama portaali oma tööotsijate CVd. Viimast võib teha mõistagi vaid tööotsija nõusolekul.
EURES pakub tööotsijatele ja tööandjatele terviklikku teenust, mis sisaldab vastavalt vajadusele
Individuaalset karjääri- ja värbamisnõustamist;
Abi tööotsingutel ja töölevõtmisel;
Infot teises riigis töötamise või teisest riigist töötajate värbamise kohta;
Infot tööle saamisele / töötaja leidmisele järgneva abi kohta: näiteks keelekursused, integratsiooniteave, kohanemist toetavad teenused jms.
EURES on üle-euroopaline tööhõivevõrgustik, mida toetavad kõik Euroopa riiklikud tööturuasutused. EURES pakub teavet, nõuandeid ning värbamisteenuseid (tööandjate ja tööotsijate kokku viimine) kõigile Euroopa Majanduspiirkonna ja Ðveitsi töötajaile ja tööandjaile, samuti aitab võrgustik kõiki neid kodanikke, kes soovivad kasutada inimeste vaba liikumise põhimõtte eeliseid.
Liikmesriikide tööturuasutustes töötab üle 1000 EURES nõustaja. Euroopa tööalase liikuvuse portaalis (https://ec.europa.eu/eures/public/language-selection) on praegu üle 1 000 000 tööpakkumise, oma CV on seal avaldanud üle 250 000 tööotsija ning portaali kasutajaks registreerunud üle 6 000 tööandja.
Eestis koordineerib EURES tegevusi Eesti Töötukassa.
Romet Kreek
Eesti Päevaleht
Leedust ja Lätist aeglasemat majanduskasvu arvestades ei tohi Eesti palgaralli ees silmi sulgeda.
Mullu kahanes Eesti ettevõtete kasum. Kui kasum väheneb, siis kärbitakse sageli ka investeeringuid, ja seega vähenesidki Eesti ettevõtete investeeringud läinud aastal 5%. Majanduses on oluline küsimus see, kui konkurentsivõimelised Eesti ärid müügihindade poolest on. Eesti palgad kasvavad igal aastal üle 6% ja see paneb äride kasumid surve alla.
„Väljavaateid hinnates muutuvad välised olud soodsamateks ja seda mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi jaoks,” ütles Danske panga Balti peaökonomist Rokas Grajauskas. Siiski ei lase see tema sõnul mööda vaadata vajadusest suurendada tootlikkust, mis on ainus viis, kuidas suuremate palkade olukorda lahendada. See tähendab suurema lisandväärtusega toodete tootmist, sest hinnaga ei saa enam konkureerida. Eesti ettevõtetel on aina raskem hinnakonkurentsis püsida.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Allikas: Viimsi Teataja
Tööealine inimene veedab umbes poole oma ärkvelolekuajast tööl, mistõttu sõltub tema tervis suurel määral tehtavast tööst ja selle keskkonnast.
Aastate jooksul on koos infotehnoloogia arenguga suurenenud istuva ja vähese füüsilise liikuvusega ametite arv, mille tagajärjel on pikaajaline istumine nii kodus, autos kui ka tööl muutunud nüüdisaja ühiskonnas suureks probleemiks.
Sundasendi säilitamisel ja korduvate liikumismustrite sooritamisel töötavad lihased staatiliselt ehk ilma võimaluseta vahepeal puhata. Sellest tingituna esineb lihaste kiire väsimine ja ülepinge. Algselt võivad kaebused koormuse kadudes kiiresti taanduda, kuid igapäevaselt korduva sundasendi korral tõuseb risk kroonilise haiguse tekkeks, mis võib viia püsiva töövõime vähenemise ja invaliidistumiseni.
Peamised terviseprobleemid
Pidev istuv töö põhjustab enim terviseprobleeme just kontoritöötajate seas. Pikaajaline töö arvuti taga soodustab luustiku ja lihaskonna nõrgenemist ja rühihäirete teket. Uuringud on näidanud, et kontoritöötajate peamised probleemsed piirkonnad on kaela- ja õlavööde, alaselg, küünarliiges, randmed, puusad ja põlved. Ehkki istuva töö puhul on keha liigutused minimaalsed, rakenduvad kehaasendi säilitamiseks mitmed lihasgrupid, mis peale pikka sundasendit väsivad. Vähese liikumise tagajärjel ainevahetus lihastes nõrgeneb ning verevarustus on häiritud, sellest tulenevalt tekivad lihaspinged, mis koos lihasjõu vähenemisega on halva rühi ja lihaspingete põhjuseks.
Töökoha ergonoomika
Istuva iseloomuga töö puhul on kõige tähtsam leida aega puhkepausideks ning asendi vahetusteks. Kontoritöötajad peaksid iga 30 minuti tagant ennast liigutama vähemalt 3–5 minutit. Kasulik on paigutada töövahendid selliselt, et tekiks vajadus aeg-ajalt püsti tõusta. Näiteks printer või telefon võiks asuda töölauast kaugemal. Samuti on kasulik harjutada ennast teatud tegevuste puhul liikuma, näiteks kõndida mobiiltelefoniga rääkides. Sellised väikesed muudatused töökohal aitavad oluliselt rohkem liikuda. Väga oluline tegur vältimaks tööst tingitud kutsehaigusi on töökoha ergonoomiline ja õiget kehaasendit toetav paigutus. Tooli kõrgus peaks kindlasti olema reguleeritav, et jalad ulatuksid maha. Töölaua kõrgus võiks olla 5 sentimeetrit küünarnukist madalam, jättes randmed ja õlavöötme pingevabaks. Kaelalihaste ja lülisamba minimaalseks koormuseks tuleks ekraani ülemine serv tõsta silmadega samale kõrgusele ja jälgida, et ekraan asetseks töölaual otse. Kui arvutiekraan on paigutatud küljele, mitte otse töötaja ette, võib see põhjustada pidevat kaela rotatsiooni küljele, millest tulenevad kehapoolte erinevused ja ülepinged.
Füsioteraapia
Vales asendis töötamisest tekkinud lihaspingete ja valude korral saab abi füsioteraapiast. Tegemist on raviprotsessiga, mille käigus hinnatakse tööga seotud riskifaktoreid, õpetatakse ergonoomilisi kehaasendeid ja töövõtteid, kasutatakse erinevaid füsioteraapia meetodeid ning vajadusel koostatakse individuaalne harjutusprogramm. Üks tõhusamaid meetodeid lihas- ja liigesvalu puhul on pehmekoeteraapia, mis põhineb sidekoe mõjutamisel kasutades libistamis-, venitamis- ja vajutamistehnikaid.
Lisaks annab häid tulemusi alaseljavalu, seljanärvi pitsumise ja radikulaarse valu puhul venitusravi. Tallinn Viimsi SPA tervisekeskuses viiakse venitusprotseduur läbi spetsiaalsel MasterCare venituslaual, kus venitusprotsessi käigus väheneb surve lülisambale ja närvijuurtele ning lõdvestuvad pinges selja- ja õlavöötmelihased.
Paljud on kindlasti kuulnud kinesioteipimisest või vähemalt näinud kedagi “värviliste kleepsudega”. Tegemist on uudse ja tõhusa füsioteraapia sekkumisviisiga, millest on abi erinevatele skeletilihassüsteemi probleemidele. Kõige tähtsamal kohal füsioteraapias on individuaalne ravivõimlemine ning iseseisvaks kasutamiseks koostatud harjutuste programmi järgimine. Alternatiiviks treeningsaalile on võimalus seanssi läbi viia ka basseinis, kus koormus liigestele ja lülisambale on väiksem.
Vältimaks probleemide muutumist krooniliseks, tuleks füsioterapeudi juurde pöörduda juba esimeste sümptomite ilmnemisel. Kiire tegutsemine lühendab oluliselt raviaega ning aitab naasta tagasi igapäeva tegevuste juurde.
Agne Narusk
Eesti Päevaleht
Koolitusel osaleja saab tasustatud õppepuhkust ainult siis, kui tema koolitus on tööalane.
Eelmisest suvest kehtib uus täiskasvanute koolituse seadus (TäKS), mis muutis märgatavalt õppepuhkuse andmise korda. Selle järgi saavad tasustatud õppepuhkust võtta kõik töötavad tasemeõppurid, enam pole õppevormil ja -koormusel tähtsust.
Ehk siis 30 kalendripäeva õppepuhkust võivad aasta jooksul võtta nii kaug- kui ka päevaõppes, nii osalise kui ka täiskoormusega õppijad. Keskmist töötasu makstakse küll ainult 20 päeva eest, ülejäänud kümme päeva on nn palgata puhkus.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Maiken Mägi, reporter
Tööinspektsioon rõhutab, et ausate ning mõlemat osapoolt arvestavate töösuhete nimel võiks rohkem tähelepanu pöörata töölepingueelsetele läbirääkimistele.
Viimase viie aasta jooksul on töövaidluste arv langenud 2906-lt 2691-le aastas, teatas tööinspektsioon. Töösuhete parandamiseks ja töövaidluste arvu vähendamiseks võiks rohkem tähelepanu pöörata töölepingueelsetele läbirääkimistele. Sellele keskendub ka täna algav tööinspektsiooni kampaania «Tunne oma õigusi – lepingueelsed läbirääkimised».
Eesti töökeskkond on pidevas arengus, sest inimesed vahetavad sageli töökohti, õpivad uusi ameteid ning loovad ettevõtteid. Ühes sellega muutuvad olulisemaks ka töölepingu sõlmimisele eelnevad läbirääkimised nii tööandja kui töötaja jaoks.
Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul tuleks töösuhted oluliselt rohkem läbi rääkida. «Hea töösuhte aluseks on selgus ja mõistmine. Tööandja ja töötaja peaksid juba enne lepingu sõlmimist teada andma, millised on nende ootused teineteisele,» ütles Maripuu.
Sealjuures töötasu, töötingimused, puhkus, töö ja pereelu ühitamise võimalused on vaid mõned näited teemadest, millest tuleks juttu teha enne lepingule allkirja andmist. Hästi läbi räägitud leping vähendab Maripuu kinnitusel oluliselt hilisemaid vaidlusi töövaidluskomisjonis või kohtus.
Töövaidluskomisjonidele esitati mullu 2691 avaldust. Enim pöörduvad töötajad saamata jäänud lõpparve ja töötasude nõudes, kuid teisel kohal kõikidest nõuetest on aastaid olnud töölepingu ülesütlemise vaidlustamised.
Kampaania «Tunne oma õigusi – Lepingueelsed läbirääkimised» on suunatud Eesti tööealisele elanikkonnale ning seda rahastatakse Euroopa sotsiaalfondi vahenditest.
Page 854 of 1608
