Articles
Toimetas: Lauri Laugen,
Austraalia valitsus lükkab edasi oma plaani kehtestada niinimetatud „seljakotireisija maks“, sest selle vastu on farmerid ja turismitööstus.
Puhkuseviisadega töötavad turistid oli plaanis alates 1. juulist maksuvabastuse nimekirjast eemaldada, vahendab BBC News.
Plaani järgi oleks nende pealt maksu võetud 32,5 senti iga Austraalias teenitud dollari pealt.
Turismi- ja põllumajandussektor, mis sõltuvad suuresti ajutistest töötajatest, tegid muudatuse vastu tõsist lobitööd.
Väideti, et suuremad maksud suunavad ajutised töölised Austraalia asemel näiteks Uus-Meremaale ja Kanadasse.
Austraalia tööpuhkuse viisade taotlused on teadete järgi pärast plaani teatavaks tegemist juba viie protsendi võrra vähenenud.
Austraalia abirahandusminister Kelly O’Dwyer ütles teisipäeval, et maksu kehtestamine lükatakse kuue kuu võrra edasi.
Opositsioon süüdistas selle peale valitsust küsimuse 2. juulil toimuvate valimiste järgsele ajale nihutamises.
Valitsuse hinnangul võib seljakotireisijate suurem maksustamine kolme aasta jooksul sisse tuua umbes 540 miljonit Austraalia dollarit (348 miljonit eurot).
Rinel Pius
Eesti Päevaleht
Mõnes töövaldkonnas hüvitataks tervishoiukulud meelsasti, kui riik seda liiga kalliks ei teeks
Eesti töötajad oleksid tervemad ja tublimad ning töötajatest hoolivaid ettevõtteid oleks hulga rohkem, kui riik seda ei karistaks. Töötajate tervis on riigile aga vähem oluline kui riigikassa täitmine.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Tanel Saarmann
ärileht.ee
Ärileht kirjutas täna Eestisse investeerinud USA ettevõttest Malwarebytes, mis avas eelmisel nädalal Exploreri maja 5. korrusel uhke kontori, kuhu mahub algselt 60 inimest. Kui muidu ei ole ettevõttel talentide leidmisega väga suuri probleeme, siis on üks tüüp arendajaid, keda IT-maastikul tikutulega taga otsitakse. Kellest jutt?
Malwarebytesi asutaja ja juht Marcin Kleczynski ning Eesti haru vedav Fernando Francisco tõid välja ühe ametikoha, mis koodikirjutajate maailmas täna eriti hinnas on. Nad otsivad kaht Ruby on Rails arendajat. Neid tuleb isegi Silicon Valleys tikutulega taga otsida. Kui väga heal tasemel arendaja leiadki, siis tihti ulatub tema aastapalk 200 000 dollarini. Rohkem kui paljud tegevjuhid teenivad.
Kindlasti on IT-maailmas veel selliseid niððe, kus väga head spetsialistid eriti kõrgelt tasutud saavad, kuid Ruby on Rails on kindlasti üks selline.
Loe selle kohta, miks Malwarevytes Eestisse investeerida soovis, siit http://arileht.delfi.ee/news/uudised/vaikselt-eestis-toimetanud-suurfirma-tegi-tallinna-kontorisse-kopsaka-investeeringu?id=74540227.
Kerli Kivistu
«Vaatasin CV-onlines ringi ja märkasin, et erinevates maakondades saavd Rimi ja Säästumarketi teenindjad erinevat tasu, kuigi jakett on sama. Näiteks Viljandi teenindaja tasu on 525-550 eurot ja Harjumaa teenindaja saab kätte 560-600 eurot. Miks saavad sama jaeketi töötajad maakonniti erinevat palka?» soovib lugeja teada.
Vastab Rimi Eesti Food AS kommunikatsioonijuht Katrin Bats.
Maailmas on see üsna levinud praktika, et pakutav töötasu erineb regiooniti. Tallinnas ja Harjumaal on tööandjate omavaheline konkurents tunduvalt suurem ja seda mitte ainult teenindussektoris. Seetõttu võib ka pakutav töötasu olla regiooniti erinev.
Erik Rand, reporter-toimetaja
ärileht.ee
Ärilehe koostatud ametnike sissetulekute tabelist välja kooruva esikolmiku 2759-2920 eurone brutopalk võrdub töökuulutusi vahendava portaali CV Keskus turundusjuhi Henry Auväärti hinnangul IT-sektori vanemarendaja keskmise palgasooviga.
„Antud valdkonna spetsialistide järgi on Eesti tööturul väga tugev nõudlus, millest tulenebki keskmise palgasooviga võrreldes kolmekordne erinevus. Seega on pea 3000-eurone brutopalk põhjendatud olukorras kui tööturul ei ole piisavat arvu vajalikke töökäsi või suudab töötaja pakkuda tööandjale keskmisest kolm korda kõrgemat lisaväärtust,“ viitas ta oskuste, nõudluse ja töötasu vahelisele seosele.
Auväärti hinnangul vajab avalik sektor tööandjana paremat maine kujundamist, mitte töötajate üleostmist, kuna Eesti personalijuhtimise üheks suurimaks väljakutseks on nii praegusel ajal kui ka tulevikus see, et tööandjatel tuleb end tööotsijate jaoks atraktiivsemaks teha, sest kõrgema palganumbriga töötajate ostmine ei ole enam lihtsalt jätkusuutlik strateegia.
„Eesti tööandjate hoiakuid era- ja avaliku sektori töötajate suhtes uurinud magistritööst (TTÜ, Minna-Maria Lõbus, 2015) selgus, et avalik sektor on tegelikkuses töövõtjatele atraktiivne, kuid neid atraktiivsusi ei ole siiani piisavalt kommunikeeritud ega mainekujundusega tegeletud. Mainitud uuringus toodi välja avalikus sektoris töötamise plussideks pigem stabiilne ja kindel töökoht, arenemisvõimalused ning võimalus teha missiooniga tööd,“ ütles Auväärt.
Page 851 of 1608
