Toomas Tamsar, Tööandjate keskliidu juhataja
ärileht.ee

Kaheksa protsendi suurune palgatõus on väga, väga kiire. See näitab, et meil on tööjõuga juba päris halvasti – inimesi, kes oskaksid ja tahaksid tööd teha, ei jätku, ning see loob suure palgasurve. Selline olukord sööb vaikselt, järjepidevalt Eesti majanduse konkurentsivõimet, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliidu juhatajad Toomas Tamsar tänast statistikaameti teadet kommenteerides.

Kui palgatõusule kõrvale panna, et samal ajal kasvas majandus 1,7% ja et palk kasvab majandusest oluliselt kiiremini juba kolm aastat, on põhjust olla murelik. Nii suurt palga ja majanduskasvu erinevust ei ole me näinud 2008. aastast.

Loomulikult on üksikisiku tasemel palgatõus hea uudis. Ka mitmes sektoris on esialgu mõjud positiivsed, kuna tarbijad kulutavad rohkem raha. See kõik on aga tuleviku arvel. Piltlikult öeldes ei saa süüa kooki, samal ajal eeldades, et seesama kook on ka homme olemas.

Kiirel palgakasvul on mitmed ohud

Esiteks: palk moodustab suurima osa Eesti ettevõtete tööjõukuludest. Kõik kulud sh tööjõukulud kajastuvad toodete ja teenuste hinnas. Kui hind tõuseb, väheneb üldiselt selle konkurentsivõime turul.

Numbrid näitavad, et ühe tööjõule kulutatud euro eest toodetud lisandunud vääärtus on viimase viie aasta madalaimal tasemel. See tähendab, et efektiivsus ei ole palgakasvule järele jõunud ja otstarbekam on hakata siinsele tööjõule alternatiivi otsima. Kardetavasti võime näha veelgi rohkemate etevõtete, eeskätt tööstuse, Eestist lahkumist.

Teiseks: me tahame, et meie ettevõtted teeksid targemat tööd, et meie tooteid ja teenuseid oleks võimalik kallimalt müüa. See ei tule üleöö. Kui palgakulud söövad kasumi, jääb vähem võimalusi investeeringuteks tootearendusse ja tootlikkuse tõstmisse, ent ka oma töötajate arendamisse ja nende oskuste täiendamisse.

Kolmandaks: kallim tootmine vähendab ka riigi tasandil ekspordi konkurentsivõimet – turistid ei tule siia, sest siin on kallis, sakslased ei osta meie kaupa, sest see on kallis jne. Tõsi, palgakasv elavdab siseturgu, ent Eesti siseturg on küllaltki väike ja tõsised tootjad toodavad juba praegu lõviosa ekspordiks.

Mida siis ette võtta?

Loomulikult mõjutab Eesti majanduse olukorda maailmas toimuv, kuid päris palju saame siiski ära teha, eeskätt just palgasurve leevendamiseks.

Senisest veelgi jõulisemalt tuleb tegelda tööjõupuuduse probleemi lahendamisega. Valitsus on samme astunud (OSKA, peamiselt IT-sektori töötajatele keskendunud Work in Estonia programm, välismaalaste seaduse leevendamine) ja need on olulised sammud, kuid ei lahenda praegust aina akuutsemaks muutuvat olukorda.

Näide ehitussektorist: sektori hinnangul vajavad nad väljaõppinud, kutse omandanud töötajaid 2,5 korda rohkem, kui praegu haridussüsteemist tuleb. Samas on käärid ka selles, keda õpetatakse: ca 60% on viimistlejad, ent pakutavatest töökohtadest on vaid umbes neljandik viimistlejatele. Ehk et tööturu vajaduste ja hariduse kokkusobitamisega tuleks tegelda mitte vaid pikka perspektiivi vaadates, mida OSKA programmi raames tehakse, vaid vaadata rohkem ka lühiajalisi vajadusi.

Teiseks välistööjõud. Kiidan valitsust töö eest välismaalaste seaduse leevendamisel, kuid siin tuleks taas olla julgem ja mitte jääda poolele teele. Välistöötaja palganõuet ei tuleks alandada mitte Eesti, vaid sektori keskmise palgani. Ja sisserände kvooti tuleb suurendada vastavalt sellele, kui palju väheneb tööealine elanikkond.

Eeskätt tuleb aga teadvustada, et tööjõupuudus on Eesti arengu ja eestimaalaste heaolu kasvu olulisemaid takistusi. Me konkureerime töötajate pärast meist palju jõukamate ja parema kliimaga riikidega. Kui me ise välja ei ütle, et inimesed, kes tahavad Eestis töötada, ettevõtlusega tegelda, väärtust luua, on teretulnud, pole meil ka loota, et teotahtelised töötajad siia ise tulema hakkavad.

Keskmise brutokuupalga kasv koos hindade alanemise ja maksuvaba tulu tőusuga tõstis palgatöötaja reaalset ostujőudu aastaga üheksa protsenti, hindas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Elmiku sõnul on kiire palgakasvu taga nii tööjõupuudus, miinimumpalga jõuline kasv, poliitilised kokkulepped õpetajate ja meditsiinitöötajate palkade osas kui ka tugev sisetarbimine, mis võimaldab siseturule suunatud ettevõtetel oma palgakulusid suurendada.

"Palga tõusu panustas ka ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude kasv, eelkõige kinnisvaraalase tegevuse ja ajutise tööjõu rendi valdkonnas," märkis Elmik Swedbanki meediale saadetud kommentaaris.

Elmiku hinnangul püsib palgakasv püsib kiire ka järgmistel kuudel, sest sobivate töötajate leidmine on endiselt keeruline. "Kümneprotsendiline miinimumpalga tõus tõstab keskmist palka sel aastal 0,5 protsendipunkti võrra," märkis ta.

"Kiire palgakasv toetab majanduskasvu ajal, mil eksport kiratseb," ütles Elmik, lisades, et pikemas perspektiivis liigkiire palgakasv aga majandusele ohtlik, sest see vähendab ettevõtete võimet oma toodangut välisturgudel müüa, investeerida ja/või koguda puhvreid kehvemateks aegadeks.

Allikas: Põhjarannik

Ida-Virumaa langes 847 euroga 2015. aastal kõige väiksema keskmise brutopalgaga maakonnaks Eestis
Kui 2014. aastal edestas Ida-Virumaa veel Valgamaad, siis mullu tuli seegi maakond mööda lasta. Et Ida-Virumaa oli mullu 5 protsendiga ka üks aeglasema palgakasvu tempoga maakondi, kärises vahe eespool olijatega veelgi.

Tähelepanuväärne, et ka palgateenijate arv kukkus Ida-Virumaal aastaga rohkem kui tuhande võrra. 2015. aastal oli maakonnas palgasaajaid 52 551. See tähendab, et vaid iga kolmas Ida-Viru elanik teenis palka. Masu-eelsel ajal 2007. aastal oli palgasaajad enam kui 14 000 võrra rohkem.

Ida-Viru keskmist palka tiris kõige raskema pommina allapoole Narva, kus elab rohkem kui kolmandik palgasaajatest. Narvas ulatus keskmine palk kõigest 787 euroni, mis on viimane nii võrdluses kõigi teiste siinsete omavalitsustega kui teiste suuremate Eesti linnadega. Narvast ei jää väga palju maha ka teised Ida-Viru linnad, nagu Kiviõli, Sillamäe ja Kohtla-Järve.

Loe edasi Põhjarannikust http://pr.pohjarannik.ee/?p=18287.

Lugeja küsib:
„Kas lõunapaus kuulub tööaja sisse? Ettevõttes, kus ma töötan, on lõunapausiks ette nähtud pool tundi. Kas nii lühike tohib olla puhkeaeg pärast neljatunnist tööd?”

Jurist Helve Toomla selgitab:

Lõunapaus ei kuulu tööaja sisse. Töölepinguseaduse (TLS § 47 lg 2) kohaselt peab see vaheaeg kestma vähemalt 30 minutit. Kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega teha (näiteks liinitöö puhul), peab tööandja töötajale võimaldama aja puhkamiseks ja einetamiseks ning siis kuulub see aeg ka tööaja hulka.

Artikkel jätkub ...

Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.

Merike Teder, reporter

Iga järgnev haridustase suurendab küll sissetulekut, kuid töökogemus annab rohkem palgalisa ning õppesuund eristab palka enam kui õppetase, selgus haridus- ja teadusministeeriumi analüüsist.

Haridus- ja teadusministeeriumi analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu sõnul näitab analüüs selgelt, et õppida ja töökogemusi omandada on kasulik. «Iga järgnev haridustase suurendab selgelt sissetulekut, samuti on oluline vahe äsja lõpetanute ja üheksa aastat tagasi hariduse omandanute palgas,» lausus Valk.

HTM avalikustas 2005-2013 aastatel kutse- ja kõrghariduse lõpetajate hõive ja palgaandmed koolide ja õppesuundade lõikes ning koostas andmetel põhineva analüüsi omandatud hariduse seostest edukusega tööturul.

Analüüsi põhijäreldused

Iga järgnev haridustase kasvatab sissetulekut. Kutseharidus annab võrreldes põhiharidusega ca 25 protsenti kõrgema sissetuleku, kõrghariduse omandamine võrreldes kutseharidusega ning doktorikraad võrreldes bakalaureusekraadiga tasub end samuti ära.

Kui vahetult peale lõpetamist on kutsekesk- ja rakenduskõrgharidus tulusam vastavalt gümnaasiumis omandatud keskharidusest ja bakalaureuseõppest, siis töökogemuse lisandudes erinevus taandub või muutub isegi vastupidiseks.

Õppesuund eristab palka enam kui õppetase. Kõrghariduse tasemel on lõpetajate töine sissetulek õppesuundade lõikes varieeruv 800 eurost 1700 euroni, st keskmiselt madalamat sissetulekut saanud kunstide õppesuuna lõpetajate sissetulek on 53 protsenti madalam kui kõrgeimat sissetulekut saanud arvutiteaduse õppesuuna lõpetanutel. Kutsehariduse tasemel varieerusid keskmised sissetulekud 620 eurost kuni 1130 euroni.

Tehnika-alad ja arvutiteadused on kõigil haridustasemetel kõrgema sissetulekuga. Oluline on jätkata kasvuvaldkondade eelisarendamist ning loodus- ja täppisteaduste erialade populariseerimist.

10 protsenti erialase haridusega noortest on Eesti tööturult eemal. 8,5 protsenti erialase haridusega inimestest (12 600 inimest) on Eestis tööturult eemale jäänud, st nad ei õpi, ei tööta, ei ole töötud, ei saa lapsetoetust ega ole kaitseväes.

Lisaks viibis 2014. aasta seisuga rahvastikuregistri andmetel välismaal 3,7 protsenti (5 400 inimest) aastatel 2005-2013 kutse- või kõrghariduse lõpetajatest (kokku 147 000 inimest).

Valk kutsub neid, kes ise edasi õppimise valikuid teevad või neid suunavad ning teisi huvilisi täpsemaid andmeid uurima haridusstatistika veebist www.HaridusSilm.ee.