Articles
Statoili kaubamärgi all teenindusjaamasid opereeriv Circle K Eesti AS võtab suvel Tallinna teenindusjaamadesse tööle ligi sada suveabilist ning neile, kes tulevad Tallinnasse tööle teistest piirkondadest, tagatakse tasuta majutus ja sõidukompensatsioon.
Circle K Eesti AS-i personalidirektori Maarika Lemberi sõnul on suvel jaekaubanduse turul töökonkurents üpris tihe ning töökäsi napib. “Otsime suveabilisi suuresti väljaspool Tallinnat elavate tööotsijate seast, kellel tekib võimalus jätkata püsitööd ka suve möödumisel,” ütles Lember pressiteenistuse vahendusel.
“Suvisel ajal kõige suurema koormusega töötavad just Tallinna teenindusjaamad, mistõttu pakub Circle K Eesti AS väljaspool Tallinn-Harjumaa piirkonda müüja-klienditeenindaja töökohale võetud kandidaatidele lisaks konkurentsivõimelisele palgale ka tasuta majutust ning kompenseerib kord kuus edasi-tagasi kojusõidu,” lisas ta.
Kõik värvatud suvetöötajad läbivad ametialase koolituse ning asuvad tööle erinevates Statoili täisteenindusjaamades üle pealinna.
Merike Teder, reporter
Kohe oleks tööd pakkuda enam kui 70 kutsetunnistusega hooldustöötajale, selgus tervishoiuasutuste juhtide seas läbi viidud küsitlusest.
Peaaegu kõik küsitletud pidasid juba töötavatele hooldustöötajatele tasemeõppe korraldamist vajalikuks, küsitlusele vastanud asutuste hooldustöötajatest on kutsetunnistusega ainult 20 protsenti.
Tallinna tervishoiu kõrgkooli läbi viidud küsitluse peamine eesmärk oligi välja selgitada, kui suureks hinnatakse hooldustöötajate koolituse vajadust ning kui palju on reaalselt uusi hooldustöötajad meie tervishoiusüsteemis tarvis.
«Nii töötavate hooldustöötajate kui ka tööjõuvajaduse kohta puudub kahjuks riiklik statistika ja seetõttu kogus Tallinna tervishoiu kõrgkool andmeid tervishoiuasutustelt otse. Kuigi vastajad tõdesid, et enamik hooldustöötajate ametikohtadest on täidetud, oleksid nad valmis kohe tööle võtma kokku enam kui 70 kutsetunnistusega töötajat. Kindlasti on tegelik tööjõuvajadus suurem, sest meie küsitlusankeedile vastas kolmandik tervishoiuasutustest,» ütles kõrgkooli rektor Ülle Ernits.
Küsitlusele vastanud 30 tervishoiuasutuses töötab kokku 1421 hooldustöötajat. Vastustest selgus, et tasemeharidus s.o hooldustöötaja eriala lõputunnistus on vastanud asutustest kokku vaid 278 töötajal (19,6 protsenti).
«Lisaks märkimisväärsele uute töötajate vajadusele peavad tööandjad vajalikuks töötajate koolitamist tasemeõppes. Tänapäevases tervishoius uute nõudmiste, töövahendite ja vastutuse suurenemise juures ei ole hooldustöötajal ilma õppimata võimalik edukalt hakkama saada,» lisas Ülle Ernits.
Tallinna tervishoiu kõrgkooli kutseõppe osakond viis küsitluse läbi tervishoiuasutuse hulgas jaanuarist märtsini 2016 üle kogu Eesti. Küsitlusele vastasid 30 tervishoiuasutuse esindajad, mille hulgas oli nii haiglaid kui ka hooldekodusid. Küsitlusele vastasid asutuste juhid, õendusjuhid, vanemõed jt, kes hooldustöötajate töö juhtimise, värbamise ja koolituse eest vastutavad.
AFP/BNS
Üha suurem hulk eurooplasi elab suhtelises vaesuses, ütles ÜRO tööagentuur eile ja hoiatas, et üleilmne kvaliteetsete töökohtade puudus on hakanud nullima kümnendite jooksul vaesuse vähendamises saavutatut.
Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmeil on vaesus keskmise sissetulekuga riikides järsult kahanenud, aga Aafrikas ja suures osas Aasiast ei ole see kuhugi kadunud ning kaks kolmandikku aafriklastest elab ikka äärmises või keskmises vaesuses.
Üldiselt on suhteline vaesus - leibkonna sissetulek jääb alla 60 protsenti riigi mediaansissetulekust - hakanud rikastes riikides tõusma.
«Arenenud maailmas on vaesus absoluutnäitajates tõusnud, eriti Euroopa mandril,» ütles ILO esimees Guy Ryder.
2012. aastal elas 22 protsenti arenenud riikide elanikest - kokku 300 miljonit inimest - suhtelises vaesuses. Vaesuses elab üle kolmandiku rikaste riikide lastest, selgub ILO 2016. aasta maailma tööhõive väljavaadete analüüsist.
Iseäranis dramaatiline on olukord Euroopa Liidus, kus suhtelise vaesuse tase püsis enne 2008. aasta ülemaailmset finantskriisi aastaid stabiilselt 16,5 protsendi ümbruses.
2012. aastal tõusis suhteline vaesus ELis aga 16,8 protsendini ja 2014. aastal oli juba 17,2 protsenti.
Ka USAs on suhteline vaesus tõusnud 2005. aasta 23,8 protsentilt 24,6 protsendini 2012. aastal, kuid sestpeale on olukord stabiliseerunud, näitab statistika.
Praegu elab kas miljardit maailma inimestest äärmises (alla 1,90 dollariga päevas) või keskmises (alla 3,10 dollari päevas) vaesuses. Vaesed moodustavad 36 protsenti tärkavate ja arenevate riikide elanikkonnast.
1990. aasta 67,2 protsendiga võrreldes on nende osakaal aga selgelt kahanenud.
«Maailm on teinud vaesuse vähendamises märkimisväärseid edusamme,» ütles Ryder, kuid lisas, et edu on saavutatud ebaühtlaselt ja see on väga habras.
Kui keskmise sissetulekuga riikides nagu Hiina ja Ladina-Ameerika maad on vaesus hakanud kiiresti vähenema, siis Aafrikas ja suures osas Aasiast on see jäänud jätkuvalt kõrgeks. 64 protsenti aafriklastest elab äärmises või keskmises vaesuses.
Vaesuse kaotamist takistab nii rikastes kui vaestes riikides eeskätt korralike ja usaldusväärsete töökohtade ning seega sissetulekukindluse puudus.
Nii näiteks on ligi kolmandikul äärmises ja keskmises vaesuses elavatest arenguriikide inimestest töökoht olemas, näitavad ILO andmed.
Toimetas: Romet Kreek, majandustoimetuse reporter
ärileht.ee
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu oli Eestis 2015. aastal 1013 eurot, teatab Statistikaamet.
Brutotulu kasv jätkus varasemate aastatega samas tempos ehk 6% aastas.
2015. aastal kasvas brutotulu võrreldes 2014. aastaga kõige kiiremini Jõgeva, Lääne, Viljandi, Võru ja Põlva maakonnas (kasv 7%). Teistes maakondades kasvas brutotulu 6%, v.a Ida-Viru maakonnas, kus kasv oli 5%.
Kaheksas maakonnas teeniti brutotulu üle 900 euro kuus, sh Harju, Tartu ja Hiiu maakonnas üle 1000 euro kuus. Ülejäänud seitsmes maakonnas oli brutotulu madalam. Viimastel aastatel on madalaimat brutotulu teenitud kahes maakonnas – Ida-Viru maakonnas (aastatel 2004–2009) ja Valga maakonnas (2010–2014). 2015. aastal oli madalaim brutotulu taas Ida-Viru maakonnas (847 eurot).
Omavalitsusüksuste võrdluses oli 2015. aastal palgatöötaja kuukeskmine brutotulu suurim Harju maakonna valdades. Neist kõige suuremat brutotulu teenitakse juba aastaid Viimsi vallas, kus 2015. aastal oli palgatöötaja kuukeskmine brutotulu 1442 eurot. Pealinnas Tallinnas teeniti 2015. aastal ligi 1100 eurot brutotulu kuus. Harju maakonna omavalitsusüksustega konkureeris suurimate brutotulu teenijate pingerea eesotsas veel Lääne maakonna Vormsi vald. Pingerea lõpus on kolm Tartu maakonna valda, kus brutotulu suurus jäi alla 700 euro kuus (Piirissaare ja Peipsiääre vald ning Kallaste linn).
Mehed teenisid kuus naistest keskmiselt 270 eurot enam. Kuigi meeste keskmine brutotulu oli naistest suurem, siis võrreldes varasema aastaga kasvas naiste brutotulu rohkem (naistel 7%, meestel 5%). Viimastel aastatel on vahe meeste ja naiste brutotulude vahel veidi vähenema hakanud, kuna naiste brutotulu on kiiremini kasvanud.
Brutotulu saajate arv 2015. aastal oluliselt ei suurenenud. Kokku lisandus 1630 brutotulu saajat, mis teeb brutotulu saajate koguarvuks veidi üle 520 000 inimese. Enamikus maakondades brutotulu saajate arv siiski vähenes, v.a Harju, Tartu ja Pärnu maakonnas. Brutotulu saajate arv vähenes eelkõige noorte (alla 25-aastased) vanuserühmas, mida kompenseeris vanemaealiste (63-aastased ja vanemad) brutotulu teenijate hulga suurenemine. Kui aasta varem vähenes noorte vanuserühmas brutotulu saajate arv eelneva aastaga võrreldes 2%, siis 2015. aastal kiirenes vähenemine jõudes 7%-ni. Noorte brutotulu teenijate arv vähenes kõigis maakondades, samas 63-aastaste ja vanemate brutotulu teenijate arv kõigis maakondades kasvas.
Selleks, et intellektipuudega ja teised inimesed saaksid kergema vaevaga täita uudset töövõime hindamise taotlusvormi, tõlgiti see lihtsasse keelde.
Töövõimereformi tuum on üleminek seniselt töövõimetuse hindamiselt töövõime hindamisele, mida hakkab tegema sotsiaalkindlustusameti asemel töötukassa. Enne töövõime hindamist tuleb täita enda kohta põhjalik küsimustik ning esitada see töötukassale.
Kui sotsiaalministeerium testis eelmisel aastal töövõime hindamist, saadi vaimupuudega inimeste esindajatelt tagasiside, et taotlusvormi võiks tõlkida ka neile sobilikumasse lihtsasse keelde.
„Ettepanek tundus mõistlik ning nüüdseks on see edukalt ellu viidud,“ rääkis sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Lii Pärg, hoides käes juhiste värsket lihtsustud keeles versiooni. Sotsiaalministeeriumi kodulehe vahendusel jagatavast infomaterjalist leiab lihtsas keeles selgitused töövõime hindamise taotlemisest ning taotlusvormi täitmise juhised.
Lihtsas keeles infomaterjali tunnustas erivajadustega inimeste toetusühingu Tugiliisu enese esindaja Vjatðeslav Zagorski. Tal on tihti raske tekstidest aru saada, peab neid mitu korda üle lugema või abi küsima, kuid tänu lihtsamale sõnastusele ja selgitustele on võimalik läbida protsess rutem.
„Vähemalt saab enne tutvuda materjalidega või saab keegi inimene lugeda küsimused lihtsas keeles ette ning selgitada, mille jaoks on vaja neid materjale täita,“ kirjeldas Zagorski, kuidas intellektipuudega inimesed materjalist kasu saavad.
Zagorski oli optimistlik ka töövõimereformi suhtes. „Loodan, et see jookseb paika ja annab puudega inimestele päris tööd – mitte ainult kaitstud töö keskustest,“ kõneles ta. „Inimene peab töötama, kui ta tahab elada iseseisvat elu. Nii on elu ka huvitavam, saab olla teistele kasulik ja see on oluline.“
Töövõime hindamise taotluse tõlkimisega lihtsasse keelde sai ümber ligikaudu aasta kestnud töövõime hindamise materjalide ettevalmistamise protsess, mis järgnes metoodika testimisele.
Töötukassa juures hakkavad ekspertarstid hindama töövõimet tänavu 1. juulist. Esimesed pool aastat hinnatakse üksnes uute hinnatavate töövõimet, kuid 2017. aasta jaanuarist ka kõigi nende töövõimet, kellel on sotsiaalkindlustusamet tuvastanud varem püsiva töövõimetuse. Töövõime hindamisele tuleb minna vastavalt isiklikule korduvekspertiisi tähtajale. Üleminek uuele hindamisele kestab 2021. aasta lõpuni.
Töövõimereform on Eesti töövõimetussüsteemi laiaulatuslik uuendamine, millega toetatakse töövõimetuspensionäride ning teiste vähenenud töövõimega inimeste täisväärtuslikku elu. Selleks aidatakse neil leida tööd, tööl püsida ning parandada igapäevaeluga toimetulekut, arvestades inimeste isiklikku võimekust ja vajadusi. Üle 40 protsendi töövõimetuspensionäridest töötab ning ülejäänutest üle poole soovib töötada.
Töövõime hindamise selgitas lihtsas keeles lahti ning tõlkis taotlusvormi intellektipuudega inimesele arusaadavaks Eesti Vaimupuudega Inimeste Tugiliit. Lihtsas keeles materjaliga on võimalik tutvuda sotsiaalministeeriumi kodulehel https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Toovoimereform/aa_tvh_taotluse_juhis_lihtsas_keeles_2016_1.pdf.
Page 849 of 1608
