Articles
naine.postimees.ee
Ilmselt on nii mõnigi teist kogenud seda, et kuna praegusel ajal tuleb kõigega kogu aeg kursis olla, siis on üsna raske piirduda vaid üheksatunniste tööpäevadega. Sageli venib tööpäev palju pikemaks, ent see ei pruugi tervisele sugugi hästi mõjuda.
Värskes uuringus võeti vaatluse alla, kuidas mõjub tervisele ja elukvaliteedile ületöötamine ning pikale veninud töövahetused. Selgus, et ületöötamine on otseselt seotud mitmete probleemidega, sealhulgas depressiooni, suhteprobleemide, kaalutõusu ja väsimusega. Ent lisaks sellele on veel mõned üsna tõsised riskid, kirjutab Brit.co.
Teadlased leidsid, et neil, kelle tööpäevad kestsid kauem kui kümme tundi, oli 60 protsenti kõrgem risk haigestuda südamehaigustesse. Kui inimene töötab nädalas rohkem kui 40 tundi, siis suureneb tõenäosus, et ta hakkab tarbima rohkem alkoholi ja tubakatooteid.
Ekspertide hinnangul tasuks piirduda nädalas 40 töötunniga, aga kui sinu töö puhul pole see võimalik, siis üle 50 tunni ei tasuks kindlasti nädalas tööd teha. Vastasel juhul pead arvestama sellega, et see mõjutab nii su tervist kui elu.
Kerli Kivistu
«Meie ettevõttes töötavad ainult kontoritöötajad. Midagi ohtlikku selle tööga ei kaasne. Miks tööinspektor meid ikka kontrollima tuleb?» soovib lugeja teada.
Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna juhataja Rein Reisberg.
Kontoritööd võivad tunduda küll ohutud ja mugavad, eriti võrdluses välitingimustes rasket füüsilist tööd tegijatega, kuid see mulje on petlik. Tööõnnetusi juhtub ka kontorites ja nende õnnetuste arv küündib aastas sajani, millest ligikaudu veerand on raskete tagajärgedega. Enamus neist juhtub liikumisel kas libisedes või komistades – kipsis käe või jalaga on inimesed kaua töölt eemal. Kuid õnnetusi juhtub ka erinevate kontoriseadmete kasutamisel.
Hoopis suurem probleem on kontoritöödel seotud töötervishoiuga. Hädad siin tekivad pika aja jooksul ning neid ei kiputagi tööga seostama. Väga oluline on aga tagada, et inimesed saaksid töötada nii, et kael ei jääks kangeks ja silmanägemine ei saaks kahjustatud. Inimese keha ei ole loodud pikalt istuma arvuti taga ja silmad väsivad pikaajalisest ja pingsast ekraani jälgimisest. Asjata ei räägita, et iga 45 minuti tagant tuleb teha puhkepaus ja silmad ekraanist eemale suunata (igasugusest ekraanist – läptopi asemel telefoniekraani vaatamine kurnab silmi samamoodi).
Sundasendid ja –liigutused on kolme enamlevinud põhjuse seas tööga seotud haigestumisel. Tõenäoliselt on need põhjustatud ebaergonoomilisest töötamiskohast. Kontrollige kohe – kuidas te seda teksti lugedes istusite, milline oli teie käte asend, kas ekraan asetses silmade kõrgusel? Paljud kontoritöötajad on tundnud valu või ebamugavustunnet õlgades, kaelas või randmes.
Moodsa aja häda on nutikael, mille põhjuseks on pea liigne kallutamine ettepoole. Pea sügav kalle ette põhjustab aga suurenenud survet lülisamba kaelaosale. Täiskasvanud inimese pea kaalub umbesneli kuni viis kilogrammi. Normaalse, füsioloogilise peahoide puhul on lülisammas harjunud seda tööd tegema ning liigset koormust ei teki. Pead ettepoole kallutades suureneb koormus lülisambale. Näiteks pead 15 kraadi ettepoole kallutades suureneb koormus lülisamba kaelaosale 2,5 korda ning 30 kraadi ettepoole kallutades, suureneb koormus juba neli korda.
Tihtipeale jäävad tööandjale need probleemid märkamata või ei pöörata neile piisavalt tähelepanu. Siis peavadki tööinspektorid neid lihtsaid tõsiasju meelde tuletama. Ka kontoris juhtuvaid tööõnnetusi on võimalik ennetada, märkides ära trepid, kinnitades juhtmed, inimesi korrektselt juhendades.
Kontoritöökohtade puhul pööravad tööinspektorid suuremat tähelepanu pigem töötervishoiule ja nende tähelepanekud ja ettepanekud töökeskkonna muutmiseks võimaldavad ennetada nii mõnegi tervisekahjustuse. See on hea nii töötajale, kes ei pea tööd tehes oma tervise pärast muretsema kui ka tööandjale, kelle töötajad suudavad panustada rohkem, ja ära jäävad tööõnnetuste ja haigestumistega seotud kulud.
Orsolya Soosaar, Eesti Panga ökonomist
ärileht.ee
Hooajalisi tegureid arvestades oli hõive suurem kui eelmise aasta viimases kvartalis. Tööjõu tootlikkus 2015. aastal kahanes, kuid on taas kasvule pöördunud.
2016. aasta esimeses kvartalis oli tööpuudus statistikaameti andmetel 6,5% ja hõive kasvas aasta varasema ajaga võrreldes 1,1%. Hooajalisi tegureid arvestades oli hõive ka eelmise aasta viimase kvartali omast suurem. Hooajalistel põhjustel on töötuse määr aasta esimeses kvartalis tavaliselt ligikaudu 0,5 protsendipunkti kõrgem kui eelmises kvartalis. Sel aastal suurenes töötus vaid 0,1 protsendipunkti, mis tähendab seda, et hooajaliselt kohandatud töötuse määr langes. Tööjõu hulk majanduses kasvas aasta võrdluses seetõttu, et tööjõus osalemise määr oli kõrgem.
Võrreldes eelmiste aastatega vähenes 2015. aastal tööealiste inimeste arv tänu positiivsele rändesaldole märksa aeglasemalt, vaid 0,15%. Statistikaamet pole veel avaldanud vanuselisi rändeandmeid, kuid rahvaarvu ja eelmise aasta suremuse põhjal oli rändesaldo suurimas ülejäägis just 20-34aastaste hulgas. Kuigi selles eas noorte hulgas on palju õppureid, toetas positiivne netoränne tööjõu pakkumist.
Täna avaldatud statistika põhineb Eesti tööjõu-uuringul. Töötukassa andmed registreeritud töötuse kohta aasta alguses näitavad samasugust arengut. Registreeritud töötute arv oli eelmise aasta sama ajaga võrreldes suurem, kuid sel aastal on see jaanuarist aprillini hooajalisi tegureid arvesse võttes kuu võrdluses kahanenud. Töötukassa andmebaasis oli 23% rohkem töökuulutusi kui aasta eest, mis on kooskõlas ettevõtete pigem optimistlikumate hõiveootustega (konjunktuuriinstituudi kindlustundebaromeetri järgi).
Vast avaldatud kiirhinnangu järgi ulatus majanduskasv 2016. aasta esimeses kvartalis 1,7%ni. Et majandus kasvas kiiremini kui hõive, pööras tööjõu tootlikkus peale 2015. aastal toimunud 1,8% suurust kahanemist taas kasvule. Tõenäoliselt suurenes ka tootlikkus ühes töötunnis, mis kasvas juba 2015. aasta lõpus. Maksu- ja tolliameti andmetel püsis keskmise palgaväljamakse kasv aasta esimeses kvartalis 6,4% juures ning seega ületab palga kasv endiselt tootlikkuse kasvu, kuid kasvuerinevus vähenes.
Erik Rand, This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Eesti Päevaleht
Ärilehe koostatud tabelist selgub, et päris paljude avalike asutuste ametnike keskmine sissetulek ulatub kaugelt üle kahe korra riigi keskmisest palgast ja sellele näitajale allajäävaid ametiasutusi on vaid käputäis.
Ametnike sissetulekud on Eestis avalikud ning need numbrid riputatakse regulaarselt avaliku teenistuse veebiküljele. Samas töötab ametkondades hulganisti inimesi, kes ei ole riigiametnikud avaliku teenistuse seaduse mõistes. Riigiameti töötaja tegutseb töökohale, millel ei teostata avalikku võimu, vaid tehakse üksnes avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Mitte-ametnikest töötajate palkade süsteemse avaldamise kohustust asutustel ei ole. Seega tasub Ärilehe tabelit vaadates meeles pidada, et arvestatud on ametnike ehk vahetult riigis avaliku võimu teostajate sissetulekutega.
Artikkel jätkub ...
Täismahus lugemiseks logi sisse, telli digipakett või osta päevapilet.
Lia Ratnik, Dreamleader partner, koolitaja
ärileht.ee
Milline on hea juht juht? Suurepärase juhtimise koodi lahtimuukimine on keeruline ülesanne.
Üksikute omaduste kaalumise asemel tuleks pigem vaadata mustrit, mis moodustub teadmistest, oskustest ja väärtustest, mis iseloomustavad head juhti.
Olenemata ettevõtte tegevusalast ja omandivormist peavad tänapäeva juhid olema väga head viies valdkonnas.
Esiteks, suurepärased juhid on väga head enesejuhtijad ja enese arengusse investeerijad. Kuid tulemuslikke liidreid ei saa kirjeldada pelgalt selle kaudu, mida nad teavad ja teevad. Kes nad on inimestena, omab suurt rolli selles, kuidas nad saavutavad tulemusi teisi kaasates.
Kolmandaks, suurepärased juhid kujundavad tulevikupilti ja seavad sihte. Nad teavad vastust küsimusele: „Kuhu me teel oleme?” ja hoolitsevad selle eest, et inimesed mõistaksid valitud suunda.
Neil on tõsi taga
Suurepärased juhid viivad asjad ellu. Nad teavad, kuidas luua töötavaid süsteeme, mida teha ise ja mida delegeerida, nad loovad oma meeskonnas koostööd, peavad lubadusi ja viivad muudatused ellu. Nad saavad asjad tehtud!
Ning viimaks, suurepärased juhid on oskuslikud talendijuhid. Nad panevad kokku häid tulemusi saavutavaid meeskondi ja teavad, missuguseid teadmisi ja oskusi on tema tiimil vaja täna ja tulevikus. Nad teavad, kuidas leida, luua ja siduda organisatsiooniga tõeliselt häid tegijaid. Nad arendavad inimesi ja loovad pühendumust ning lojaalsust.
Igaühest juhti ei saa ehk liidripotentsiaali ennustavad käitumised
Raamist väljas mõtlemine:
üldistamisoskus;
oskus luua ootamatuid, kuid kasulikke seoseid;
loov mõtlemine;
laiemate probleemide tunnetamine ja pikaajalise perspektiivi nägemine;
keeruliste teemade lihtsustamine.
Uudishimu ja valmisolek õppida:
tunneb huvi enama vastu, kui tema roll tavapäraselt ette näeb;
võtab vastu uusi ja väljakutseid esitavaid rolle;
võtab riske uute asjade proovimisel;
lai silmaring ja huvi ümbritseva vastu.
Teistest arusaamine ja empaatia:
kuulab hoolikalt ega torma tegema järeldusi teiste inimeste ja nende motiivide kohta;
on motiveeritud teisi mõistma;
kohtleb teisi lugupidamisega;
näeb teistes pigem positiivset kui vigu ja puudujääke;
toob kaaslastes esile parima.
Emotsionaalne tasakaal:
säilitab emotsionaalse tasakaalu ka keerulistes situatsioonides;
saab üle ja õpib oma vigadest;
ei süüdista teisi;
otsib ise tagasisidet, analüüsib seda ja teeb enda jaoks järeldusi;
keskendub sellele, mis on grupile tervikuna parim (ei näe kõiki teemasid personaalse karjääri võtmes).
Lia Ratnik, Dreamleader
Page 852 of 1608
